Sәrsenbi, 7 Jeltoqsan 2022
Didar-ghayyp 5363 4 pikir 18 Qyrkýiek, 2017 saghat 09:48

Qosh bol, teatr tarlanbozy!

Qazaq óneri men mәdeniyeti orny tolmas qazagha úshyrady. 71 jasqa qaraghan shaghynda QR enbek sinirgen artiysi, "Parasat" ordenining iyegeri, Aqsu audanynyng qúrmetti azamaty, qazaq teatr ónerining tarlany Ómirserik Qaliyúly dýniyeden ótti. Marqúmnyng janazasy erteng yaghny 17 qyrkýiek 9.00de, qoshtasu rәsimi saghat 10.00-de B.Rimova atyndaghy Taldyqorghan drama teatrynyng ghimaratynda ótedi. Abai.kz aqparattyq portaly marqúmnyng tuystary men qazaq halqyna kónil aita otyryp, Ómirserik Qaliyúlynyng ónegeli ómirinen syr shertetin "Teatr tarlanbozy" atty maqalany oqyrman nazaryna úsynady.

Árbir talantty akterding kez-kelgen spektaklidegi róldi  (ózine berilgen) izdenispen oinap, óte sәtti somdaytyny belgili. Al keyde, talant iyesining ong jambasyna týspey, yrqyna kónbey qoyatyn kýrdeli obrazdary boluy da mýmkin. Sonday rólder Ómirserik Qaliyúlynyng shygharmashylyq jolynda da kezdesken. Biraq ol tabandylyghy men izdenimpazdyghynyng arqasynda kezdesken qiyndyqtardy jene bilgen. Mәselen, Gh. Mýsirepovtyng «Qozy kórpesh – Bayan Súlu» tragediyasyndaghy Qarabay, T. Qalilahanovtyng «Altyn besigindegi» Qabanbay jәne M. Áuezovtyng «Qarakózindegi» Narsha beyneleri әuelde alynbaytynday kóringenimen, әlgindey tabandylyghy men izdenimpazdyghynyng arqasynda Ómekeng kórermenge naqtyly shynayy oinap, әserli jetkize aldy. Yjdaghatty izdenis pen kóp enbektin, damylsyz dayyndyqtyng arqasynda ýsh túlghany bir-birine mýlde úqsatpay, әrqaysynyng ereksheligin ózining ornymen, ózining qúdiretimen qaytalamay oinap shyqty. Biri shyq bermes saran, biri halyq qamyn oilaghan qas batyr, biri jany nәzik sezimtal kisini әrqaysynyng ózine tәn daralyq qalpynda ainytpay keskindeu Ómirserik Qaliyúly syndy talantty akterding qolynan ghana keleri sózsiz.

Áshirbek SYGhAY

Óner ólkesinde aty shyqqan babalardyng basqan izi tarihta sayrap jatyr. Kýn sayyn bolmasa da, arakidik olardyng ghibratty ghúmyryna ýnilip, qaldyrghan múralaryn jas úrpaqqa nasihattap, qaltarys pen búltarysy kóp tirlikten qaghaju kórgende tektilerding auyr túrmysyn kóz aldymyzgha keltirip, jigerlene týsetinimiz, solar sekildi berik te bekem bolyp, ense tiktep tirlik keshuge úmtylatynymyz anyq. Nege?! Úghynghan jangha keshegilerding bolmys-bitimi arda, basqan izi anyq, halyq iygiligi ýshin tyndyrghan enbekteri eren. Sonymen qatar, ónerdi ómirim dep týiip, boyyndaghy Tәniri bergen qasiyetting qadirin bilip, qyltasyn qaqpangha qidyrsa da qynq demey, últ ruhaniyaty ýshin ruhyn qayraghan edi olar. Sondyqtan da olar birtuar túlghalar sanatynan tabylyp, kóz tastar kókjiyegimizge ainaldy. Al býgingi jahandanu dәuirinde solardyng izin basqan, bizderge ýlgi bolarlyq nәsili asyl ardaqtylar bar ma degen saual kóldenendey bergende, esh qinalmastan jauap qata alamyz. Darynymen daralanyp, últtyq ónerding órinen kóringen, býginde jetpisting jelkenin kótergen teatr tarlany Ómirserik Qaliyúly sóz etip otyrghan  bekzat bolmysty túlghalar sanatynda ekeni dausyz.

El auzynda «Qabanbay batyr» atalyp ketken Ómirserik Qaliyúly 1947 jyldyng 1 mamyrynda Aqsu audanyna qarasty Basqan auylynda dýniyege kelgen. Ákesi Qaly Jónkebaev halyqtyng qamyn oilaghan, eldi artynan erte bilgen jan bolghan kórinedi. Kisiligi men kishiligi birdey Qaly 1916 jylghy iini jarlyghy boyynsha okop qazu júmysyna alynghan. Alayda qazan tónkerilisi oryn alyp, patsha taghynan qúlaghan tústa, qazaqtar «slaboda» atap ketken eleuli oqighadan keyin qandastarymen birge elge oralady.  Halyq qamyn oilaghan azamat tughan jerine saghynyshpen kelgende boyyndaghy kýsh-jigeri sarqylghansha júrt ýshin enbek qyludy maqsat etedi. Sol talaby ong bolghanday aghayyn arasynda abyroyly qyzmet atqaryp, Qúmjarghan újymsharynyng tóraghasy bolyp saylanghanda atalmysh kolhozdyng әl-auqatyn kóteru jolynda tabandap ter tógip, eleuli enbek etken. Sonymen qatar Býkilodaqtyq auyl sharuashylyghynyng Mәskeu qalasynda ótken kórmesine qatysyp, M. Kalininning qolynan «Enbek qyzyl tu» ordenin alsa, sol jyldyng kýzinde Shatyrbay Betenov «Qúrmet belgisi» ordenining iyegeri atanyp qaytqan. Osynyng ózi arabsha til syndyryp, eskishe hat tanyp namazgha jyghylghan Qalidyng halyq azamaty retinde atqarghan eren enbegin tanytar dýniye. Al qazaq elining maqtanyshy Ómirserik Qaliyevtyng anasy Mýslima Matay ruynan taralghan Kenje Shópshimesining Músabay biyining qyzy. Ol jasynan ónerding san týrin mengergen, әnshi, qisashy, jyr-dastandy jadyna tútqan jan eken. «Qobylandy», «Qyz Jibek», «Zarhan sal» dastandaryn jatqa soghatyn Mýslima jasynan Qúran ayattaryn, Payghambar hadisterin jetik bilgen, dindi berik ústanghan kórinedi. Mine, osynday asyl tekti ata-ananyng perzenti Ómirserik Qaliyúly býginde teatrdyng qaytalanbas túlghasy sanatynda.

Adam balasy boydaghy talantyn úshtau, jetildiru jolynda tabandy enbek ete bilmese óner әleminde ózin ózgege moyyndata almasy anyq. Al әu bastan teatr ýshin jaralghanday bolyp kórinetin Ómirserik Qaliyúly óz baqytyn balalyq shaqtan qalap, dara jolyn qalyptastyra bilgen jan. Halqyn úiyta bilgen kóregen әkesining әr aitqan aqylyn kóniline toqyp, tek jaqsylyqqa úmtylyp, jan dýniyesine jaman oy jolatpaghan. Boyyndaghy imandylyq, tabandylyq, izdenimpazdyq pen enbekqorlyq sekildi izgi qasiyetter әkening qanymen, ananyng sýtimen berilgeni aqiqat. Óz sózinde: «Balam, adam dep әrkimdi aitady. Al kisi degen – kisiligi joghary, ainalasyndaghylargha alqausyz sezimmen  jaqsylyq jasay alatyn, ýlken jýrektilerge qarata aitylady. Sol sebepti, kisi degen atqa layyq bol!  – dep otyratyn Qaly әkem. Men, sirә, osy ósiyetin oryndau jolynda ishki jan dýniyem men syrtqy kelbetimdi astastyra, ýilestire bilgen bolarmyn dep oilaymyn», – degen edi Ómirserik agha. Ras, adamdyq qasiyeti erek, bitim-bolmysy qazaqy jaysandyqty anghartatyn aq jýrekti jannyng ónerge degen kózqarasy men qúrmeti de sol dengeyde. Sondyqtan da teatr jәne kino ónerinen ózining túghyryn saylap, qazaq halqynyng aimanday akterleri qatarynan tabyldy.

