Dulat pen Abay

Dulat Babatayúly – Abaygha deyingi qazaq poeziyasynda biyik túlgha. Ol – Abaygha deyingi qazaq poeziyasy men Abaydyng arasyndaghy altyn kópir! Tegimdi mening súrasan,

Qalyng Nayman nuynan.

Jyrymdy mening súrasan,

Sary altynnyng buynan – deui kóp nәrseni anghartsa kerek.

Dulat jazba poeziyagha jaqyn kelgen túlgha. Abay men Dulatta oy ýndestigi, kórkemdik jýiedegi ýndestikter jeterlik. Abay Dulattan taqyryptyq-iydeyalyq, kórkemdik jýie, ýlgide kóp nәrse ýirengen. Shygharmashylyqpen әri qaray damytqan. Dulattyng qoghamdyq-sayasy satirasynyng tili ótkir. Ol – qazaq poeziyasyndaghy qoghamdyq-sayasy satiranyng negizin salushylardyng biri. Abay men Dulat arasynda osy jayttarda ýilesetin tústar barshylyq. Dulattyng «Baraqqa», «Kenesbaygha», «Sýleymenge», Abaydyng «Kýlembaygha», «Mәz bolady bolysyn», «Dýtbaygha» siyaqty qoghamdyq-әleumettik satirasy el ardaqtylarynyn, el jaqsylarynyn, atqaminerlerding qoghamdyq-әleumettik portretin, psihologiyalyq bolmysyn dәl jetkizgen tuyndylar. Ómirsheng tuyndylar! Býgingi kýnde de sol shamadan asyp ketkenimiz shamaly? Abay bylay deydi: Kýshtilerim sóz aitsa,

Bas iyzeymin shybyndap.

Álsizding sózin salghyrtsyp,

Shala úghamyn qyryndap.

Syyaz bar dese jýregim

Ornyqpaydy suyldap

Syrtqylargha syr bermey,

Qúr kýlemin jymyndap.

Úlyqtar keypin Dulat bylaysha jetkizedi:

Ayaz qyssa mýiizdi,

Mýiiz qysyp túqyldy...

Qantalasa túqylyn,

Alpys eki tamyryn

Qansyp qalghan syqyldy:

Úlyq qyssa úlyqty,

Úlasyp miday bylyqty...

Atqaminer auylda

Itshe ilinip ylyqty.

Orystyng kórse úlyghyn

Qyzdan daghy qylyqty.

Úlyq ketse, qazaqqa

Qorqau qasqyr qúlyqty.

Súmdyq satira! Ayausyz sheneu! Búdan asyryp aitu mýmkin emes. Arghy kezende de qazirgi kezendegi de qazaq әkimderining bet-beynesi, syqpyty osynday! Zamangha kýiingen Dulat:

Mynau azghan zamanda

Qarasy – antqor,

hany – arman;

Batyry kókser bas aman;

Bәibishe – tantyq, bay – saran;

Bozbalasy – boshalan;

Qyrsygha tudy qyz balan;

Nary – jalqau, ker taban;

Qús – kýishil, at – shaban.

Jyrghalang joq, jobalan,

Ebi ketken el boldy

Endi qayda men baram?!

Bú sózder, dәp bizding zamangha da aitylyp túrghan siyaqty. Ózimizdi tanydyq pa?!... Aynagha qarayyqshy! Abaydyng keshegi aitqan sózderi býginge ómirshen, nysanagha dóp tiyedi! Hakim Abaydy sóiletip kóreyik:

... Men qajyghan aryqpyn,

Qatyn, bala qonaghy.

Senderge de qanyqpyn,

Júrtyng anau bayaghy.

Jarly emespin, zarlymyn,

Ony da oila tolghanyp.

Júrtym deuge arlymyn

Ózge júrttan úyalyp.

Barymta men partiya –

Bәri mastyq, júrt qúshar.

Sypyra elirme, súrqiya,

Kóp piyanshik neni úghar?

Tatulyqty, tynyshtyqty

Qonyr kórer, kem kórer.

