Týrkistandaghy ejelden elding iygiligine ainalghan meshitting birinen týn ortasynda tosynnan órt shyqqanyna kóp bola qoyghan joq. Qúday saqtasyn, meshitke әdeyi órt qoygha kimning qoly barady deysiz?

Týrkistandaghy ejelden elding iygiligine ainalghan meshitting birinen týn ortasynda tosynnan órt shyqqanyna kóp bola qoyghan joq. Qúday saqtasyn, meshitke әdeyi órt qoygha kimning qoly barady deysiz?

Tehnikalyq qauipsizdik erejelerining saqtalmauynan meshitti órt shalghanyn qúzyrly organdar tekseru barysynda anyqtady. Jaraydy, órt aitpay keledi, Allanyng ýii ayaq astynan tilsiz jaudyng "tyrnaghyna iligipti". Al siz janadan salynyp, qúrylysy bituge tayaghan zәulim meshittin tas-talqanyn shygharyp qiratugha, jermen-jeksen etip qúlatyp tastaugha qúlshynyp otyrghan qúdaydan bezgender bar degenge senesiz be? Búghan jan-jaqty mýmkindikti qarastyryp jantalasqan mýddeli top "qiratu, búzu, qúlatu" degen sózder qúlaqqa týrpidey tiyetinin jaqsy biletindikten "basqa jaqqa kóshiru kerek" dep júmsarta sóilegenimen týpki oilaryn týsinbeytindey júrt aqymaq emes. Qúrylysy bitkeli túrghan zәulim meshitting ghimaratyn búzbasa, qiratpasa, qúlatpasa basqa jaqqa op-onay kóshirip әkete salatynday kóship-qonyp jýretin keruenning jinap qoyghan jýgi me eken? "Týrkistanda salynyp bitkeli jatqan jana meshit basqa jaqqa kóshirilmese Qoja Ahmet Yassauy kesenesine kólenke týsiredi", "jana meshit kesene aumaghyndaghy airyqsha qorghalatyn aimaqqa týsip, tarihymyz taptaluda" degen synaydaghy baybalamgha baylanysty meshit qúrylysyn toqtatyp tastaghandar әbden salynyp bituge tayaghangha deyin "ay qarap, júldyz sanap" jýrgenderi tipti týsiniksiz. Meshit qúrylysynyng qazyghy qaghylghan kezde nelikten osynday qatang shara qoldanylmady?

Mәdeniyet ministrligi men Mәjilis deputattary da mәsele etip kótergen baybalamnyng nýktesin qoyyp, naqty nәtiyjeli tirlik tyndyrghan Astana qalasynyng әkimi Imanghaly Tasmaghambetov boldy. Áriyne, aidaladaghy Astana әkimining Týrkistandaghy meshitting tirligine aralasuyna eshbir qúqyghynyng joqtyghy da, qúzyrynyn jýrmeytini de belgili. Biraq Tasmaghambetov búl dau-damaygha bas súqqanda YuNESKO-nyng elimizdegi ókildigining basshysy ekenin algha tartyp, ýkimet basshysy Kәrim Mәsimovke qyzmettik hat jazghan song sol YuNESKO-nyng qorghauyna alynghan Q.A.Yassauy kesenesine kedergisin tiygizedi degen sebeppen Týrkistandaghy salynyp bituge jaqyndaghan jana meshitting qúrylysyn toqtatqyzyp tas­tady. «Endi ol birjolata búzylmasa bolghany» dep el qauiptenip otyr. Sonda qalay, dau tughyzghan meshitti salu eshkimmen kenespey, kelispey asyghys-ýsigis qabyldanghan shalaghay sheshim be deyin desek, "Kóne Týrkistan" turizm ortalyghynyng jobasy talqylanghanda jobagha engizilgen meshit qúrylysyn jýrgizu parlament pen ýkimet tarapynan da qoldau tapqan eken. Ony az deseniz, Qazaqstan men Týrkiya memleketterining basshylary Týrkis­tanda kezdeskende ózara oilasu arqyly ortaq sheshim qabyldap, jana meshitting qay jerge salynatynyn tas belgisin de óz qoldarymen qoyghany taghy bar. "Jaman aitpay jaqsy joq", ertengi kýni "er týrikting besigi, eki dýniyening esigi..." kiyeli Týrkistan­daghy týbi bir tuysqandyqty tanytudy kózdegen tirlikting byt-shyty shyqsa, qúrylysty qarjylandyrghan týrkiyalyq aghayyndarmen aragha syzat týsui bylay túrsyn kýlli músylman júrtshylyghynyng aldynda abyroy shirkin airanday tógilmey me? Keler jyly músylman әlemindegi eng bedeldi qúrylym - Islam konferensiyasy úiymyna basshylyq jasau jauapkershiligi jýktelip otyrghan Qazaqstan ýshin búl jarasatyn әreket pe?

Qújattargha ýnilsek Ontýstik Qazaqstan oblysynyng búrynghy әkimi Núrghaly Áshimovting Týrkiya diny ister basqarmasy jәne Qazaqstan músylmandary diny basqarmasymen birlesip týzgen kelisimshartyna sәikes meshit salynatyn jerdi belgileu Týrkistan qalalyq әkimdigine tapsyrylypty. 2008 jyldyng 27 mausymynda sәuletshiler, tarihshylar, ghalymdar men jauapty mekemelerding ókilderi búl mәseleni jan-jaqty taldap, talqylap, oghan Mәdeniyet ministrligine qaraytyn "Áziret-Súltan" qoryq múrajayynyng tarihshysy, bas maman M.Túyaqbaev ta qatysqan. Mәdeniyet ministrligi bolsa mynaday talap qoyypty: "Qúrylys nysandarynyng qorghau aumaghy shekarasynan keminde 50 metr qashyqtyqta boluy qajet. Sonymen birge, qoryq-múrajaydyng diniy-ruhany maghynasyn eskere otyryp jәne Áziret-Súltan kesenesining sәulettik manyzyn bәsendetpeu maqsatynda salynatyn nysandardyng biyiktigi odan joghary, sәuleti qoryqtyng tarihiy-mәdeni, sәulettik mәnine ýilesimsiz bolmauy tiyis. Qúrylys salynatyn jerde aldyn ala tarihiy-mәdeny múra obektilerining barlyghyn anyqtau maqsatynda arheologiyalyq zertteu júmys­taryn jýrgizu kerek".

Sonymen jana meshit qorghau aumaghynyng shekarasynan keminde 50 metr qashyqtyqta boluy qajet degen talap tolyghymen saqtalyp, jer aumaghy bólinedi. Mәdeniyet jәne aqparat ministrligine qarasty "Qazrestavrasiya" mekemesining sәuletshisi Qanat Medeuov jәne basqa da mamandardyng qatysuymen kózbe-kóz tanysu barysynda meshitting ornalasatyn jeri tal­qylanghan. Týrkistan qalasynyng jer bederi birkelki bolyp keledi. Auytqushylyq 0,5-1 metr kóleminde ghana. Mamandardyng anyqtauy boyynsha, salynyp jatqan meshitting jazyqtyq belgisi 212,80, al Qoja Ahmet Yassauy kesenesining jazyqtyq belgisi 213,50 metr. Yaghni, kesene meshitke qaraghanda 70 santiymetr biyik jerde ornalasqan. Demek búl túrghydaghy talap ta tolyghymen saqtalghan.