Al balalyq shaghynan býgingi kýnge deyingi ghúmyryn jeldirte jazar bolsaq, bolashaq akter ómirge kelgen jyldary Qúmjarghan, Birlikti, Janatileu újymsharlary biriktirilip, Janalyq degen ýlken kolhozgha ainalady. Osy újymshardyng ortalyghynda jeti jyldyq Janatileu mektebi ashylady. Búl mektep tabaldyryghyn 1952 jyly attaghan daryn iyesi ony 1959 jyly tәmamdaydy. Sol jyly 13 jasqa tolghan Ómirserik ómirindegi asqar tauy, altyn tiregi sanalar әkesi Qalidy mezgilsiz qazasyna oray jer qoynyna tapsyryp, taghdyrdyng bar auyrtpalyghyn balang moynyna jýkteydi. Degenmen bilimge susaghan balasynyng talabyn qaytaryp, tauyn shaqpau maqsatynda anasy Mýslima onjyldyq Qarakóz orta mektebine beredi. Ghaziz anasynyng qamqorlyghynda bolyp, jyr-dastan, qissalaryn tyndap ósken Ómirserik Qaliyúlynyng bala jastan әdebiyet pen ónerge degen yntyzarlyghy oyanady. Sol ansarlyq mektep qabyrghasynda jýrgennen-aq bolashaq akterding esimin daralaghan kórinedi. Altyn úya mekteptegi kórkemóner ýiirmelerine qatysyp, sahnada ústazdarymen birge týrli qoyylymdar qoysa, 10-synypta ózi úiymdastyryp Kenes Armiyasy kýnine Qapan Satybaldinning Ukraina jerindegi qazaq partizandary turaly jazylghan bir aktili «Temirqazyq» piesasyn sahnalaydy. Mine, osy bir enbekting ózi bolashaq óner adamynyng alghashqy baspaldaghy jәne teatr әlemi ýshin jaralghan jan ekenin tanytar dýnie desek artyq aitqandyghymyz emes.

Tektilikti boyyna darytqan óner adamy әdebiyetke degen qúshtarlyghynyng arqasynda mekteparalyq, audandyq bayqaulargha qatysyp, san jarystyng jenimpazy atanghan. Mektepte qabyrgha gazetin shygharsa, audandyq «Ómir núry» gazetine ólen, maqalalar jazyp túrghan. Tipti, 1964 jyly Aqsu audanynda ótken jas tilshiler bayqauyna qatysyp, Ospanhan Áubәkirov, Ádilbek Abaydildәnov, Kýnsayyn Quatbaev syndy qalamgerlerding aldynda ónerin kórsetip, aghalarynyng aq batasyn alghan-dy. Auyzy dualy túlghalardyng bergen batasy bolashaq akterge qanat bitirse, sol kezdegi aiyna bir ret keletin Aqsu halyq teatry men Almatydaghy әrtisterding óneri Ómirserik Qaliyúlyna ýlken әserin tiygizedi. Sóitip, balang jýregi óner ólkesine talpynady. Alayda, tilshilik qabiletining arqasynda audandyq gazette qyzmet jasap, keyinnen mektepterde múghalim jetispegendikten ústaz bolugha qabileti bar degen jastardyng sanatyna alynyp, úlaghatty jolgha týsedi.

