Júma, 1 Shilde 2022
Kýbirtke 5070 31 pikir 20 Qyrkýiek, 2017 saghat 10:47

Ruza Beysenbaytegi oblys әkimi Bolat Boqauovty sotqa bermek

17 qyrkýiek kýni Abai.kz aqparattyq portalynda «Boqauov memlekettik tildi qorghamaghany ýshin tarihta qalady» atty maqala jariyalaghan edi. Búl maqalada Pavlodar qalasyndaghy qoghamdyq kólikte «memlekettik tildi talap etemin» dep jәbir kórgen Ruza Beysenbaytegining mәselesi sóz bolghan-dy. Biz atalghan mәselege qatysty oblys basshylyghynan pikir alyp, Ruza Beysenbaytegining jaghdayyna alandaghan oqyrman qauymgha tolymdy aqparat beretinimizdi eskertkenbiz. Mine, eki kýn boldy, Pavlodar oblysy әkimining baspasóz hatshysy Azamat Bәitenov biz jazghan hatqa әli jauap qatqan joq.

Resmy basshylyqtan jauap bolmaghandyqtan biz Ruza Beysenbaytegine qayta habarlastyq.

Ruza Beysenbaytegi, til janashyry:

– Men ótkende búl joly eshkimdi de keshirmeytinimdi aitqanmyn. Tramvay basqarmasy memlekettik tilde habarlama jasamay, maghan til tiygizgen qyzmetkerlerdi (ýsh adam) júmystan shyghardy. Búl meni qanaghattandyrmaydy. Tramvay basqarmasynyng basshysy Aytashev degen azamatpen sóilestim. Ol kisi arnayy bir azamatty qaladaghy tramvaylargha jiberip, qay jýrgizushining memlekettik tilde habarlama jasamaghanyn astyrtyn teksertip jýrgenin, shamasy kelgenshe júmys jasap jatqanyn aitty. Ol kisi rasynda solay júmys jasap jatsa, rahmetten basqa aitarym joq. Biraq, búl Pavlodar oblysyndaghy til mәselesi týpkilikti sheshildi degen sóz emes.

Býgin taghy bir oqigha boldy. Konduktor qazaq qyzy tek orys tilinde biylet satyp jýr eken, men oghan eskertu jasap jatyr edim, orystyng etjendi bir әieli maghan dýrse qoya berdi. Tipti, meni júlqylap jiberdi. Mening onymen alysugha shamam joq bolghandyqtan polisiya shaqyruyma tura keldi. Búrynghyday emes, poliysey tym tez keldi. Búl kezde ol әiel tramvaydan týsip qalghan edi. Men bergen suretti alyp, poliyseyler ol әieldi izdep ketti.

Búl býgin ghana bolghan jayt. Men kýndelikti ózimning elimde, ózimning memleketimde jýrip, osynday jәbir kórip jýrmin. 2006 jyldan beri mine, 11 jyl boldy. 11 jyl boyy estimegen sózim, kórmegen qorlyghym joq. Al, oblys, qala basshylyghy men sekildi qazaq tildi qauymnyng qúqyghy ayaqqa basylyp jatqanyna selt etken emes. Býkil Qazaqstan shulap, mening kýresimning dúrys ekenin aityp jatsa da, olardyng tarapynan bir serpilis bolghan joq.

Búl neni bildiredi? Búl býginde oblys әkimdigin basqaryp otyrghan Boqauovtyng da, qalany basqaryp otyrghan Áshimbetovting de memlekettik tildi qoldamaytynyn, olargha memlekettik til ýshin jәbir kórip jýrgen azamattyng janayqayy masanyng yzynynday әser etpeytinin kórsetedi.

Pavlodar qalasy әkimining orynbasary Balashov Andrey Boriysúly men Pavlodar oblysy әkimining orynbasary Meyram Begentaevqa songhy ýsh kýn boyy telefon shalyp, ala almay otyrmyn. Olar menen qashyp jýr. Sonda ne, qazaqtildi azamattar olargha ekinshi sortty adam ba? Men ózimning jeke basymnyng mәselesin emes, memlekettik tilding jayyn aitpaqpyn. Men sekildi azamattardy tyndamau arqyly olar oblystaghy qarapayym azamattardyng ashu-yzasyn tudyryp jatyr. Múnyng sony jaqsylyqqa aparmaydy.

Qazir meni «Pavlodardyng bas últshyly» dep әrkim kelemej jasaydy. Álimjettik kórsetedi. Birer jyl búryn meni oblys janyndaghy til komissiyasynyng mýshesi etip qabyldap edi. Ol kezde kez-kelgen tilge qatysty mәselege bel sheshe kirisuime qúqyghym boldy. Qazir ol komissiyagha da mýshe etpey otyr.

Jalpy, qazir mende 2006 jyldan beri jinalghan memlekettik tilge qatysty kóptegen qújattar bar. Pavlodarda attaghan jerde zanbúzushylyq oryn alady. Múny oblys basshylyghyna jetkize almasam, olar meni tyndaudan qashqaqtay berse, mening Boqauovty sotqa beruden basqa jolym qalmaydy.

Redaksiyadan:  Ruza Beysenbaytegi 2006 jyldan beri Kerekude memlekettik tildi qorghau, últtyq mәselelerdi sheshuding jolyn izdestirip belsendilik tanytyp keledi. Osynday belsendi qazaq qyzynyng shyrylyna qúlaq týrmegen Pavlodar oblysynyng әkimi Bolat Boqauov, Pavlodar qalasynyng әkimi Núrjan Áshimbetov myrzalardyng ne oilaghany bar? Oblysta memlekettik tildi damytu barysynda olar ne istep jatyr? Kóshede kóringennen jәbir kórip jýrgen Ruzagha nege kómek qolyn sozbaydy? Joq, әlde olargha memlekettik tilding qajeti joq pa?

Boqauovtyng jiyndarda bir minut memlekettik tilde sóilep, qalghan uaqytyn resmy tilge arnaytynyn, tipti 1920-1933 jyldardaghy Stalin biylegen Sovet ókimetining qazaqqa qasaqana jasaghan genosiydining qúrbandaryn eske alu jiynynda qúran oqytpay qoyghanyn jazghan edik.

Boqauov "Qúdayy men tilinen bezdi" deuge әli de erterek. Dese de...

Shәriphan Qaysar

Abai.kz

 

 

31 pikir

Ýzdik materialdar