Abai.kz aqparattyq portalynyng elektrondy pochtasyna Túrar Shapqaranyng "GGG qazaqtyng namysyn emes, ózining abyroyyn ghana qorghap jýr" degen maqalasy kelip týsti. Avtordyng aityp otyrghan mәselesi redaksiyanyng kózqarasyn bildirmeytinin eskerte otyryp, tolyghymen jariyalaudy jariyalaudy jón sanap otyrmyz. Sebebi, demokratiyalyq qoghamda әr azamat óz oiyn ashyq aitugha qúqyly. Túrar Shapqaranyng aitar oiyna qarsy pikir bildirushiler bolsa, olargha da minber beretinimizdi eskertemiz. 

Abai.kz aqparattyq portaly

IYә, bәzbireuler ýshin kópten kýtken boks boldy. «Kózayym» boks turasynda barlyq interjeliler «Sasyqkóldegi» qúrbaqaday shulay jóneldi. Aqsha tigip, aqsha jasau nauqany da, ýiin, kóligin tikkender de boldy. Týrleme jarnamalardyng shyrayy kirdi. Álem nazaryn tikti. Boljaushylar, joramalshylar, synshylar jauryngha qarap ózderining pikirlerin jarystyrdy. Sarapshylar «logikaly qúmalaqpen» bal ashyp ta qoydy. Ýmit pen kýmәn, senim men tolqu siyaqty sezimder qatar tulady. Sol sәtti tiyimdi paydalanghan sәuegeyler men qúmalyqshylar da tiyn jasaudan qalys qalmady.

Álemning altyn uaqytyn sarp etip, úiqysyn bólip, isher asyn jerge tastatqan nәrse – Golovkin men Alivaresting qolghap týiistiru jekpe-jegi bolatyn. Qorytyndysynda ekeui teng týsti. Myqtyny moyyndau da – myqtylyq. Myqtyny tek qana tóreshiler moyyndaydy deu bekershilik. Ras, Alivares myqty bolyp shyqty. 3-raundta Golovkinnen nokaud kýtken boljaushylardyng boljamdary jay ghana týs bolyp shyqty. Golovkin shyn myqty bolsa, nokaudqa týsiretin bolsa bireu oghan qoy dedi me? Nokaudqa týsirmeytindey Alivaresti ayady deysinder me? Qarsylas degender eki tuyp bir qalghany emes. GGG tyrashtanyp-aq baqty, qarater bolyp ayanbay baryn saldy. Nokaud týgeli 12 raund ishinde nogdaumgha da týsire almady. Týsiru bylay túrsyn, esengiretu bylay túrsyn, múrnyn qanatyp, kózin de kógerte almady.

«Bitken iske synshy kóp» degendey, boks bitkennen keyin anau-mynau degen adamnyng sózi qúrysyn! Menny Pakiyao: «Olar Australiyadaghy tóreshilerdi әkelip qoyghan ba? Mening oiymsha GGG jeniske jetti, tipti myqtylardyng ózi moyyndap otyr» dese, Billy Djo Sonders: «Teng kezdesu degenimiz, búl –  Golovkindi tonau. Men ýshin Golovkin jenimpaz. Bәri mening sizderge aitqanymday boldy, dәl osynday josparlary bar ekenin aitqan edim», – dep, kókidi. Endi bireuleri «Alivareske býiregi búrdy» dep tóreshi әieldi sókti. Qazaq elindegi býgingi әngimening bәri Golovkinning tónireginde boldy.

Ay, ermeli qazaghym-ay! Golovkin jenilmeytin kim edi? Kýni keshe (Chernyy tigr) Rasul Mirzoev seskengen Arman Ospanov (Súnqar) bauyrymyz da jenilis tapqan bolatyn. Oghan pәlendey qapalanghan eshkimdi kórmedik. Jenilmeytin bir Alla ghana ekenin ómir dәleldep túrghan joq pa? Al endi Golovkinning sharshy alangha shyqqangha deyingi jarnamalaryn kórdim. Pikirlerine mәn berip toqtaldym. Pikirding qanshasynda: «Algha Gena, saghan alandaymyz, saghan senemiz, Alladan dúgha qylyp súraymyz, tileymiz, biz tilekshimiz», t.s.s tilekter legi jazylghan. Qamshynyng qysqa sabynday myna sholaq jalghanda solghan úrpaqtyng gýldenuine dúgha qylmaytyn adamdardyng Genanyng belbeuine dúgha qylatyndaryna qalaysha tandanbaysyn? Tang namazyna túrmaytyndardyng Genanyng júdyryqtasuyn kóruge túratynyn qaytersin? Gena qazaqtyng namysyn qorghap jýr degendi qalaysha týsinuge bolady?

