Seysenbi, 23 Shilde 2024
Myng bir mysal 28702 5 pikir 4 Qyrkýiek, 2017 saghat 09:45

Bójeyding Abaygha bergen batasy 

                                                                               Sýier úlyng bolsa, sen sýi,

                                                                       Sýiinerge jarar ol.

         (Abay)

Keshegi kóshpelilerding zamanyna qalam tartqan әrbir jazushy-ghalym onyng qiya-qaltarysyna, qat-qabatyna әbden qanyq bolyp, shytyrmanyna shyrmalyp qala beredi. Zadynda sol kóshpeliler qoghamynyng sheshuin taptyrmaytyn, kýrmeuine keltirmeytin bir túsy – sanany sansaqqa jýgirtetininde. Kórkem shygharmany oqy otyryp, óz betinmen túspaldap, ishki әleming jan keshpegen dýleyding tatyn tatatyny kórer kózge de, estir qúlaqqa da tansyq emes. Mine, kórkem iydeyanyng negizgi nyshany, kózdegeni hәm temirqazyghy osy desek qatelespegen bolarmyz.

Aytqymyz kelgeni – «әdebiyet» dese qatar aitylatyn Múhtardyng qalamynan tughan «Abay joly» romanyndaghy Bójey asy haqynda. Zamanynda el men elding arasy birde qatu, birde tatu bolyp, súltandar ózara bitim-tynymgha kele almay aralarynda payda bolghan tútam jer men jerdi jalynmen sharpugha deyin aparghany әmbege ayan. Sol syqyldy «agha súltandyqqa» talas-tartysqa týsip, bir-aq beriletin myna fәniyde dau-damayyn sheshimin tappas shiyeleniske ushyqtyrghan Qúnanbay men Bójey arasyndaghy ótkel bermes oqigha turaly suyrtpaqtaghanda myna ýsh  jaydy qalamgha arqau etkendi jón dep bildim. Qúnekeng men Bójekeng ózara dýrdaraz bolyp, mәsele ózara týiinin tarqatpaghannan keyin jaghdaydy Qarqaralygha baryp sheshpek bolady. Qúnekeng jasynan jaqsy kórip ósken qara shúnaghyn (búl jerde Abaydy aityp otyr) ózimen birge ertip әketpekke bel buady. Qarqaralygha jýrerinde atyna mingeli jatqan Abaygha anasy Úljan ózining aq sausaqtaryn jiyren attyng jalyna salyp, bylay dep ýn qatady:

– Balam, ýlkender birde tatu, birde araz bola beretin. «Kýndesting kýli kýndes» degendi sen bilmey-aq qoy. Bójekendi kórgen jerde sәlemindi týzu ber. Bir kezde jaqsy jaqynyng edi. Kim tentek, kim maqúl? Qaydan bildin? Ákeng dúshpan dese, sen әdil bol! Jamandyqqa kim tabylmaydy deysin, janashyrdan airylma! – deydi.

Anasynyng osy aqylynan keyin bala Abay tizgindi qoya beredi. Qarqaralygha barghannan keyin bala shәkirt Bójekendi alystan kórip qalady da lezde, kókiregine qolyn qoyyp, dauystap:

– Assalaumaghaleykým!.. – dep iyilip sәlem beredi. Qasyndaghy Baysal týrin tyjyraytyp, antúrghannyng balasyn sәlemin nege alasyng degendey alaya Abaygha qaraghanda Bójeken:

– Balam, jónindi aitshy, bizdi kórsen, sәlem ber dep әkeng aityp pa edi, joq ózdiginmen isteding be? – dedi.

– Bójeke, әkem emes, ózim berip túrghan sәlemim sizge!..

Búl jauapty estigen song Bójey bar yqylasymen balagha jaqyndap:

– Ákeng aitpay, ózing bilgen bolsan, batamdy bereyin. Kózinnen jaqsy janar kórdim ghoy, shyraghym, endigining jýgi sende qalar, balam! Jolyng bolsyn!.. Jalghyz-aq ózgeni berse de, әkenning qattylyghyn bermesin! – dep betin sipap jýrip ketedi. Endi qaranyz: ananyng altynday aqylynan Bójekenning synynnan sýrinbegen bala Telghara Bójey dýnie salghannan keyin jas ta bolsa, bas bolyp batasyn alghan atasynyng asyn ózi enserip ótkizedi. Óitkeni Abay ózi aitqanday óz ústanymyna berik boldy.

Qaramyqtyng dәni bolghansha,

Bidaydyng sabany bol.

Jaman qauymnyng jaqsysy bolghansha,

Jaqsy qauymnyng jamany bol.

Sebep: úlylardaghy úly maqsat osynday bolsa kerek-ti.

Ázimhan Ýsenúly

Abai.kz

 

5 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1376
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2167
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2195