Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3865 0 pikir 30 Qarasha, 2010 saghat 06:01

Dәuren Quat. Ótkendi bilmey ózindi tanu mýmkin be?..

Iosif Brodskiy «Zúlymdyqtyng mekeni»(«Geografiya zla»)  atty resenziyasynda «...búl kitapty oqymau - qúbyjyqqa qúl bolu» dep jazghan eken(erkin audarma). Brodskiyding «búl kitap» dep otyrghany - ataqty «Arhiypelag GULAG». Avtory - әriyne,  Aleksandr Isaúly Soljenisyn.

Stalin zamanynyng temir qúrsau, tar shengelin kórgen, abaqtyda auyr azap shegip, Sovet Odaghy kýiregenge deyin  AQSh-ta ómir sýrgen orystyng emigrant jazushysy Aleksandr Soljenisynnyng shygharmalary  2011 jyldyng kókteminen bastap Reseydegi orta bilim beretin mektepterding joghary synyptarynda jappay oqytylmaqshy. Sonymen, Batystaghy zamandastary «Songhy Ikona» ataghan Soljenisyn marqúm orys әlemine qayta oraluda.  Biraq biz «qyzyq qylghanda» «Reseyding bes oblysy Qazaqstangha ótip ketti» dep saqalyn júlyp baybaylaghan Soljenisynnyng sayasy sandyraqtaryn emes, qalamger Soljenisynge jaqsy jar, ainymas serik bola bilgen Nataliya Soljenisanyng súhbattaryna sholu jasaghandy jón kórip otyrmyz.

Nataliya hanym kóp jyldardan beri «Soljenisyn qoryn» basqarady. Jazarman bayynyng jazghan dýniyesine berilgen qalamaqyny qaqshyp alyp otyratyn  bizding totay jengelerimiz siyaqty emes, ol - atalghan qordyng tiyn-tebenin  GULAG-tyng búrynghy tútqyndarynyng zәruligine jaratumen kele jatqan jomart adam.

Iosif Brodskiy «Zúlymdyqtyng mekeni»(«Geografiya zla»)  atty resenziyasynda «...búl kitapty oqymau - qúbyjyqqa qúl bolu» dep jazghan eken(erkin audarma). Brodskiyding «búl kitap» dep otyrghany - ataqty «Arhiypelag GULAG». Avtory - әriyne,  Aleksandr Isaúly Soljenisyn.

Stalin zamanynyng temir qúrsau, tar shengelin kórgen, abaqtyda auyr azap shegip, Sovet Odaghy kýiregenge deyin  AQSh-ta ómir sýrgen orystyng emigrant jazushysy Aleksandr Soljenisynnyng shygharmalary  2011 jyldyng kókteminen bastap Reseydegi orta bilim beretin mektepterding joghary synyptarynda jappay oqytylmaqshy. Sonymen, Batystaghy zamandastary «Songhy Ikona» ataghan Soljenisyn marqúm orys әlemine qayta oraluda.  Biraq biz «qyzyq qylghanda» «Reseyding bes oblysy Qazaqstangha ótip ketti» dep saqalyn júlyp baybaylaghan Soljenisynnyng sayasy sandyraqtaryn emes, qalamger Soljenisynge jaqsy jar, ainymas serik bola bilgen Nataliya Soljenisanyng súhbattaryna sholu jasaghandy jón kórip otyrmyz.

Nataliya hanym kóp jyldardan beri «Soljenisyn qoryn» basqarady. Jazarman bayynyng jazghan dýniyesine berilgen qalamaqyny qaqshyp alyp otyratyn  bizding totay jengelerimiz siyaqty emes, ol - atalghan qordyng tiyn-tebenin  GULAG-tyng búrynghy tútqyndarynyng zәruligine jaratumen kele jatqan jomart adam.

