Senbi, 8 Mamyr 2021
Bizding sheneunik 4062 3 pikir 12 Qyrkýiek, 2017 saghat 11:05

"Prado" minbegen әkim - әkimderding sorlysy

Bizding Qostanaydyng sheneunikterin kýndiz kýlkiden, týnde úiqydan qaldyryp jýrgen bir jayt bar. Ol janadan alghan mashinasyn әrtýrli sebeppen odan sayyn jana mashinagha aiyrbastau. Dúrysy, budjet aqshasyn әkesinen qalghan baylyqtay esepsiz júmsau. Olarda «qoy, búl kólikti halyqtyng aqshasyna aldyq qoy. Ábden tozghansha minip, sosyn-aq alarmyn dúrysyn» deytin oy ýsh úiyqtasa da týsine kirmeydi. Qayta týsine kensesining esigining aldynda bylayghy júrttyng silekeyin shúbyrtatatyn kileng bir su jana temir túlparlar tizilip túrghany kiredi. Al bir qyzyghy, osy týsting kóbine ónge ainalyp ketetindigin qaytersin.

Mәselen, oblystyq energetika jәne kommunaldyq sharuashylyq basqarmasy osydan ýsh-aq jyl búryn su jana Ssang Yong kóligin satyp alghan edi. Bastyghyna, әriyne. Múny azsynghanday jaqynda ghana biylghy jyly bir myqty krossover alugha dep attay 8,8 million tengeni budjetke salyp qoyghan. Al paydalanghany bas-ayaghy ýsh jylgha jeter-jetpes mashina bastyqqa nege jaqpay qalghandyghy mýldem týsiniksiz.

Múnday mysaldar oblysymyzda jetip artylady. Mashina kóp jýrmese de «eskirenkirep qaldy» degen myqty syltau tauyp alghan sheneunikterimiz osylaysha jappay jana mashina satyp aludyng op-onay  әdisin әbden mengergen. Ózgelerden qalghysy kelmegen Rudnyy qalasynyng әkimi 2013 jyly shyqqan eki birdey Kia Sorento mashinasynyng ornyna dәl osynday markaly, alayda baghasy 11million 460 myng túratyn sylandaghan su janalaryn satyp aldy. Búghan osy әkim apparatynyng jetekshisi Azamat Ysqaqov búrynghy  Kia Sorento mashinalary basqa memlekettik mekemelerge paydalanugha berildi degen uәj aitady. Dәl osynday taptyrmas tәsildi Lisakov qalasynyng әkimdigi de útymdy paydalanyp otyr. Múndaghy 2001 jyly shyqqan mashinany memlekettik úiymgha iytere saldy da, ózderi 2015 jyly shyqqan Kia Optima kóligine jayghasty. «Synyqtan basqasynyng bәri júghady» degen emes pe, odan endi oblystyq bilim basqarmasy da qala qoymady. Basqarmadaghy 2010 jyly alynghan Toyota Kamry 2015 jylghy Kia Optima mashinasymen almastyryldy. Ábden tozghan dep eseptelinetin  Toyota bastyqtyng orynbasaryna búiyrdy.

Bayaghyda bir qazaq «Ákesin sabaghandy kórip edik, alayda arbagha baylap qoyyp sabaghandy birinshi kóruimiz» degen eken. Sol sekildi jana mashina aluda oblysymyzdaghy Áuliyekól audanynyng әkimi bәrin de shang qaptyryp ketti. Bastyq biyl jalpy qúny 21 million 410 myng tenge túratyn Toyota Land Cruiser Prado 120  markaly sylandaghan kólikti jambasqa basty. Búl biylghy jylghy mashinalardyng ishindegi eng qymbattysy bolyp tabylady. Ol 2007 jyly shyqqan dәl osynday derlik Toyota Land Cruiser  djipti auystyryp otyr. Ákimimiz bir djipti ekinshisimen auystyryp, shalqaya minip, shirenip otyrghanda osy audandaghy internattyng tiri jetimekterine oblystyq memlekettik múraghattyng 2004 jyly shyqqan, onyng ýstine Qytayda shala-púla qúrastyra salynghan, 400 000 kilometr jýrip әbden sharshaghany sonshalyq, tozghandyq kórsetkishi 100 payyzgha jetken, yaghny kýni erteng qoqysqa laqtyryp tastaugha әbden jarap qalghan dimkes Volkswagen Santana 3000 degen mashina degen aty ghana bar әbden qausaghan birdeneni bere salghan. Sonda deymiz-au, arghymaqtay oinaqtaghan mashinanyng júmsaq oryndyghynda otyrghan әkim jetimekterding saldyr-salaq mashinasymaqpen bir jaqqa qaray ildalap bara jatqanyn kórip qalghanda jýregi bir shym etpey me eken?