Dingek auyly N. Esbolatov atyndaghy orta mektepke әn kýi, enbekke baulu, suret, syzu sabaghynan dәris beretin múghalim bolyp ornalasqan jyldary Ómirserik boydaghy darynyn jetildirip әri ónerli jastardy jaryqqa shygharugha tyrysady. Arnayy mektep oqushylary men újymshar kórkemóner ýirmesin qúryp, auandyq merekelerdi ózi úiymdastyryp, ózi jýrgizgen-di. Jigerli jas óner men qoghamdyq júmystargha osynday belsendilik tanytsa, 17-ge tolar-tolmas jasynda dos-jaranyn ertip, anasy ekeuine shaghyn baspana túrghyzady. Búl onyng tirshilikke de beyim ekenin, pysyqtyghyn tanytar aqpar. Baspana kóterilgende jalghyzynyng adam bolghanyna quanghan Mýslima ana, lashyqty han sarayynday kórip, óbektegen balasynyng ýilenuin ansaydy. Sol netpen «Men endi sening balandy, nemeremdi kórip baryp kóz júmsam armanym bolmas edi», – degen tilegin aitady. Alayda taghdyrdyng jazuy bolar, ghaziz jýrek nemereli bolghanyn kórmey o dýniyege bet týzep kete barghan.

Ómirserik ekinshi ret synaq tapsyru arqyly ansaghan armanyna qol etkizip, 1970-1974 jyldary Qúrmanghazy atyndaghy memlekettik konservatoriyanyng akterlik fakulitetine oqugha týsedi. Ol kezde shanyraq qúryp, әke atanghandyqtan bilim men tirshilikke birdey uaqyt taba jýrip, Halyq әrtisi Ydyrys Noghaybaev, Rabigha Múqayqyzy syndy úlaghatty ústazdardan bilim alghan. Sh. Qúsayynovtyng «Aldarkósesinde» Shorayaqtyn, Sh. Aytmatovtyng «Jәmiylәsynda» Orazymattyng beynelerin diplomdyq júmysyna alghan ol, búl sanaqtan airyqsha tabyspen ótip, respublikalyq jastar teatryna júmysqa qaldyrylady. Alayda, diplom alghan bilikti akter sol tústa ýsh birdey balanyng әkesi atanghandyqtan, otbasy jaghdayy búl jerde túraqtap qalugha mýmkindik bermeydi. Sóitip, 1974-1975 jyldary tughan topyraghy Aqsu audany Iliyas Jansýgirov újymsharynda komsomol úiymynyng hatshysy bolyp júmys istep, 1975 jyly sol kezdegi oblystyq mәdeniyet basqarmasynyng basshysy Oraz Qúlmaghanbetovtyng arnayy shaqyrtuymen janadan ashylghan Taldyqorghan qalasyndaghy oblystyq drama teatryna ornalasady. Búl onyng teatr irgesin qalaushylardyng biri bolyp tarihta qalghandyghyna berilgen zor mýmkindik bolatyn. Mine, sodan bastap attay 42 jyl boyy B. Rimov atyndaghy oblystyq drama teatrynyng damuyna, qazaq ónerining órkendeuine ózindik ýlesin qosyp keledi.

Keyde qalamgerlerding jeldirte jazuymen, aqyndardyng jyryna qosuymen túlghanyng bet-beynesi ainaqatesiz somdalyp, óner jolyndaghy quanyshty jyldary men tartqan mehnaty oqyrmangha soghúrlym anyq jete bermeydi. Qazaq óneri ýshin jaralghan Ómirserik Qaliyúly diplom alyp, óz mamanynyng maytalmany atanghan shaqqa deyin de osy bir ruhaniyat jolynda ter tókti. Tipti, qarshadayynan qadym zamannan bergi tarihymyzdy týgendeuge, ony jas úrpaqqa nasihattaugha aitarlyqtay ýlesin qosty. Oghan bir ghana ústazdyq etip jýrgen jyldary «Qyz Jibek» qoyylymyn sahnalap, órenderding óneri arqyly halqyn susyndatqany mysal bola almaq.

