Júma, 1 Shilde 2022
Jón-aq 3960 3 pikir 15 Qyrkýiek, 2017 saghat 15:58

Mehanikalyq tәsilden lirika tumaydy

Búl bizding qoghamdaghy asa ózekti taqyrypty kótergen alghashqy tuyndy. Onyng ózinde kórkem filim. Kóruge asyqtyq. Eki ókpemizdi qolgha alyp, jýgirip jettik. Rejisser Sabit Qúrmanbekovtyng «Oralman» filimining túsaukeserin aitamyn da. Belgili kinoshy Slambek Tәuekel aghamyz maqtaghan tuyndy osal bolmas dep oilaghanbyz. Qatelesken joqpyz, biraq, jartylay ghana. Degenmen, tuyndyda tәuir jaqtary da barshylyq. Bәrinen búryn óz basym «Qazaqfilim» últtyq kinokompaniyasynyng dijital formatyndaghy ozyq tehnologiyalyq ýlgidegi týsirilimine bek razy boldym. Múnday suretti әlemning kez kelgen órkeniyetti eline aparyp úyalmay kórsetuge bolady.

Ekran ishindegi әlemge ózing kirip ketkendey, keyipkerlermen birge jýrgendey sezimge bolatyn jaylary bar. Búl túrghydan kelgende operator Mars Umarovtyng enbegine tәnti bolyp qalasyn. Rejisser retinde Sәbitting de útymdy sheshimderi barshylyq. Bas keyipkerding әkesin arqagha salyp kóterip alyp kele jatqan tústarynyng ózi nege túrady. Aughanstannyng tau shatqalynda ornalasqan Qúndyz provinsiyasyndaghy týsirilimdi kórgen adam túp-tura sonda baryp, taban tirep kelgendey-aq әserde qalarlyqtay eken. Onyng ýstine bәri pushtun-dary tilderinde sóilep, oryssha jýgirpe joldardy ghana qarap otyrsan...

El shekarasyn attaghan sәttegi oralman qariyanyng shekara әskerinen «Búl qazaqtyng jeri me?» dep naqtylap alyp, tizerlep otyra qalyp qar jamylghan múzdy sýigen jerine kelgende kórermen biz bolyp, siz bolyp kózge jas aluymyz kerek edi, kónili bostau bireuler enirep túryp jylap jiberer bolsa kerek edi.

Biraq, olay tebirene almadyq. Sebebi, Qúndyz provinsiyasynan shyqqannan bergi úzaq jolda olar esh qajyghan joq. Aryp-ashymady, bas auyryp, baltyr syzdamady. Eshbir tosyn oqigha da bolmady. Qúndyzdan shygharda kelini «Atam osy auyr jolgha tótep bere alar ma eken?» dep kýmәndanghan sekildi edi, onysy da beker eken.

Ssenaristing syzyp qoyghan týzu syzyghymyn dyzyldatyp otyryp Qazaqstangha top ete qaldy. Onyng ýstine qariya jerdi emes, qar bolyp qatqan múzdy sýigeni kónilge qonbady. Qazaq ýshin kiyeli dýnie topyryq edi ghoy. Qardy qolymen sypara bastaghanda biz topyraq kýtkenbiz. Biraq, olay bolmady. Qazaq balasy «tughan jerding bir uys topyraghy», «kiyeli topyraq tartady» degen sózderdi bekerge aitpaydy. Adamnyng ózi әu basta topyraqtan jaralyp, jer qoynynda topyraqqa sinbeushi me edi.  Al, múzdy sýn sonshalyqty әserli bola qoymady.

Eline oralghan oralman otbasyn qabyldaghan әkim de tym súlesoq. Jalpy, oralmandargha kinodaghy Shynghys esimdi bozbaladan ózge ong qabaq tanytyp jýrgen jibi týzu bir adam joq. Onyng ózi sol otbasynyng boyjetken qyzyn únatyp qalghandyqtan ghana bolmasa... Bәri oralmandy jauynday kóredi, tipti, týtip jep qoygha da bar. Ata júrttyn, dýiim eldi sonshama ittey etip beyneletindey olardyng ne jazyghy bar edi?

Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda jan-jaqtan aghylyp kelgen oralmandardy iyilip jastyq, jayylyp tósek bolyp, jýrekjardy quanyshpen qarsy alghan, eruligin әkelip, qandastarynyng ayaq-qoldaryn jerge tiygizbey birneshe ay boyy kezektesip, qonaq etip tóbesine kótergen de osy jergilikti bauyrlarymyz edi ghoy. Ónerdegi kórkemdik shyndyq tarihy aqiqattan tym úzaq alshaq ketip, auytqymauy  kerek edi.

Alayda, auytqyghanda tym alysqa úzap ketti. Ákesining ólimin estirte kelgen oralman jigitke auyl әkimining «býgin-erteng bizde meyram ghoy» dep tym bezbýirektik tanytqan jeri de artyqtau. Qazaq balasy topyraqty ólimde eshqashan keri tartyp, olay kerilip otyrmaydy.

Ákesining mýrdesin úly jalghyz ózi jabyq poligon alanyndaghy qorymgha aparyp jerleuge bara jatqany – әu basta Shynghys Aytmatovtyng «Ghasyrdan da úzaq bir kýn» atty ataqty tuyndysyn eske týsirgen. Ony ssenarist ózi de angharghan ba eken, dereu basqasha baghytqa kóshipti. Orys әskeri ayaq astynan meyrimdi bola qalyp, avtomat myltyghyn tastay salyp, qatyp qalghan tong jerdi qazugha kómektesip jatyr. (Shirkin-ay, orys bolmasa aram qatasyng degeni shyghar)

Al, jergilikti qazaqtar oralmannyng ólgenin jerlespeydi, dúrystap kónil aitpaydy, ay daladaghy zymyran úshatyn poligongha jalghyz ýy tastap, kelgen bette qanghyrtyp jiberedi. Onymen qoymay jylqysynyng etin qymbatqa satyp, onyng etin ózi jep ketedi. Ákimderi jalghyz ózi meshit salyp jatqan oralmannyng ghimaratyna kelip araq iship, tóbelesedi. Eki әkim bir-birining shiyin shygharady. Ekeui de Aughanstanda soghysta bolghan eken. Ýlken әkimi oralmannan ósh almaqqa úmytylyp jýr. Keyin meshitti ózi saldyrghan bolyp, júrtqa beti býlk etpesten ótirik aityp jýr.

Zymyran úshatyn poligondy kýzetip jýrgen oralmandy jergilikti qazaq jigitteri soqqygha jyghyp, temir-tersek, kabeli-mәbil ýshin ólimshi etip sabap tastaydy.

Qysqasy, osynday oqighalar tizbektelip óte beredi. Keyipkerlerding ózara dialogtary, jalpy, kinonyng tili resmy gazetting qasang audarmasy sekildi tym jútan. Ssenarist pen mәtin redaktorynyng shalaghaylyghy men jazu-syzugha tóselmegen jandar ekendikteri birden kózge úryp túr. Sózderi qúlaqqa týrpidey tiyedi.

Solay bolatyn jóni de bar eken. Sebebi, ssenariy avtory – Núrlan Sanjar әu basta shygharmany oryssha jazghan. Bala kezinde «Mening atym Qoja» filiminde Qojanyng rólin somdady demeng Núrekeng jazushy emes, injener adam dep estigenbiz. Onyng ýstine orystildi «ssenarist». Oralmandarmen oryssha til tabysyp jýrmese, sheteldegi qazaq diasporasynyng tynys-tirshiliginen habardar dep te oilamaymyn. Kinonyng tal boyynda selt etkizer shymyr oqighanyng bolmauy, kónil tebirentetin lirikalyq kórkemdik sheshimning kezdespeuining syry osynda jatsa kerek.

Kino oqighalarynyng da mehanikalyq tәsilmen órilip, avtomatty týrde órbip otyruy injener-qalamgerding ghana tól tuma tuyndysy ekendigin aighaqtay týsedi.

Quandyq ShAMAHAYÚLY,

QR mәdeniyet qayratkeri

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Aqmyltyq

«Qiyalshyldar kluby»

Ámirjan Qosan 446
Anyq-qanyghy

Kimning kim ekenin bile jýrsin dep...

Auyt Múqiybek 352