Alayda tapqyrlyqtyng kókesin Qostanay oblystyq densaulyq saqtau basqarmasynyng basshysy Ermek Dauytbaev tanytty. Ol búrynghy Toyota Kamry mashinasyn әbden tozghan dep eseptep, ózi basqaratyn basqarmagha paydalanugha berdi. Al ózi bolsa qúny 7 million 798 myng tenge túratyn su jana mashina alghaly otyr. Sonda deymiz-au, ózi әbden tozghan bolsa ol  basqarmagha paydalanugha qalay jaraydy? Ony nege tenderge salyp, azghantay aqshagha bolsa da satyp jibermeske nemese birjolata esepten shygharmasqa. Álde ylghy tek jana mashinagha ghana taqym artugha qúmar әkimderding búl oilap tapqan qulyghy ma? Endi búl júmbaqtyng sheshuin oqyrmandargha qaldyrdyq. Sheshimi onsha qiyn bola qoymas dep esepteymiz.

Aytpaqshy, Dauytbaev myrzanyng alayyn dep otyrghan jalghyz mashinasynyng qúny halyqqa qyzmet kórsetetin sanitarlyq mashinanyng ekeuine tatidy. Sirә halyqtyng densaulyghy bizdegi bastyqtardyng qyzmettik mashinasynyng jarty qúnyna da tatymaytyn sekildi.

Medisinalyq qyzmet degennen shyghady, eger sheneunikter ózderining onsha toza qoymaghan kólikterin 4-5 jylda «eskirdi» degen syltaumen mindetti týrde auystyryp túrsa, oblysymyzdyng medisinalyq mekemelerindegi mashinalardyng basym bóligining orta jasy 10-15 jyldan asyp ketken. Mine osydan-aq sheneunikter aldymen nening jaghdayyn oilaytyndaryn taldap týsindirip jatudyng ózi artyq shyghar.

Bir qyzyghy, oblystyq әkimdik audan men qala әkimderining qanday mashina alyp jatqandyghyn mýldem baqylamaydy. Óitkeni oghan shyghatyn qarjy sol audannyng budjetine engizilgen. Yaghny búl jerde ózim bi, ózim qoja. Endeshe nemenege úsaqtalady. Aqsha óziniki emes, haliktiki. Al әkimder sol halyqqa óz kólikteri turaly aitugha onsha qúlyqty emes. Óitkeni ol sol halyqqa baghynbaydy, oghan esep bermeydi. Endeshe ózi baghynyshty emes halyqqa kólik sekildi úsaq-týiek әngimeni qoqyrsytyp qaytedi. Kýndiz-týni bala-shaghasyn asyraudyng qamymen jýrgen qara qazaqty múnday týkke túrmaytyn әngimemen basyn auyrtpaghany dúrys ta shyghar. Al bizding estigenimiz mynau. Biylghy jyly audan әkimderi jalpy qúny 203,3 million tenge túratyn 16 mashinany janartatyn kórinedi. Búl әli de naqty sifr emes. Óitkeni mashina auystyru nauqany--ýzdiksiz jýretin, odan esh uaqytta shy shyqpaytyn myqty konveyer. Biletinderding aituyna qaraghanda janaghy su jana kólikting ishinde  Prado sekildi tym qymbat mashinalar da az kezdespeytin kórinedi.

Ákimderding qymbat mashinagha degen qúmarlyghynyng shekten shyqqandyghy sonshalyq, búl әngime Parlamentke de jetken synayly. Mәjilis deputaty Kenes Ábsatarov ózining elimizding premier-ministrine joldaghan deputattyq saualynda memlekettik qyzmetshilerding asa qymbat sheteldik kólikterdi jappay satyp alularyn synady. Halyq qalaulysynyng mәlimetine qaraghanda biylghy jyldyng basynan beri memlekettik qyzmetshiler 400 sheteldik qymbat kólikterdi alghandyghyn, onyng ishinde  Land Cruiser 200 jәne  Land Cruiser Prado modeliderdin, sonday-aq 100-den asa Toyota Kamry sekildi qymbat kólikterdi satyp alghandyghyn jetkizedi. Osy orayda deputat sheneunikterding sheteldik mashinalardy satyp aluyna zang arqyly tiym salu kerektigin aitady. Memlekettik qyzmetshiler elimizde jasalghan mashinalarmen ghana jýruleri tiyis. Áytpese elimizdegi mashina qúrastyru zauyttaryna budjetten sonshalyqty qomaqty qarjy bóluding qajeti ne? Al eger әlgi zauyttar sapasyz dýniyeler shygharsa, onda birjolata jauyp tastau kerek shyghar. Áytpese ózimizdegi zauyttargha qyruar qarjy júmsaymyz da, sóite túra sheteldik mashinagha ansarymyz auyp túrady.

Búl mәselening aityluynan kende emespiz. Preziydentimiz de ýnemi nazar salyp otyrady. Statistikalyq derekterge qaraghanda bizdegi de, Óskemendegi de mashina qúrastyru zauyttary qarqyndy júmys istep, mashinalardy toghytyp-aq jatqan kórinedi. Sóite túra әkimdering astynan neshe sheteldik kólikterdi kóresiz. Sonda olar Elbasynyng sózine de onsha mәn bermeydi-au degen oy keledi. Mýmkin múnday asyp-tasudy tek qana qatang zang kýshimen ghana jónge salarmyz. Áytpese búl mәsele de «Bayaghy jartas, bir jartas» kýiinde qala bereri sózsiz.

Múratbek Dәurenúly, Qostanay

Abai.kz

   

3 pikir