Endi arheologiyalyq qúndylyqtar mәselesine keleyik. Meshit qúrylysyna bólingen aumaqta arheologiyalyq qazba júmystaryn jýrgizu jóninde "Týrkistan arheologiyalyq qyzmeti" atty mekeme men Diny basqarma arasynda arnayy kelisimshart týzilip, zertteu júmystarynyng qorytyndysy 2009 jyldyng 3 qyrkýiek kýni jariya­lanady. Atalghan mekeme diyrektory E.Smaghúlov qol qoyyp, mórin basqan búl qújatta "Qazylghan qazanshún­qyr ortaghasyrlyq Yasy qalasynyng sitadelinen 140 metr qashyqtyqta ornalasqan. Zerttelgen aumaqtyn arheologiyalyq jәne mәdeny túrghyda qúndylyghy tómen, qarapayym ýiler bolghan. Osy jayttardy eskere otyryp eskertkishterdi qorghau jәne paydalanu isine jauapty memlekettik organgha meshit qúrylysyna rúqsat beruine kenes beremiz" delingen. Yaghni, meshit qúrylysy tiyisti zertteuler jýrgizilip, Mәdeniyet ministrligining ókilderi habardar bolghan song baryp qana bastaldy. Alayda syn saghatta ministr Qúl-Múhammed kóp jayttan habarsyz bolyp shyqqany tandandyrady. Biylghy mamyr aiynda   qúrylysty jýrgizip jatqan "Grin Tek Kontrakshn" JShS-nyng bas diyrektory Bahry Fazliogluyna "arnayy rúqsat alynbaghandyqtan zansyz qúrylys júmys­tary toqtatylsyn" degen pәrmennin ayaq astynan jetui tóbeden jay týsirgenmen birdey boldy. Sonda búghan deyin meshit qúrylysyna qatys­ty bir emes birneshe jiynnyng ótkenin, oghan ministrlik ókilderining qatysqanyn qayda qoyamyz?

El iygiligine endi úsynar tústa meshitting qúrylysy toqtaghanyna alandaushylyq bildirgen Týrkistan qalasynyng túrghyndary memleket basshysyna, ýkimetke jәne oblys әkimine hat jazyp, arasha týsuin súrady. Osy hattyng negizinde qyr­kýiek aiynda meshitting qúrylysy mәselesin anyqtau maqsatynda arnayy komissiya qúrylyp, onyng qúramyna ministrlikting ókilderi jәne birqatar ghalymdar kirdi. Birden aita keteyik, komissiya mýshelerining pikiri ekige jaryldy. Keltirilgen dәlelder keregharlyghy men pikirler qayshylyghyn әrkim óz qajetine jaratuda. Ótegenova, Imajanov, Tóreqúlova jәne Altaev sekildi komissiya mýsheleri meshitke bólingen jer telimi Qoja Ahmet Yassauy kesenesinin qorghalatyn aumaghyndaghy tabighy landshaftynda ornalasqanyn, múnda qúndy jәdigerlerding boluy mýmkin ekenin algha tartsa, belgili tarihshy-ghalym B.Baytanaev, sәuletshi B.Áshirbaev, qala әkimi Q.Moldaseyitov sekildi komissiya mýsheleri meshit qúrylysy ýshin jer telimin bólu sonau 1992 jyly qabyldanghan qalanyng bas josparynda belgilengenin algha tartqan. Dau tudyrghan aumaqta әueli "Týrkistan arheologiyalyq qyzmeti", keyinnen Á.Marghúlan atyndaghy arheologiyalyq instituttyng ghylymy qyzmetkerleri arheologiyalyq qazba júmystaryn jýrgizip, búl jerge tek 19 ghasyrda qatardaghy túrghyn ýiler týsken, qúndylyghy tómen aumaq ekenin keltirip, búl uәjderdi joqqa shygharady. Búdan shyghatyn qorytyndy - meshit qúrylysy jýrip jatqan jer telimi "Áziret Súltan" memleket­tik tarihiy-mәdeny qoryq múrajayyn qorghau aumaghyna mýldem jatpaydy.