Úrlyq penen qulyqty

Qyzyq kórer, óni ener

Múnday elden bayyng tart,

Men qajydym, sen qajy!

Aytyp-aytyp ótti qart,

Kónbedi júrt, ne ylajy?

Abay synynyng zil-batpany qanday auyr edi!

Abay men Shәkәrim

Shәkәrim atamyz «aqyl» kategoriyasyna qatty mәn bergen aqyn ghoy. «Aqyl degen – ólsheusiz bir jaryq núr» dese, endi birde «Tapqysh oy ghoy – aqyldyng maghynasy, Týbi – jýrek, bolady mida basy» - deydi. Onyng shygharmalarynda aqyldyng jiyrma tórt týri atalady eken. Sonyng ishinde mәn bergeni «sau aqyl»

***

Islam dini payda bolghannan bastap, ózine teoriyalyq alghy sharttar izdedi. Ol kóne dәuirlerdegi filosofiyalyq qisyndargha sýiendi. Arabtar filosofiyany pәlsapa (fәlәsapa) dep ataghan. Músylman filosofiyasy islamiyat atty ýlken tanym. Búl kóne dýnie Aristoteli negizdegen perapatetikter jәne iydealistik baghyttardy biriktirushi dualistik tanym bolyp tabylady. Aristoteli shyghysta birinshi ústaz bolsa, Aristoteli enbekterin arabshagha audaryp, týsinik tafsir (kommentariy) jazghan Ál-Faraby ekinshi ústaz «Mualimiy soniy» dep atanghan. Islamiyatta «jan» jәne «tәn» substansiyasy qatar atalady. Qazaqtyng úly aqyny Abay búl kategoriyalar turaly bylay deydi: Aqyl men jan «men» ózim, tәn «meniki»,

«Men» men «menikinin» jóni eki

«Men» ólmekke taghdyr joq әuel bastan,

«Meniki» ólse, ólsin oghan beki.

Abaydyng «men» dep otyrghany aqyl men jan, «meniki» dep otyrghany tәn. Aqyl men jan mәngilik, al tәn ótkinshi. Abay islamiyattaghy jangha aqyldy qosady. Shәkәrim aqyl men jan, yaghny «mennin» joghalmaytynyn:

Bar nәrse joghalmaydy, ózgeredi,

Jan joghalmas dep oila, sony bil de.

Jan tәn jasar, tәn jandy jarata almas,

Tereng oilap, sózimdi qúlaqqa il de – dep jyrlaydy. Nemese:

Qayda barsa ol ózin «ózim» deydi,

«Ózim» dep deneni emes, jandy aitqany.

Sol jannan tipti, «ózimdik joghalmaydy,

Esep emes san ólip, san qaytqany» - deydi. Shәkәrimdegi «ózim», Abaydaghy «men», Shәkәrimdegi «dene», Abaydaghy «tәn» ne bolmasa «meniki» Shәkәrimde de osy jan substansiyasy Abaydaghyday mәngilik, ol ólmek emes, óletin «dene», ne bolmasa «meniki» tәn. Jannyng mәngiligining arqasynda san týrge týsip, әrtýrli boyaularmen ózgerip, әrtýrli qalypqa týsedi degen oy aitady. Islamiyattyq tanymdaghy «jangha» Abay «aqyldy» qosady. Bir qyzyghy Shәkәrim oghan «kónildi» qosady. Al Shәkәrimning «jan» men «denege», «kónildi» qosuy Abayda kezdespeydi. Búl da Shәkәrim oishyldyghynyng bir ereksheligi. Búl «kónildin» tabighaty Abaydy tәn qúmarlyghynan, onyng ózindik ereksheligi men bolmysynan «tәnnin» óz tabighatynan tuyndaytyn, onyng óz ayasynda qarastyrylatyn mәsele bolsa, Shәkәrim «kónil» tabighatyn qarastyrady.

Al endi sipattalyq kónildi biz,

Eskerip búl sózimdi jaqsy úghynyz.

Jan men dene – qosylghan erli-qatyn,

Ekeuinen tuady kónilimiz.