Ákeden tektilikti, óz últyn sheksiz sýie bilu kerektigin ýirenip, ardaqty anadan sol halyqtyng әdebiyeti men mәdeniyetin qangha sinirgen Ómirserik Qaliyev sanaly ghúmyryn teatrgha arnaghan jan. Ol osy uaqyt ishinde 100-den astam rólde oinady. Onyng otyz shaqtysy basty ról. Qarapayym beyneni somdaudyng ózi ónerdi jan-tәnimen sýietin adam ýshin kóp izdenis pen eren enbekti qajet etetinin úghynar bolsaq, osy bir san róldi sahnalauda akterding qanday tabandylyqpen júmys jasap, ter tókkenin elestete beruge bolady. Ónerding otymen kirip, kýlimen shyqan jan býgingi teatr ónerpazdarynyng da ózderindey enbektenuin qalaydy. «Biz últtyq sanany oyatugha bar ghúmyrymyzdy arnaghan jandarmyz. Búl mindetsinetin dýnie emes. Barymyz ben nәrimizdi kórermen ýshin sahnada sarp etkendikten, jastardyng jalyndy da aryndy, qabileti asqan qarymdy bolghanyn qalaymyz. Alayda qynjyltar mәsele jeterlik. Ónerdi ózin jarqyratyp kórsetu men halyqqa tanylu ýshin tandaytyndardyng qarasy qalyndap bara jatqanyn sezip te, kóripte jýrmiz. Eger Maghjan aqyn sengen jastar ruhaniyatqa osynday kózqaraspen kelse, teatr adam janyn emdeytin kýshten aiyrylady. Saldyrlaghan sahna, byldyrlaghan akter degen ghana atau qalady. Meni alandatatyny osy... Ar-namysty aldygha qoyghan babalardyng shyn úrpaghymyn deytin óner adamdary bolsa, jastar ózin últ perzentimiz dep sanap, ruhaniyattyng uyghy mәngilik myzghymasyn dese talantpen tanylamyn dep emes, el kәdesine jarayyn degen niyetpen teatr bosaghasyn attaghany jón-aq», – deydi Alla bergen darynyn tek ónerding óristeui, órkendeui ýshin júmsap, adamnan ataq dәmetpegen aq peyildi, aqjarqyn jan. Ras, býgingidey qúndylyqtar qúldyrap bara jatqan tústa, halyq múrasyn saqtaugha kýsh salyp jәne ruhaniyattyng altyn dingegine ainaludy maqsat etetin jastardyng qatary siyrek. Osyny qyraghylyqpen anghara bilgen óner adamy keshegilerden jalghasqan altyn jipting ýzilip qalmauy men teatr әrqashan óz degeyinen týspese eken degen aq niyette.

Búl kýni elge tanymal, daryny dara akter bar bolmysymen últyn sýiedi. Eki sózining birinde «Halyq ýshin qyzmet etuden asqan baqyt bolmas. Tәnirding búl jolgha salghanyna myng san tәube», – dep otyrghan jannyng bar arman-tilegi osy. Búdan talant iyesining shyn mәninde óner ýshin jaratylghan últjandy jan ekenin anghara alamyz.

Ras, pende balasynyng armany әrtýrli. Bireu jany qúlay sýigendikten, biri elden qalmau maqsatynda qam qylady. Alayda, ne nәrsege bolsa da parasattylyqpen boljam jasay alatyn, ózi tandaghan jolda tabandylyqpen enbek ete biletin jannyng ghana júldyzy jaryq bolmaq. Key jastardyng talghamyn tarazygha tartqanday erkin salmaqtap otyrghan saliqaly sanlaqtyng da әu bastaghy maqsaty el kәdesine jarap, óner otauyn irgeli etu bolatyn. San róldi somdap, alynbastay kóringen asulardy alqynbay artta qaldyrghan teatr tarlany sol beynelerdi shynayy oinap, san myng kórermendi talay mәrte tәnti etken. Ásirese óner iyesining bir útylmas kezeni Nazym Hikmetting «Eleusiz qalghan esil er» qoylymyndaghy Doktor obrazyn Qazaq KSR-ning halyq әrtesi Núrmúhan Jantórinmen birge somdauy. Búl róldi ózinen asyryp oinamasa, kem sahnalamaghan Ómirserikke N. Jantórin riza bolghany sonsha, atalmysh beyneni ary qaray jalghastyryp somdauyna kelisim bildirip, aq batasyn berip tabystap ketuining ózi ne túrady desenizshi?! Sol kezdegi jas akterge artylghan ýlken senim hәm bolashaqtaghy júldyzynyng jaryq ekendigin sezgendikten bolar, bәlkim...

