«Orys tilin biluimiz – bizding tarihy jetistigimiz, basymdyghymyz». Búl - Tәuelsiz Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining tóraghasy Núrlan Nyghmatulinning aitqany. Qazaqstannyng negizgi zang shygharushy organyn tizgindep, ýsh partiyadan qúralghan 107 deputattyng júmysyn basqaryp otyrghan kisining dýiim júrtqa aitqan aqyldy sózi osy boldy.

Latyn әlipbiyin engizuding biringhay standarttaryn talqylaugha arnalghan Mәjilistegi jiynda tóragha Núrlan Nyghmatulin sóz sóiledi. Elbasynyng "Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru" atty maqalasyna toqtalyp ótken spiyker, orys tilining qaz-qalpynda saqtalyp qalatynyn, qoldanystan týspeytinin jәne bir mәrte eskertti.

 «Vsem ochevidno, chto vladenie russkim yazykom — eto istoricheskoe preimushestvo nashey nasiiy. Dumaiy, chto takaya tverdaya iy posledovatelinaya pozisiya Elbasy v dannom voprose doljna uspokoiti emosiy iy sposobstvovati osoznanii vsemi, chto russkiy yazyk kak mirovoy yazyk, iymeiyshiy moshnye kuliturno-istoricheskie korny v nashey strane, budet po-prejnemu prodoljati igrati odnu iyz vajnyh roley v jizny kazahstanskogo obshestva», - dedi Mәjilis tóraghasy.

Spiyker myrzanyng soltýstiktegi kórshi memleketting tilin bizding elde qoldap, qorghashtap aitqanyn qazaq tiline qotaryp edik. "Barlyghyna belgili, orys tilin biluimiz – bizding tarihy basymdyghymyz. Orys tili әlemdik dengeydegi tarihiy-mәdeny tamyry bar til retinde Qazaqstan qoghamynda manyzdy ról atqara beredi" degen Elbasymyzdyng naqty pozisiyasy dýrlikken júrtty tynyshtandyrdy dep esepteymin», - depti Mәjilis tóraghasy.

Mәjilis Qazaqstannyng negizgi zang shygharushy organy, Parlamentting tómengi palatasy bolghanymen, Senattan góri sayasy maydannyng qyzyp jatatyn jeri. Qazaq tilining keleshegi talqylanghan búl jiynda Núrlan Zayrollaúlynyng Reseyding Memlekettik tilin qorghashtap sóilegeni qanshalyqty sayasy sauattylyq?  Orys tiline jәne orys tildi kontentke súranys kýn sanap azayyp, qazaq tilining dominantty til dәrejesine jetken tústa orys tilin ortagha salarday spiykerdi ne týlen týrtti?

Núrekeng bilmeytin kórinedi. Endeshe esine salayyq. Qazaqstanda qazaqtyng әm qazaq tildi azamattardyng sany 82%-gha jetti. 2016 jyldan beri qazaq tildi BAQ 13%-gha kóbeydi. 2015 jyly Qazaqstannyng memlekettik tilin mengergender 76,3% bolsa, ótken jyly búl kórsetkish 82,3%-dy qúrady. Esesine, orystildi azamattardyng sany 0,6%-gha azayghan. Preziydent tapsyrmasyna sәikes, elimizde 2025 jylgha deyin qazaq tilin erkin mengergender sany 95%-gha jetedi. Búl «Ranking.kz» jasap týzgen reyting.

Memlekettik til QR Bilim salasynda da qarqynda damuda. Qazaq mektepterin tәmamdaghan týlekter sany elimiz boyynsha 70%-gha jetti.

Qazaq tili keng óris alghan taghy bir sala – búqaralyq aqparat qúraldary. Ásirese elektrondy BAQ-tar arasynda qazaq tildi internet sayttardyng sany ekpin alyp, 84%-dy qúrady. Al proporsianaldy esep boyynsha, elimizding 16%-y ghana orys tildi BAQ-ty kerek etken.

Ol az deseniz, 1991 jyly elimizdegi orystardyng jalpy sany 5,9 mln bolghan. Qazir 3,7 mln orys qaldy. Orystardyng sany 2 mln-gha azaydy.

Endeshe osynday ýstemdikke ie bolyp otyrghan qazaq tili, memlekettik til nege orys tilining tasasynda qalyp qoya beredi?

Bir anyghy - orys tili  mariginaldanghan biznes-elita men sayasy elitagha ghana kerek til. Yaghni, Núrlan Zayrollaúly Nyghmatulin myrzalardyng tili.

Salystyrmaly týrde aita keteyik. Ukraina orys tilinen tolyghymen bas tartty. Bilesizder, Reseyden irgesin aulaq salghanda Preziydent Poroshenko halyq aldyna shyghyp, «Proshay, nemytaya, Rossiya, strana rabov» degen  Lermontovtyng әigili ólenin oqyp túryp, «orystyng ózinen de, tilinen de» bas tartqanyn mәlimdedi. Sóitken Ukrainanyng 50,9 payyz halqy orys tildiler edi.

2014 jyly Moldova resmy orys tilinen bas tartty. Onda qazir RF tili ekinshi dengeyli shet tili retinde ghana oqytylady. 2014 jyldyng 7 qazanynda Moldova Preziydenti Nikolay Timofty búl Zangha qol qoyghan bolatyn.

2012 jyly Latviya referendum jasady. Halyqtyng 77, 22%-y orys tilin kereksinbegen. Sóitip, orys tili Memlekettik dәrejesinen aiyrylyp, qara bazarda qoldanatyn til dengeyine týsti.

Gruziya orys tilinen sonau 2009 jyly tolyq tazalanghan.

Solay, mine, Núrlan myrza! Orys tiline ýiirsek sizder men qazaq tilimen ómir sýretin bizding aiyrmamyz-  osy. Biz zayyrlymyz, sizder «zavisimoysyzdar».

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz