K.....ke kiru nemese k......n andu kórinisi
Keshe Syrym atamyzdyng 275 jyldyq toyy tughan jerinde dýrkirep ótti. Saltanatty sharalar, at jarys, paluandar kýresi, arqan tartys deysiz be bəri bar, ər jerde jiylghan halyq ózine kerek qyzyqty tamashalap jatty. Aytayyn degenim ol emes...
Týs kezinde qasymdaghy qonaqtarmen birge tughan auylym tikken kiyiz ýige qaray ayandadym. Barsaq adam lyq toly. Qashanda qonaqjay auyl adamdary ózderi ala shangha kómilip esik aldynda túryp qyzmet etip, kelgen meymandargha qúrmet kórsetude. Ne basymdy auyrtayyn, keyin kelermiz degenimizge qaramay auyl əkimi bizdi de ishke kirgizdi. Aynala bas iyzep amandasyp, isharat bildirip jatyrmyz. Kózim tór jaqta otyrghan oblystyq bir basqarmanyng basshysymaghyna týsti. Oibuy, endi otyrysy pan. Bərin japyryp jibererdey. Alataudy aiyryp, Qarataudy qayyryp ketetindey zildenip, tenselip qoyady. Qasynda ózinen bir mýshel, mýmkin eki mýshel ýlken, kóz tanys aghamyz. Aghamyzdyng qolynda appaq oramal. Bastyghynyng mandayy terlese sýrtip alugha, aua jetpey kiyiz ýy ysysa jelpitip jiberuge dayyn otyr. Ymmen ghana iyek qaghyp edi, zyp etip sómkesin əperdi. Shamasy burokrat tətesi auyl shanyn mensinbedi me, kýnge kiyer kózildirigin alyp kózine basa kiydi. Ərkim sózin, tilegin aityp jatyr.
Ret-retimen ən aityldy. Bir sətte əlgi bastyq qarnyna el qondy ma, basqa da auyldar shaqyrdy ma, ketsem dep ynghaylana bastap ornynan túrdy. Auyl əkimining rúqsatynan song syrtqa bettedi. Jalghyz ózi shyghyp edi, janynda otyrghan taghy bir kərtəmis jalpyldaghy əlgi oramalmen "sýrtkishke" qarap "jýr, jýr, basekendi shygharyp salamyz" degeni sol edi, ana bayghús esi shyghyp omaqasa jýgirdi. Búl kórinis endi men ghana emes, janymdaghy dosyma da ynghaysyz kórindi me, basyn shayqap "mynau əkim ne ministr bolsa ana ne ister eken. Ýp-ýlken bastarymen ana aghalarymyzdiki ne jýris? Biraq ómir osy ghoy..." dedi.
Qaytesin, ómir osy.
Qayran Esaqamnyng myna óleni osynday sətte tughan shyghar:
Esenqúl Jaqypbekov
Toryghu
Jata-jata ish әbden pysyghasyn,
Birdene aityp, ýiinnen sytylasyn.
Barasyng bir ortagha, barasyng da,
Birdeme aityp odan da qútylasyn.
Bedeli bar bolsang da pysyq aqyn,
Jas balanyn, ózinnen mysy basym.
Qylmysy kóp qoghamda osy kýngi,
Qylmysyng joq bolghangha qysylasyn.
"Sýire" deysing meni de, "esker" deysin,
Júrt jetkenge meni de jetker deysin.
Ózgeresin, ózing de bezdenesin,
Jek kóretin nәrseni jek kórmeysin.
Jylaytúghyn jerlerde jylamaysyn,
Synaytúghyn jerlerde synamaysyn.
Joghalady kýlkinning kýmis dausy,
Bayaghyday kýlkiden qúlamaysyn.
Seni bәri kloun sanasa da,
Onashada qalghanda "úly Abaysyn"
Zaya ketip ólenin, ter men enbek,
Kórine almay jýresing elge jóndep.
Kórineyin deseng bir, túryp alar,
Kóteni ýlken bireuler kóldenendep.
Ólip-óship enbeging elengenshe,
Kótke bóstek jasaydy, senen kórpe.
Qay kótenning dәuiri tudy eken dep,
Kóten andyp ótesin, óle-ólgenshe.
Kóten arman, kýnde bir kóten-ýmit,
Adam bola almaysyng jeke jýrip.
Bir-aq uys bop qapty óz kótenim,
Kóringendi jýrgende "kóke" qylyp.
Búl zaman da ózgeger bir jaghyna,
Sening kóting bitkenshe kóterilip.
Bauyrjan Haliolla
Facebook-tegi paraqshasynan