Barlyq ghúmyryn әdebiyetke arnaghan, qalamy qarymdy, qaytalanbas jazushy Sherhan Múrtazanyng «Stalinge hat» qoyylymy teatr tabaldyryghyn tozdyrghan kórermenderge tansyq emes bolar. Mine, osy piesada újymshar bastyghy Imannyng rólin somdaghan Ó. Qaliyúly zamannyng zaryn keudesine jiyp, sharasyzdyqtan jylap jibergen kórinedi. Áriyne, búl róldegi taghdyr ýshin. Alayda, san kórermenning aldynda obrazgha enip, keyipkershe kýizeluding ózi shyn talanttan ghana tuyndaytyn dýniye. Osy qoyylymdy kórgen, Ómekenning sahnadaghy sol bir kózden monshaq-monshaq jas parlaghanyn tamashalaghan ónertanushy Zәmzәgýl Ámirghaliyeva: «Ómirserik Qaliyúlynyng әrtistik ónerine búrynnan da tәnti edik. Ol ýshin rólding ýlken-kishisi joq. Qanday obraz bolsa da berile oinap, kórermenderdi әbden sendiredi. Ásirese uәkil: «Qys aiynda bes tonna jýk ótkiz» – dep digirlegen kezde, kolhoz bastyghy Imandy oinaghan Ómirserik Qaliyúly: «Búl netken soraqylyq, jýninen aiyrylghan mal qyrylady, mal qyrylghan song adamdar da ashtan óledi ghoy» – dep qysyla egilgende Ómirserikting kózinen monshaq-monshaq jas aghyp, kórermenderdi de kýizelte óksitti», – dep tebirene jazghan eken. Mine, ónertanushynyng osy bir esteliginen-aq ónerge shyn berilgen, әr beyneni óz dәrejesinen asyra oinamasa, kem somdamas som bolattay qayratty akterding qabilet-qarymyn erkin anghara alamyz.

Teatr sahnasynda ótken ómirine oy jýgirtken Ómirserik Qaliyúly: «Óner ýshin tuylsan, mandayyna búiyrghan róldi somdaysyn. Mynau kishi, anau ýlken ról dep talghamgha boy úrghan jandy akter dep qabyldamaymyn. Men osynau uaqytqa deyin komediya, fars, tragediya, drama syndy kez kelgen janrda talayyma tap kelgen beyneni somdadym. Jeter jerine jetkizu ýshin auyr enbekti bastan keshirip, tabandylyq tanytugha tyrystym. Sonyng arqasynda halqymnyng alghysyna bólenip kelemin desem ózimdi asyra maqtaghanym bolmas», – deydi. Aqiqaty osy. Ol teatr sahnasynda qalay minsiz ról somdaghanyn jetisulyqtar, qala berdi respublikamyzdyng týkpir-týkpirindegi kórermender biledi. Al ózine jýktelgen dýniyening salmaghyn sezinip, oghan jauapkershilikpen qaraghan, últtyq ruhaniyat ýshin qam jey bilgen jannyng auzynan ózin asyra maqtau men әspetteuding shyqpasy anyq. Ómirserik Qaliyúly ómirde qanday jan bolsa, ónerge de sonday tazalyqpen qaraghan, aitar oiyn býkpesiz jetkize bilgen, «Qabanbay batyr» degen atqa layyqty birden bir túlgha.