Sonymen Týrkistandaghy bituge taya­ghan meshitke tóngen qauipti keseneden kóremiz be, joq, pesheneden kóremiz be? Alla ýiining artynda týrli aghymdardyng ishki qayshylyghy túrghan joq pa? Mәdeniyet ministrining meshitke ayaq astynan shýilige qaluyna ne týrtki boldy eken? Bir qaraghanda, qolynan qúmany, auzynan Qúrany týspeytin músylmannyng bir-birinen aiyrmashylyghy joq siyaqty. Din degenimiz azannan-keshke deyin Allagha qúlshylyq etu ghana emes, ol degenimiz ýlken mәdeniyet, diniy-últtyq bilim, últtyq tildegi uaghyz emes pe?! Áytse de, "auruyn jasyrghan óledi" degen, songhy kezderi bir jaynamazgha jyghylyp jýrgen músylmandardyng jik-jikke bólinip alyp, birin-biri moyyndamaytynyn, meylinshe bir-birining ayaghyn shalugha dayyn túratynyn jasyrudyng qajeti joq. Áriyne, kiyeli qalada salynghaly otyrghan búl meshit qansha jerden kórikti bolsa da, barlyq erejege say boluy tiyis. Bәlkim búl daudyng týp-tórkini mýlde basqada bolar. Búl dau taghy da sol din tarmaqtarynyng tartysynan, sol tarmaqtardyng basynda túrghan lauazymdy túlghalardyng ishki qayshylyghynan tuyndap otyrghan joq pa ózi?

Jaqynda ghana jergilikti gazet­terding birinde Shymkent qalasynyng túrghyny Perizat Qayyrbekovanyng janayqayy jariyalandy. Keyuananyng jasy jiyrmadan asqan balasy jaynamazgha jyghylghaly beri minez-qúlqy ózgerip, tipti anasynyng qolynan as ishuge arlanatyndy shygharypty. "Balamnyng meshitke baryp, namaz­gha jyghylyp, músylmanshylyqty qolgha alghanyna quanyp, adamger­shiligi mol, imandy bolady dep topshylaghanym beker boldy. Qazir qay­ghydan qan jútyp otyrmyn. Tuys-bauyrlardyng toyyna barudy qoydy. Menimen, tipti әngimelespeydi de. Minez-qúlqy ózgerip ketti. Bizding túrmystyq salt-dәstýrimizge engen qaghidattardyng eshqaysysyn moyyndamaydy. Tipti namazgha jyghylmasan, asyndy ishpeymin degen sózi janyma qatty batty", - deydi Perizat. Múnday mysaldar qazir óte kóp. Áriyne, jas bala - jas shybyq siyaqty, qalay qaray iysen, solay mayysady. Jas deyik, ómirge mas deyik, biraq, andausyzda teris jolgha týsip ketken jasóspirimdi der kezinde bayqap, betin qaytarugha bolatyn shyghar. Al sýiegi qatyp qalghan ýlkenderdi qaytemiz?!.

Dәl qazir bizding biylik dindi qolshoqpar qylyp ústap otyr ma, joq kerisinshe din biylikting biyshigine jarmasyp jýr me, ajyratu qiyn. Qarapayym el qashanda jaqsy basshygha, biylikting biyiginde jýrgen abyroyly azamattargha qarap boy týzeydi. Qarapayym bir adamnyng adasqanynan el arasy býlinip ketpes, al bir basshynyng adasqanynan býkil el joghalyp ketui mýmkin. Aqparat qúraldarynda preziydent apparatynyng jetekshisi Aslan Musinning balasy músylman dinining bir tarmaghynyng uaghyzshysy, jetekshisi ekeni talay mәrte jazyldy. Tipti, ara-túra músylmanshylyghy ústap qalghan kezde Aslan Musinning ózi de qaughaday qyp saqalyn ósirip, úlynyng uaghyzyna qatty úiyp qalatynday ma qalay? Qaybir jyly preziydentting tikeley tapsyrmasymen "Qazaqstan" últtyq arnasy "ismatullashylardan" tazartylghan kezde, olardyng artynda Imanghaly Tasmaghambetov túr degen pikirler ashyq jazyldy. Basqasy basqa, memleket basshysynyng nemere inisining ózi, yaghny jas bolsa da, bas bolyp, birqatar ýlken lauazymdy qyzmetterdi atqaryp ýlgergen Qayrat Satybaldynyng tóniregindegi namazhandar da barlyq músylmandarmen basy pise bermeydi. Olardyng da óz joldary, dittegen óz maqsattary bar. Odan bólek, el aghalary, qartayyp qalsa da biylikting biyshigin bermey kele jatqan Ómirbek Bәigeldi, Myrzatay Joldas­bekovterding qoldan jasap alghan óz "Qúdaylary" bar ekenin, Senatty bas­qaryp túrghan kezde Núrtay Ábiqa­ev­tyng bir kóripkel әielderdi ertip baryp, taghy bir "Altyn adam" tabamyn dep, Esik qalasynyng dalasynyng bәrin qazyp tastaghanyn da respublikalyq gazetter jazdy. Dindi qabyldau, oghan boy úsynu, әriyne, adamnyng sana-sezimine, ishki týsinigi­ne, mәdeniyetine baylanysty shyghar. Biraq, osynau jәitterding bәri - dinimizding әr tarmaghynyng ókilderi biylikting moynyna arqan laqtyryp, әrkim ózinshe búghaulap jatqanyn sezdiretin siyaqty. Qolynda myqty biyligi bar adamdy óz qataryna tartu arqyly basqalargha jol ashu onay. Yaghni, tәuelsiz elimizding biyligi de jas shybyq siyaqty mayysqaq bolyp túr degen sóz.

