Jeksenbi, 14 Shilde 2024
Ádebiyet 8161 1 pikir 25 Qyrkýiek, 2017 saghat 09:09

Akvariumdaghy mahabbat

(әngime)

                                                                      1

Bizding ýide arnayy tapsyryspen, erekshe yjdahatpen jasalghan ýlken akvarium bar. Qaladaghy eng myqty degen mýsinshiler asyqpay oilanyp, onyng ishin qiyaldaghy ertegi qalashyghynday etip bezendirgen. Edәuir oryndy alyp túrghan, aumaghy atshaptyrym akvariumnyng bir búryshyna qyzyl mәrmәrdan qashatyp, zәulim saray saldyrdyq. Múnda týrli әsem balyqtardyng emin-erkin, alansyz ómir sýruine qolayly jaghdaydyng bәri jasalghan.

Akvarium – qyzyqty oqighalar men tartysty taghdyrlargha toly ózinshe bir әlem. Búl jerde de qúdiretti Jaratushynyng qalauymen tang atady, kesh batady. Kýni boyy tynym kórmegen balyqtar týnde qalyng úiqygha kirisedi. Taghy da tang atady. Tirlik qayta bastalady. Qysqasy, ólmegen jangha tang atyp, tauyq shaqyra beredi.

Adamnyng taghdyry Allanyng qolynda... Bizding akvariumdaghy balyqtardyng taghdyry kishkentay Ayshanyng qolynda. Óitkeni olardyng asyraushysy sol kenjetay qyzym. Kýndelikti jem berip, apta sayyn suyn auystyryp, balyqtar mazasyzdansa asty-ýstine týsip bәiek bolatyn da sol. Negizi balyq asyrau qoy baghudan da qiyn sharua ma dep qaldym. Jemi qoydyng azyghynan qymbat. Qoydy yirip tastaysyng da ketesing ghoy, al myna balyqtarmen kýndelikti sóilesip otyru kerek eken. Aysha solay deydi. Árbirimen jeke sóilesedi. «Mylqau» balyqtar aitqanyn istemese kýiip-pisetini de bar. Olar bәrin týsinedi deydi. Biraq Qúday maqúlyqty da minezimen jaratady eken. Bes sausaq birdey emes. Balyqtardyng biri biyazy, biri qiqar, biri aqyldy, biri aqymaq. Tipti adamdar siyaqty olarda da sýiispenshilik pen qyzghanysh sezimi bar kórinedi. Osyny estigen song men de Ayshamen birge balyqtardyng ómirin baqylaugha kóshtim.

*     *     *

Akvariumdaghy kóptegen úsaq balyqtardyng arasynda әsem túrpatymen,  tabighy kórkem bolmysymen erekshe kóz tartyp, júrttyng nazaryn ózderine audaryp túratyn ýsh balyq bar. Olardyng ekeui altyn, bireui kýmis týsti. Alifa jәne Betta esimdi altyn balyqtar tektes bolghandyqtan ýnemi birge jýredi. Alifa – qúlpyryp ósken súlu boyjetken bolsa, Betta – sodyr minezdi, qyzghanshaq erkek. Al kýmis balyqtyng esimi – Gamma. Búl әlgilerden tegi bólek, symbatty kelgen seri jigit. Seri jigit tegi basqa bolghanmen Alifany ólerdey jaqsy kóredi. Aqkóz ghashyq dese de bolghanday. Jýregin jaulaghan ayauly aru qashan kóriner eken dep qyzyl mәrmәrden soghylghan kóp qabatty sәndi saraydyng aldynda telmiredi de túrady. Alifa kóbine qyzyl saraydyng ishinde bolady. Saraydyng syrtyn qyzghanshaq Bettanyng ózi kýzetedi. Ol ózimning qalyndyghym dep tútqandyqtan Alifany attap bastyrmaydy. Seri jigitti saraydyng manayyna jolatpaydy. Al shyntuaytyna kelgende Alifanyng kónili seri jigitke ket әri emes. Qalay degenmen onyng zaty әiel ghoy. Áyelderge tәn kórseqyzarlyq múnda da bar. Ýnemi birge jýrgen song sotqar Bettadan jalyqqan da shyghar. Kýndiz-týni kóz aldynda kólbendey bergen nәrsening qadiri bola ma? Songhy kezde Alifa onasha qalsa, orayyn tauyp Gammamen erin týiistirip qoyatyndy shygharghan. Býgin eki ghashyq tapa tal týste saray syrtyndaghy qalyng qoghanyng arasynda sýiisip túr edi, olardyng búl qylyghyn kórip qalghan Betta búlqan-talqan ashulandy. Qúiryghynan tistelep, Alifany saraygha quyp tyqty. Erkek emes pe? Peridey qualap jýrip Gammany ayausyz soqqygha jyqty. Bireuding qalyndyghyna kóz sýzgen seri jigit qangha boyalyp, qúrdymnyng týbine ketken. Mahabbat degendi qoya bersenshi... Azaptyng týbinen de lәzzat tapqysy keletin asau jýrekke ne deysin?