Óneri men ómirin zerteu barysynda Núrghaly Omarqúlovtyng 1977 jyly «Mәdeniyet jәne túrmys» jurnalyna jazghan maqalasyna tap boldyq. Búl materialda qalamger: «Sahnager Ómirserik Qaliyúly somdaghan T. Qalilahanovtyng «Altyn besik» tarihy dramasyndaghy Qabanbay beynesi – anyzgha ainalghan batyr bala obrazy elining ertenin, jerining tynyshtyghyn saqtap, keyingi úrpaqqa amanat etip qaldyruda týr-túlghasymen, kýrkirey shyqqan dausymen batyr beynesin nanymdy etip kórermenge jetkize bildi», – dep bederlegen eken. Mine, osynyng ózi jogharyda aitylghan san oidy bir arnagha toghystyrghan túshymdy pikir. Osynday taghy bir estelikti atap ketsek, belgili teatr synshysy, professor Baghybek Qúndaqbaev M. Áuezovtyng «Enlik-Kebegindegi»  Espenbet rólin somdaghan akterge: «Kýni býginge deyin qazaq teatr sahnasyndaghy barlyq teatrlardyng akterleri Espenbet beynesin Serke Qojamqúlovtyng jolymen jasap, tek Seraghandy qaytalau bolatyn. Al, akter Ómirserik Qaliyúlynyng beyneleuinde mýldem basqa, akter Espenbet beynesin sheshen bi, alghanynan qaytpaytyn qatal, qaysar etip kórsetedi. Búl akterding ózgege úqsatpay óz sheberligin kórsetken ýlken tabysy», – dep baghalaghan eken. Mine, osynday ghajayyp pikirlerdi algha tartsaq salghan joly dara, bolmysy bekzat, óner әleminde ózindik túghyry bar talant iyesining túlghalyq beynesi odan әrmen aiqyndala týspek.

Qazaq tarihy men әdebiyetin jetik biletin, ómirinde kóp izdenip, talmay oqyghan enbekqor hәm úshan-teniz bilim iyesi Ómirserik Qaliyev zamannyng zanghar jazushysy Múhtar Áuezovtyng «Abay» daramasynda úly aqynnyng rólin somdaghan. Somdap qana qoymay, danyshpannyng ishki jan-kýiinen tughan danalyq sózderdi  sahna tilinde kórermenning jýregine qondyra bilgen. Óz kezinde búl róli ýshin Maman Bayserkenovten «Men búl akterding boyynan Qalekendi (Abay beynesin túnghysh jasaushy Qaliybek Quanyshbaev) kórip otyrmyn. Abay beynesin jasauda akter úly aqynnyng aqyndyghymen qosa qayratker filosoftyghyn kórsete bildi», – degen joghary bagha estigen. Mine, sodan beri san mәrte úly oishyldyng beynesin somdaghan Ómekeng Abaydy erekshe baghalaytynyn, jauhar jazbalargha ghashyqtyghyn tebirenispen jetkizdi. «Talay ret Hәkim beynesin jasadym. Izdendim. Jyrlaryn jattadym. Býginde qazaqtyng jyr-dastandarymen qosa, «Qyz Jibekti», sonymen qatar Abaydyng býkil shygharmashylyghyn jatqa aityp bere alamyn. Alayda, biz danyshpannyng jazghan jyrlarynyng astaryna ýnile, parasattylyqpen payymday almay kelemiz. Ol osydan 170 jyl búryn kóregendikpen jazyp ketpese, aitqandary aina qatesiz býgingi qoghamda kórinis berer me edi? «Bes nәrseden asyq bol, bes nәrsege ghashyq bol», – degen bir amanatyn arqalay almay jýrgen jandar jeterlik. Mine, osyny oilasang ózegindi órt qaridy», – dep kýnirenedi danyshpan sózin saralay almay jýrgen keybir oqyrmandargha degen renishten. Búl sirә, óner iyesining qoghamnyng qaltarys-búltarysynda adamsha jýrip, ansha tirlik keship jatqandargha degen ókpesi bolsa kerek.