Tabighat birde bylay, birde olay,

Keteri mәlim emes әldeqalay.

Ákesi jan, sheshesi dene bolyp,

Kónilimiz sol sebepten eki talay.

Osy «jan» men «tәn» úghymdaryna qatysty filosofiyalyq kategoriyalargha negizdelgen pәlsapalyq tereng oilar Shәkәrimning «Jan menen dene hәm kónil», «Men adamnyng tappaymyn ónerlisin», «Atanyng shahuatynyng kóp qoy mәni», «Tura jolda qayghy túrmas», «Tirshilik, jan turaly» ólenderinde kórinis tabady. Shәkәrim ólenderinde islamiyatqa qatysty úghym-týsinik, kategoriyalar barshylyq. Sonday kategoriyalyq úghymdardyng biri – «jar» sózi. Búl «jar» úghymy aldymen Abayda:

Jarq etpes qara kónilim ne qylsa da,

Aspanda ay men kýn shaghylsa da,

Dýniyede, sirә sendey maghan jar joq,

Saghan jar menen artyq tabylsa da.

Sorly asyq sarghaysa da, saghynsa da,

Jar tayyp, jaqsy sózden janylsa da,

Shydaydy riza bolyp» jar isine,

Qorlyq pen mazaghyna tanylsa da – dep jyrlanady. Abaydyng búl óleni mahabbat lirikasyna jatqyzylyp jýr. Búl dúrys emes. Ólendegi «jar» sózi bizding týsinigimizdegi «jar» emes, ol «jaratushy», «haq», «týp iye» maghynasynda. Shәkәrim de óz ólenderinde osy maghynadaghy «jar» sózin bekite týsedi. Shәkәrimdi sóileteyik:

Mening jarym qyz emes,

Haqiqattyng shyn núry.

Ony sezer siz emes,

Kózge tasa búl syry.

Jasyryp túr jar ózin,

Bas kózimen qarama.

Jýreginning ash kózin,

Jannyng syryn arala.

Kórem deseng jarymdy

Mas bol, jýrek tazala.

Órtep jiber baryndy,

Qarsy úmtyl qazagha.

Kórsen, oghan bas úryp,

Eteginen aiyrylma.

Ne kórineu, ne jasyryp,

Nәpsisine qayyrylma.

Búl sәlemdi esine al,

Eger jetseng tilekke.

Jar qanjary – maghan bal,

Súqsyn sorly jýrekke.

Abay «Shydaydy riza bolyp jar isine, Qorlyq pen mazaghyna tanylsa da» - dese, Shәkәrim «Jar qanjary – maghan bal, Súqsyn sorly jýrekke», - dep búdan artyq qúrbandyqqa barady.

Abay men Nizamiy

Ázirbayjannyng úly aqyny Nizamiyde mynaday óleng joldary bar:

Serdse – more. V nem jemchug.

Moy jemchug siyaet ognem.

Etot jemchug – povesky na poyase sarskom tvoem.

Nizamidyng orys tiline audarylghan núsqasy. Endi úly aqynymyz Abaygha qúlaq týrelik:

Jýrek – teniz, qyzyqtyng bәri – asyl tas,

Sol qyzyqsyz ómirde jýrek qalmas.

Ýndestik. Shyghystyng klassikalyq poeziyasyn janymen sýigen Abaydyng Nizamiyden alghan taghlymy! Súraq tuady. Abay Nizamiyding orys tilindegi núsqasyn oqyghan ba? Zerttey qarasaq olay bolmay shyqty. Orys oqyrmandary Nizamiymen tek qana 1940-1959 jyldar ghana tanysqan. Sonda Abay qaydan oqyghan? Esimizge Abaydyng Semeydegi Ahmet Riza medresesinde oqyghany týsti. Medresede arab, parsy, týrik, shaghatay tilderi terenirek oqytylghan. Abay osy tilderding bәrin erkin iygergen. Olay bolsa Abay úly Nizamiydi týpnúsqadan, yaghny farsy (parsy) tilinen oqyghan!