Jogharyda aitqanymyzday Imanghaly Tasmaghambetovting esimi kópten beri "ismatullashylarmen" tyghyz baylanystyrylyp kele jatqany jasyryn emes. Áyteuir, mýridterding arasynda Tasmaghambetovting esimi asa ýlken qúrmetke iye. Almaty qalasynyng әkimi qyzmetin atqaryp túrghanda ontýstik astananyng әkimdiginde sufizm aghymynyn ókilderi qaptap ketkeni kezinde aqparat qúraldarynda jan-jaqty jazylghan. Juyrda tútqyndalghan "ismatullashylardyn" belsendi ókili Sayat Ybyray da osy jyldary ayaq astynan Almaty qalalyq mәslihatynyng deputaty bolyp saylana qaluy da kópshilikting kýmәn­in tughyzghan.   "Ismatullashylardyn" mәselesi mayshammen qaralghangha deyingi kezende Ghalym Boqash, Bolat Mýrsәlim, Bolat Atyghay, Eldos Emil jәne basqa belsendi ismatullashylar­gha aitarlyqtay qoldau kórsetildi. Biylik eshelonyndaghy auyr salmaqty sayasatkerlerding biri sanalatyn Tasmaghambetov birazdan beri zikir­shilermen aradaghy ashyq týrdegi baylanysyn ýzgenin kórsetuge tyrysqanymen, osy aghymnyng negizgi qamqorshylarynyng biri bolyp qala beretin synayly. Aldaghy uaqytta ýkimet Týrkistandaghy meshitke qatysty bir sheshim qabyldaydy dep kýtilude. Múnda kimning mýddesi eskerilip, meshitting taghdyry qalay sheshiletinin taqsyr uaqyt kórseter. Oghan YuNESKO-dan arnayy keletin ókil tórelik aitpaqshy. YuNESKO-nyng elimizdegi ókildigin Imanghaly Tasmaghambetov basqaratyny da biraz mәseleni sheshetini anyq. Al Týrkistan qalalyq aqsaqaldar kenesining tóraghasy Jarylqasyn Áziretbergenov bastaghan jergilikti túrghyndar salynyp bituge tayaghan meshitting qúrylysynan bir kirpishin de búzghyzbaytyn barlyq әreketke baramyz dep tas-týiin bolyp otyr.

SIZ NE DEYSIZ?