«Býgingi keneui ketip, kýnde jetilgen әdiletsizdik pen әleumettik túrmysymyzdy túralata bastaghan zorlyq-zombylyqtyn, memlekettik dengeydegi úrlyqtyng tosqauyly -  ótkenimizdi tanu», -  deydi Nataliya hanym. Ózindi tanudan (samopoznaniyeden) búryn ótkendi tanudyng qajettigin kóp kýitteytin taghdyrly jan «Arhiypelag» «biz turaly, bәrimiz turaly» degen sózdi jii aitady.

«Ezgi, - deydi ol, - jendet pen qúrbangha egiz taghdyr. «Arhiypelag» Stalin jayynda ghana jazylghan shygharma emes. Repressiyanyng baskeserleri tek chekister dep bilsek qatelesemiz. Repressiyagha kórshisining aulasynan tulaqtay jer kesip aludy kózdep kóstendegen belsendi de, әldebirdeneni býldirip qoymau ýshin mektep tәrtibine býgejektey kóngen oqushy sekildi manayyndaghy súmdyqtyng bәrine nәmaqúl bolghan pende de qatysty. Sondyqtan halyq erikti týrde terroshylardyng ajal tilegen aranyna jútylyp kete jazdady».

Resey jornalshylary әm ziyaly qauymy Nataliya Soljenisyna siyaqty eki qoghamnyn, yaghny azap lagerine ainalghan Sovet Odaghy men әlemdik jandarmdyq biylikke jantalasa úmtylghan AQSh qoghamynyn  sheginde ómir sýrgen adamnyng auzymen orys bolashaghyna tónip túrghan qauip turasynda sóiley bastady. Búl jóninde biz de tereng oilanugha tiyispiz...

Reseyding imperiyalyq ýstemdigin qayta qalpyna keltirudi kókseytinder kommunister biylegen zamannyng keybir iygilikteri men salt dәstýrin janghyrtudyng jolynda jýr. Olardyng qorqynshty iydeyalaryna qol soghatyndar ókinishke qaray bizding qatarymyzdan da tabylady. Tobyrlyq sanagha toqtam jasau qiyn. Alayda, zúlmat jyldardan qalghan qandy jylymynyng betin «jyly jauyp qoyyp» aldygha bir qadam attay almaytynymyzdy biz tegi bek úqsaq kerek-ti.  Soljenisyna hanym ne deydi?

«Ansarymyzdy ótkenge audaryp, ótkenge arbala bermeyik. Kópshilik qalay oilaydy: men búryn balamdy jazghy kanikulyndarynda demalys lagerilerine jiberetinmin, qazir olar eshkimge kerek emes. Búryn «jilik mayy» su tatysa da әrqaysymyzdyng qogham mýlkinen ortaq ýlesimiz boldy. Sodan keyin mynanday baylam jasaydy: búryn - «ýlken aimaqta» ómir sýru jaqsy edi». Joq, búl qate! Bostandyqtyng bodauynda kýn keshkender ýshin ol jýie әdilet jýiesi esepteldi. Biraq, ol jýie adamnyng tәni men birge janyn da qorlady. Biz sol bir dýley qoghamnyng jany men tәni iyleuge týsken qúlaq kesti qúly boldyq».