Abay men Pushkiyn

Pushkinning әigili «Prorok» degen óleni bar. Óleng joldaryn keltire ketelik: Duhovnyy jajdoy taliym,

V pustyne mrachnoy ya vlachilsya,

- Y shestikrylyy serfiym

Na pereputie mne yavilsya.

Y on mne grudi rassek mechom,

Y serdse trepetnoe vynul,

Y ugli, pylaYshiy ognem,

Vo grudi otverstuy vodvinul

Kak trup v pustyne ya letal,

Y boga glas ko mne vozzval:

«Vosstani, prorok, y vijdi, y vnemliy,

Ispolnisi volei moey I, obhodya morya y zemliy,

Glagolom jgy serdsa ludey».

Búl ólendi týgel keltirip otyrghanymnyng mәnisi bar. Óleng 1828 jyly «Moskovskiy vestniyk» jurnalynyng №3 sanynda jariyalanghan. Osy kezenderde ol ózining «Podrajaniya Koranu» degen sikldi ólenderin jazdy. Aqyn 1790 jyly baspadan shyqqan «Qúran Kәrimnin» M.Verevkin audarghan oryssha núsqasyn paydalandy. Orys zertteushileri ólenning basty keyipkeri retinde Taurattyng VI tarauynda sóz bolatyn Isaiy (әl Iasa) payghambardy aitady. Mening oiymsha búl jayt payghambarymyz Múhamed Mústafa Sallalhu ghalayissalamgha qatysty bolsa kerek. Qúran hikayalarynda jaqsy surettelgen. Álem tarihshylary osylay deydi. Búl jayynda Abaydyng da aitqany bar!

Jýrekting kózi ashylsa,

Haqtyqtyng týser sәulesi.

Ishtegi kirdi qashyrsa,

Adamnyng hikmet keudesi.

Abay men Edvard Munk

Norvegiyanyng ekspressionist-suretshisi Edvard Munktyng (1863-1944) әlemge әigili «Kriyk» («Ayqay») degen kartinasy bar. Kartina 1893 jyly salynghan. Búl kartinanyng tórt núsqasy bar. Naghyz shedevr! Suret ónerining jauhary esepteledi! Beyneleu ónerindegi ekspressionizm baghytynyng biyik ýlgisi! Qala peyzajy. Kópir ýstinde eki joldasy keyinirek qalyp, bir adam jan-jaghyna ýreylene qarap, eki qúlaghyn basyp aighaylap túr. Keshqúrym uaqyttaghy qala aspany qan-qyzyl týstes. Ýrey shaqyrady. Búl tas merez, tas kereng qoghamnan pana izdep sorly pendening jan aiqayy, jan dirili, ýrey dybysy. Búl ýreyden, jan aiqayynan aspannyng ózi diril qaghady. Alayda ainala qorshaghan ortadan dәrmen joq! Kýl bolmasan, búl bol! Ónerdegi aiqay metaforasy arqyly bezbýirek, súrqay, sanyrau qoghamnyng psihikasy, minez bolmysy angharylady. Jan úshyrghan sorlygha qol úshyn sozatyn pende joq! Eng ghajaby suretshimen bir uaqytta jasaghan qazaqtyng әulie aqyny Abay da osy jaydan syrt qalmay bylay dedi:

Jartasqa bardym,

Kýnde aighay saldym,

Onan da shyqty janghyryq;

Estisem ýnin, Bilsem dep jónin,

Kóp izdedim qanghyryp

Bayaghy jartas – bir jartas,

Qanq eter, týkti bayqamas.

Ghajap ýndestik! Abay óleni de osy shamada 1889 jyly jazylghan. Abaydaghy «jartas» metaforasy da mylqau, tasbezer qoghamnyng syqpytyn dәl ashyp túr! Qoghamnan qayrany joq, jeke adam tragiyzimi de osynda! Álemdik mәdeny kontekstegi úlylar ýndestigine mәn bermese bolmaydy.

Sәbit Jәmbek,

filologiya ghylymdarynyng kandidaty

Derekkózi: http://adebiportal.kz

Týpnúsqadaghy taqyryp: Abaydyng terendigi osynda...