1999 jyly BÚÚ bas Asmabelyasy 25 qarashany әielderge qatysty zorlyq-zombylyqty joi ýshin kýresting halyqaralyq kýni etip bekitken. Múnday kýnning bar ekenin, tipti, әlem әielderge kýsh kórsetu men zorlyq jasaugha qarsy túryp jatqanyn kýni býginge deyin ónili týgili, týsinde kórmegen qazaq әielderi qanshama. Kerek deseniz, osynday atauly kýn bar ekeni  -  órkeniyetti kórip jýr, óz qúqyn biledi deytin qala әielining de qaperinde joq..

Jalpy, әielderdi úryp, soghu, keyde «bayqamay» qaghyp ketu degen bizding qazekeng ýshin ýirenshikti nәrse. Kezinde jengelerimizdi kógala qoyday ghylyp sabap tastap, «Sen qatyn, tilinnen tauyp otyrsyn» dep aghalarymyz «aybattanyp» jatatyn. Áriyne, jengelerimizde tilin tartyp qalmaytyn. Búl biz kórip ósken ómir. Esimiz kirip, eseye kelgende oilap qarasaq, әieldi úru degen «kәsip» aiybroysyz dýnie eken. Anasyn tayaqtap jýrip, balana qanday tәrbie beresin. Ony kórip ósken bala әiel ataulygha shekesinen qarap, ayaghy kókten salbyrap týskendey bolyp otyratynyn talay kórdik. Bir qyzyghy, búryndary kýieui kýn kórsetpese de, әielder bala-shaghasyn shulatyp, tórkinine tartyp otyrmaytyn. Sóitip jýrip әlgi minezi jaysyzdau aghamyzben birge agharatyn.

1999 jyly BÚÚ bas Asmabelyasy 25 qarashany әielderge qatysty zorlyq-zombylyqty joi ýshin kýresting halyqaralyq kýni etip bekitken. Múnday kýnning bar ekenin, tipti, әlem әielderge kýsh kórsetu men zorlyq jasaugha qarsy túryp jatqanyn kýni býginge deyin ónili týgili, týsinde kórmegen qazaq әielderi qanshama. Kerek deseniz, osynday atauly kýn bar ekeni  -  órkeniyetti kórip jýr, óz qúqyn biledi deytin qala әielining de qaperinde joq..

Jalpy, әielderdi úryp, soghu, keyde «bayqamay» qaghyp ketu degen bizding qazekeng ýshin ýirenshikti nәrse. Kezinde jengelerimizdi kógala qoyday ghylyp sabap tastap, «Sen qatyn, tilinnen tauyp otyrsyn» dep aghalarymyz «aybattanyp» jatatyn. Áriyne, jengelerimizde tilin tartyp qalmaytyn. Búl biz kórip ósken ómir. Esimiz kirip, eseye kelgende oilap qarasaq, әieldi úru degen «kәsip» aiybroysyz dýnie eken. Anasyn tayaqtap jýrip, balana qanday tәrbie beresin. Ony kórip ósken bala әiel ataulygha shekesinen qarap, ayaghy kókten salbyrap týskendey bolyp otyratynyn talay kórdik. Bir qyzyghy, búryndary kýieui kýn kórsetpese de, әielder bala-shaghasyn shulatyp, tórkinine tartyp otyrmaytyn. Sóitip jýrip әlgi minezi jaysyzdau aghamyzben birge agharatyn.

Qazir zaman basqa әriyne. Adam jәne onyng tanym, kózqarasy ózgergen. Dýnie damyghangha úqsaydy. Alayda, «mahabbattardyn» «shayqasy» tolastaghan joq. Bizding qazaqtyng dalasy men qalasynda kýieulerinen bolmasa basqa er adamdardan zorlyq-zombylyq kórip jýrgen әiel zaty jeterlik. Búrynghy men qazirgining arasynda bir aiyrmashylyq qana bar. Qazirgi әielder soqqygha jyghylsa, birden uәkiletti oryndargha aryz týsirip, mәseleni birjaqty etip bir-aq tynady. Dese de, auylda әli de әiel qúqyghy degen dýniyeniz «elden úyat boladynyn» kólenkesinde keledi. Bir jaghynan qarasanyz ol da jón. Qúptaghyng keledi. Bәribir kógergen kózdi, jangha týsken jarany, senimge týsken syzatty әielder qúqyghyn qorghaytyn halyqaralyq úiymdardyng ózi qalpyna keltire almaydy.

Al, halyqtyq dәstýrimizde әielderge degen kózqarastyng dalalyq qúqyqtyq negizde erekshe bolghany belgili. Ol zamanda da salt boyynsha, kóptegen jaghdayda ata-anasy qalauymen qalyng malyn alyp, qyzyn úzatqan. Bәlkim, osy dәstýrding ózi ghashyqtyq hissalardyng ómirge keluine jol ashty ma dep te oilaysyn. Dese de, búl nәrse býgingi kýni tozyq dәstýrge ainalghanymen, qalynmal ózgergen joq.

Keyin de ótken ghasyrdyng basyndaghy qazaq qoghamynyng qayta týlep, azamattyq qoghamynyng alghashqy alghysharttary payda bola bastaghan tústa әiel qúqy ózekti mәsele retinde kóterildi. Sol tústaghy baspasóz men әdebiyetting negizgi taqyryptarynyng biri dәl osy әielder qúqy boldy. Búl mәsele sol kezdegi qazaq qoghamynda talqygha týsti. IYgiligin qyz-kelinshekter kórdi. Búghan mysal kóp. Mirjaqyptyng «Baqytsyz Jamaly», Spandiyar Kóbeevting «Qalyng maly» shygharmalary, Múhtar Omarhanúlynyng «Adam negizi - әiel» maqalasy siyaqty dýniyeler ýzdiksiz jaryq kórip jatty.

Qazaq qoghamy әiel qúqyghyn qoghamdyq talqygha salyp jatqanda europada búl mәsele qalyng úiqyda jatqan. Tek jekelegen europa elderi ghana әiel qúqy turaly әngimening shet jaghasyn aita bastaghan edi. Ár jaghyn óziniz baghamday beriniz.

Áyel qúqy degende býgingi qazaq qyzdarynyng da mәselesin ainalyp óte almaysyz. Sonyng ishinde negizgisi kәri qyzdar mәselesi. Sanaqtyng qortyndysy elde erlerge qaraghanda, әielderding sany kóp ekenin anyqtap berdi. Búl mәselede qogham tarapynan qozghau salynuy tiyis dýnie ekeni mәlim. Ótykeni, «otyrghan qyz ornyn tabady» maqalda uaqyty ótkenin dәleldep otyr. Yaghny búl da qazaqtyng nәzik mәselelerining biri. Áyelder qúqyn qorghau kýni aitarymyz osy. Alyp, qosarynyz bolsa, marhabat.

«Abay-aqparat»