Nataliya Soljenisyna  sóz etip otyrghan jayttardy toqsanynshy jyldardyng «tolyqsyghan shaghynda» Stalindik repressiya qúrbandarynan qalghan úrpaqtar esteligimen estir qúlaqqa biz de jetkizip baqtyq. Biraq Qazaqstan biyligi ainaldyrghan on-jiyrma jyldyng jýzinde san qúbylghandyqtan  qazaq qoghamy da «qúbylasynan» janyla berdi.. Biylik birde totalitarlyq jýiening tonyn jibitip jana qogham qúrudyng qamyna kirisse, birde ol oiynan ainyp, bayaghy sýrleu soqpaqtan shyqpaudyn, әlipting artyn baghudyng dúrystyghyn dәripteuge kóshti. Birde, demokratiyalyq zayyrly qoghamnyng qúndylyqtaryna niyetining aughanyn anghartsa, birde, bәrin ysyryp tastap әlemge qazaqstandyq «nou-hau» - qoghamdy jana satygha kóteruding ýlgisin úsynyp әurelendi. Anyghy qazir, qazaqstandyq biylik «nou-haulaudyn» jolyna birjola «au-haulap» týsken syqyldy.  Osy kýnderi Alash ardagerleri armandaghan últtyq memleket qúru iydeyasy  marginaldanghan qazaqstandyq qoghamda qúnsyzdanyp barady. Últtyq memleketting maketine Halifat biyligin japsyrudy kózdeytin kýshterding eptep belgi berui әlgi «nou-haudyn» ne ekendiginen habarsyz júrtty jyryp әketuding amaly bolsa kerek.

Kremliding dәlizin keshken orys biyligining sonynan keshegi qazaq-sovet nomenklaturasy da oilanbay ere bergen bolatyn, býgingi qazaq biyligindegi sayasy svita da kózdi júmyp tastap sol saltpen úryp keledi. Endeshe, eskirmeytin  salt boyynsha mýmkindikti paydalanyp Qazaqstan da «tarihy aqtandaqtardyn» betin qayyra aqtaryp, Alash ardagerlerining әdeby múralary men sayasy oilaryn janghyrtugha tiyis.

Ukraina Radasy Golodomordy dýniyejýzine jariya etti.

Biz de qazaq halqyn qyryp-joyghan, ezgige salghan, tughan jerinen aiyrghan, ashtyqpen qyrghan, atyp-asqan bolishevikterding basqynshylyghyn halyqaralyq úiymdar arqyly bar qúrlyqtyng «qúlaghyna» jetkizip әlem tarihynyng betine oiyp jazuymyz kerek.

Putinning tikeley qúzyrymen Soljenisyn shygharmalary sәl-pәl júqalanyp  mektep baghdarlamasyna enip jatyr. Al, bizde Jýsipbek, Maghjan, Mirjaqyp, t.b. shygharmalary    mekteptegi әdebiyet pәninderine әli tolyq engen joq. Eskeretin mәsele.

Tarih oquylyqtarynda 1920-1940 jyldar aralyghyndaghy súmdyqtardyng beti kýlbiltelenip qana ashylghan. 11 synypqa arnalghan «Qazaqstan tarihy» oqulyghyndaghy 5-tarauda «Qasiretti jyldar» degen taqyryptan ózgesi «Sayasy aghartu men mektep jýiesining qúryluy», «Qazaqstanda kәsiptik bilim beru jýiesining qalyptasuy», «Ghylymnyng damuy» bolyp kete beredi.

Tarihatan «taza» qalpymyzben qayda baryp onar ekenbiz?

Ádette qanday da bir týitkildi mәselening týiinin tarqatatyn naqty jauabymyz bolmaghandyqtan osylaysha maqala sonyn súraqtarmen ayaqtauymyzgha tura keledi. Maghan keyde qazaqtyng әr kýni súraqpen ótip jatqanday seziletini bar.

Biz ótkenning bar kesapat, ziyanyn aqtaryp, arylghanda ghana ashyq, azat oiymyzgha túghyr taba alatyn bolamyz.

Bir jýie... býlingen qogham. Bir jýie men býlingen qoghamnyng zardabyn san myndaghan taghdyrlar tartty. Solardyng biri jazushy Soljenisyn bolatyn. Bizge onyng sayasy sandyraqtary emes, qalamgerligi, azapty taghdyry oy salady. Últy, dini, tughan jeri ózge bolghanymen ózekti taghdyry bir adamdar turaly tútastyqty eskere jýrgen jón. Mәrtebeli oqyrmangha endi bir sәti týsse,  Shabdanúly Qajyghúmar men Shalamov Varlam turasynda әngimelep bermekpiz.

«Abay-aqparat»

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5539