Omar ELEUÚLY,

Týrkistan qalasynyng bas imamy:

- Týrkistan qalasynyng 140 jyldyq tarihy bar ortalyq meshitine kelushilerding barlyghyn syidyra almay jýrmiz. Júma jәne ait namazdarynda júrt tipti   kóshege shyghyp ketedi. Álbette, jana meshit salynyp, paydalanugha berilgende imandylyqqa bet búrghan týrkistandyqtar ýshin óte qolayly bolar edi. Meshitting salynuyna qarsylyq bildirushilerding uәjderi úsaq-týiek nәrse. Áulie babamyzdyng kesenesining kórinisine núqsan keltiredi degeni de aqylgha qonbaydy. Jalpy, keybir komissiya mýshelerinde osy mәselege qatysty basqa qyzyghushylyghy bar sekildi. Bәlkim, meshit salynyp bitse Ahmet Yassauy babamyz jatqan jer qabirstan siyaqty bolyp ketedi degen qorqynysh pa, әlde kesenege kelushiler meshitke qaray aghylady degen kýdigi bar ma, ol jaghyn anyq týsine almadym. Qalay desek te, búl uәjderding barlyghy da negizsiz. Meshit - halyq ýshin kerek dýniye.

Qayrat MOLDASEYITOV,

Týrkistan qalasynyng әkimi.

- Meshit keseneden 500 metr qashyqtyqta túr. Kezinde jer tandau isine ministrlikting eki qyzmetkeri arnayy kelip qatysyp, kelisimderin berip ketken eken. Býginde ministrliktegilerding "onday adamdar bizde qazir júmys istemeydi, bizge qatysy joq" degendi syltauratyp, barlyghyn joqqa shygharugha úmtyluy qisyndy ma? Meshit qúrylysyna tapsyrys berushi - Diny basqarma. Mәdeniyet ministrliginen resmy týrde rúqsat qaghazyn alu mindeti osy mýftiyattyng moynynda. Arheologiyalyq zertteu júmystary múnda eshqanday da qúndy zattardyng joqtyghyn kórsetti. Mening tanqalatynym mynau, aqyry meshit kesenege qauip tóndirse, qúrylys júmystary bastalghan kezde nege qarsylyq bildirmedi? "Meshit jasyl landshaft aimaghy jәne qúrylys retteletin aimaqqa týsip túr" dep te eskertu jasalyndy. Biraq búl uәj negizsiz. Bile bilsek, ol aimaqtar әli kýnge deyin qújat jýzinde bekitilmegen, shekarasy naqtylanbaghan. Yaghni, olardyng qoldarynda zandy qújat joq. Soghan qaramastan óz betinshe shekaranyn suretin salyp alyp, soghan qújat retinde negizdep otyr. Búl aimaqtardyng shekarasyn bekitu júmystaryn "Qazrestavrasiya" mekemesi endi jýrgizip jatyr.

Mәdeny múralar sanatyndaghy nysannyng manynan biyik qúrylys salynbasyn degen YuNESKO-nyng talaby bar. Al múny qalay týsinemiz? Biyik degenimiz 2 metr me, 10 metr me, joq, әlde 100 metr me? Ol jayly naqty derek kórsetilmegen. Meninshe, búl erejeni týsindiruding bir ghana joly bar - qúrylys keseneden biyik bolmauy kerek. Al salynyp jatqan meshit keseneden biyik emes. Múnarasyn da kishireytuge bolady.

Mәulen SADYQBEK,

«Áziret-Súltan» qoryq-múrajayynyng diyrektory:

- Meshit qúrylysy bituge tayaghanda baybalam salynuda degen sóz qúlaqqa qonbaydy. Búghan deyin de әbden aitylghan janayqayymyzgha endi naqty shara qoldanyldy. Kesenening ainalasyndaghy jasyl landshaft jәne qúrylystardy retteu aumaqtarynyng qújattary joq deu qisynsyz. YuNESKO-nyng qorghauyna alynghan kezde barlyq aumaqtar belgilenip qoyghan. Meshitting qúrylysyn bastaytyn kezde arnayy uәkiletti organnyng rúqsaty boluy kerek. Osy qarapayym ghana talap oryndalmaghan ghoy. Sheshimdi men emes, ministrliktegiler qabyldaydy. Solardyng uәjimen men de kelisemin. Meshit qúrylysy toqtasa da, qayta jalghastyryp, halyqtyng iygiligine úsynsaq ta tek zang talaptary ayasynda jýzege assa eshbir tirlikke eshqanday qarsylyghym joq.

«Jas Alash» gazeti