Ras, aqiqattan irge bólmegen, shyndyqtyng shekpenin iyghynan susytpaghan teatr tarlanbozy ózining sanaly ghúmyry ótken Biyken Rimova atyndaghy oblystyq drama teatryna degen peyili úshan-teniz. «Qasiyetti qara shanyraghym ghoy ol. Bizdi osynday biyikke shygharghan, esimimizdi elge jayghan sahnasynyng kiyesi tilmen jetkizerlik dýnie emes-ti. Negizinen, respublika boyynsha tarihy qoyylymdar qoyda bizding teatr aldyna qara salmaghan. Birinshi orynda. Jastardy qanattandyruda da búl teatrdyng orny erekshe...» – deydi sahna sayypqyrany. Búl әriyne oimaqtay oiyn algha tartqandaghymyz. Al óz qarashanyraghy jayly qyzyl tilding tiyegin aghytyp qoyyp kósilgendegi kórkem sózderdi, jyly lepesti jazar bolsaq, bir kitapqa jýk bolary sózsiz.

Ómirserik Qaliyúlynyng ónerdegi jetistigi óz aldyna bólek әngime. Ol qiyn-qystau jyldarda da el aralap, enbekqor auyl júrtynyng kónilin sergituge atsalysty. Ayazda shalghay eldi mekenderge oiyn qoyamyn dep jolda qalyp, qiyndyqqa tap  boldy. Sóite jýrip ruhaniyatqa sýbeli ýles qosyp, ónerding órinen túghyr saylady. Mәselen, 1991 jyly «Qazaq halyq qaharmandary jyly» atalyp, respublikalyq dengeyde ótken Qabanbay batyrdyng 300 jyldyq toyynda eli men jerin qoghauda asa erlik kórsetken qazaq batyry, qolbasshy, daraboz Qabanbaydyng beynesin jasau ony kýlli jetisulyqqa tanymal etip, ózi bahadýrding esimimen atalghany bir tóbe, sonymen qatar laureat atanghanda boltyn. 1993 jyldyng nauryzyndaghy Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng jarlyghymen «Qazaqstan Respublikasynyng enbek sinirgen әrtisi» ataghyn alyp, ónirine orden qadaydy. Al 2000 jyl El Preziydentining óz qolynan «Parasat» ordenin alady.  Mine, osy sekildi san ataqty iyelenip, talay mәrte arnauly qúrmetke bólengen Aqsu audanynyng qúrmetti azamaty, teatr tarlany Ómekenning ótken joly danghylday daralana sayrap jatyr.

San mәrte qoghamdyq is-sharalardy jýrgizip, oblystyq dengeydegi iygilikti isterding basy-qasynda jýrgen, әz Nauryzda Qydyr ata, әlemdik kýntizbening auysqan shaghynda Ayaz ata beynesin somdaytyn, sonymen qatar, jas úrpaqty óner jolyna baulyp, orta mektepterde dәris berip, ózi jetekshilik etken kórkemóner ýiirmelerinde san shәkirtting qanatyn qataytqan jan ýshin  ol kýnder – býgingi jetpis jasyna deyingi ghúmyrynyng tamasha kezenderi. Ár nәrseni parasatpen payymdap, sabyrmen qaraytyn ol: «Oblysymyzda ónerge jaqsy kónil bólinude. Elding rizashylyghyn arqalap jýrgen ónir basshysy Amandyq Batalov jana teatr saluda. Mine, osynyng ózi ruhaniyatqa jany ashityn, teatrdy sýietin jetisulyqtar ýshin de quantarlyq jaghday. Áu basta el kóleminde onshaqty teatr júmys jasasa, osy kýni alpys-jetpiske tarta óner oshaghy bar. Búl degenimiz ruhy bekem elding óneri mәngilikke jalghasady degen sóz», – dep aghynan jaryldy. Ras, eline Abay beynesimen tanylghan, halyq jaghdayyn danyshpansha oilap kýnirene alatyn, keyde Qabanbay batyr sekildi aibat shegip, batyrgha tәn mәrttikpen samarqau peyil tanytar jannyng ómiri kópke ýlgi, óneri júrtyna mәlim. Sanaly ghúmyryn kiyeli sahnada ótkergen sayypqyran jetpis qana emes, jýzinshi kóktemin de tekti júrtymen qarsy alar kýnge aman jetsin degen alqausyz sezimnen tughan aqjarma tilegimiz bar-dy...

Asyl SÚLTANGhAZY

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2532
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1560
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1817