Sonda Genadan basqalardyng bәri namyssyz ba? Sonda Qúday-Taghala bar qazaqtyng namystaryn sylyp alyp. Genanyng qauashaghyna qúiyp qoyyp pa? Mening jalpy Genada sharuam joq, mening týsinbeytinim onyng shashbauyn kóterip, onyng tileuin tileytinderde. Genanyng bir ayaghy elde bolghanymen, ekinshi ayaghy belde. Qazaq jazirasynda qauipti jel túrsa, Genannyng shetelden bir-aq shyghatynyna esh kýmәnym joq. Gena qazaqtyng namysyn emes, ózinin, jeke ózining abyroyy men belbeuin ghana qorghap jýr. Sening Genana sening tilin, jerin, dinin, eling kók tiyn. Tilshining aghylshynsha qoyghan saualyna taltandap túryp aghylshynsha jauap qayyrdy. Dәl sol jerde oghan qazaqsha súraq qoyylsa oryssha jauap qatqan bolar edi. «Osylargha osy da jaraydy» degendey, jattap alghan: «Alga, Kazahistan» degen eki auyz qazaqshasyn basyp kep qalady. Beyshara halyq mәz-meyram kýide ysqyryqtyng astyna alyp, alaqany jyrtylghansha shapalaq úrady.

Ótirik bolmasa dәlel keltirindershi, Gena bizding qay kegimizdi, ózgege ketken qay jerimizdi alyp berdi? Qay namysymyzdy taptatpay qorghan bolyp jýr? Bizdi mazaq etken (Sasha Koen) Boratty izdep baryp túmsyghyn búzsa eken, «Jiyrenovskiydi» jerden alyp jerge tyqsa eken, qazaqty atqan ózbek shekarashylaryn kezek-kezek nokaudqa týsirip úrsa eken, kýni keshegi qazaqty jabylyp sabaghan boq sasyghan ýndisterdi baryp qorqytsa eken, t.s.s talay oryn alghan kelensizdikterdi ornyna qoysa eken, onda әngime aitpas edim.

«Shetelge qazaq elin tanytyp jýr» degen ne әngime? Sheteldikter bizdi «baylyghy kóp, miy joq» halyq retinde әuelden tanidy. Sheteldikterding qaysysy Golovkin arqyly Isatay, Mahambet sekildi qas batyrlarymyzdyng bolghanyn bildi? Bizding qansha myqtylarymyz auyl shetinde jýr. Altynnan qymbat salmaqty bir sózi elenbeydi. El ýshin atqarghan sauapty bir isi eskerilmeydi. Kerisinshe qogham olardan terrorist, vahabist, býlikshi dep qorqady.

Interjelide Aqorda Nazarbaevtyng Golovkin - Alivares jekpe-jegin kórip otyrghan sәtining suretin jariyalady. Al eldegi últshyl bauyrlarymyzdyng janayqayy, namazhandarymyzdyng «oramal dauy» sekildi problemalary, Elbasygha jetpeytindikten qazirgi adamdar «beynejoldaular» arqyly preziydentke ózekti mәselelerdi, óz uәjderin aityp esh jauap ala almay jýr. Genagha bólgen uaqyty sekildi olargha da uaqyt bóludi әdilettilik dep biler edim. Dos Kóshim, Sabyr-Aday,  Qajymúqan Ghabdolla, Jәnibek Qojyq, t.s.s elding soyylyn soghatyndargha bólinbeytin uaqyttardyng veleshabandoz Vinokurov, jelayaq Oliga Shishigina sekildilerge bólinetinderi eriksiz ishindi qynjyltady eken.

Túrar Shapqara

Abai.kz