Gamma biraz uaqyt es-týssiz jatty. Alifa bolsa Bettanyng osynshalyqty jauyz ekendigin kórip, odan sayyn kónili qaldy. Tipti jek kórip ketti. Biraq qayda barady? Myna jalpaq dýniyede Bettadan basqa kimi bar? Onyng týri anau. Dóreki. Búny jeke zatynday menshiktep alghany bolmasa, jýreginde tittey meyirim joq. Qabaghan it siyaqty qútyrynghan neme. Alifanyng basqa barar jer, basar tauy joq ekenin, әlemde sózin sóiler tiri  jan tappaytynyn Betta jaqsy biledi. Sondyqtan basynady. Osy sәt Alifa ózining altyn balyq bolghanyna ókindi. «Býitip altyn balyq bolghany qúrysyn!» dep aighaylaghysy da kelgen. Amal ne? Balyq aighaylay almaydy.

Bettanyng kózin ala bere Alifa Gammagha qaray jýitkidi. Janyn shýberekke týiip, qúiynday úshty. Bayghústyng jany aman ba eken? Sýiiktisin su týbindegi baldyrlardyng arasynan tauyp aldy. Ólip qalghan siyaqty. Súlyq jatyr. Alifanyng jýregi tas tóbesine shyqty. Kóz jasyn kóldetip, ýnsiz jylady. Kenet aq bauyry jarqyrap shalqalay jatqan kýmis kiyimdi jigitting әlsiz ghana qozghalghanyn kórip, kókireginde ýmit oty oyana bastady. Balyqta til joq. Tili bolsa ghashyq jigitke talay nәrse aitar edi. Qaytsin? Ghashyqtyng tili – tilsiz til degen.

Seri jigit aqyryn ghana kózin ashty. O,Toba! Álemdegi ay didarly ghashyghy, qol jetpes  asyly ýstinen tónip, jylap túr. Túla boyyn bir ystyq dem boylap barady. Esin jiyp, bauyryna audarylyp týsti. Shynayy sezim degen netken keremet! Jana ghana ólim auzynda jatqan Gammanyng ómir sýrgisi kelip ketti. Onyng oiynsha ómirding ózegi – shynayy sýiispenshilik qana. Naghyz mahabbattyng dәmin tatqandar ghana ómir sýrdim dese bolady. Osy oidan ol eshqashan qaytqan emes. Ol ýshin ómirding eng basty qaghidasy – sýie bilu jәne sýiikti bola bilu. Boldy! Sondyqtan da Alifany ólerdey sýiedi. Akvariumnyng ishinde Alifadan basqa kóz salar eshkim joq. Talghap sýier kim bar deysin. Bayqap qaraghangha Alifanyng da kemshilikteri jeterlik. Biraq aqkóz ghashyq ony kórsin be? Mәjnýnnen beter esi auyp jýrgen ghashyq qoy. Ózining sezimin shektey almay kók-ala qoyday bolyp tayaq jegen Gammanyng keudesine jan bitti. Denesin bappen ghana aqyryn qozghap, boyyn búlghandatyp, omyrtqa-qabyrghalaryn tekserip edi, bәri sau siyaqty. Alifanyng beykýnә janarlaryna qarap, seri jigit dýniyeni úmytty. Qorqynysh, ýrey, qauip – bәri bir sәtte úmytyldy. Óitkeni Alifa qasynda. Búdan asqan baqyt bola ma? Baqyttan basy ainaldy.

– Papa, kórdiniz be? Ekeui bir-birin qalay jaqsy kóredi, ә? - dedi Aysha. Onyng seri jigitke jany ashyp otyr.- Anau Betta onbaghan! Ondaylar eshkimdi de jaqsy kóre almaydy. Áne, taghy da kele jatyr.

Shynynda da Betta sýzegen búqaday kózin alartyp jaqyndap qalypty. Seri jigit mahabbattyng ot jalynymen ruhtanyp, әbden qayratyna minip alghan. Endi qorqatyn ol emes. Alifany qaptalday qorghashtap, Bettagha qarsy jýrdi. Eki erkek betpe bet keldi. «Qolynnan kelgendi istep al! Endi óltirseng de qaytpaymyn!» degendey Gamma qarsylasyna túmsyghyn taqady. Kimning jigeri myqty? Ekeui osylay taqasyp qansha uaqyt túratyny belgisiz edi, olardyng әlgindegi tóbelesinen jany shoshyghan Ayshanyn  shydamy jetpedi. Qolyndaghy úzyn týtikshemen Bettanyng túmsyghynan týrtip, quyp jiberdi. Taghy bir alapat janjaldan aman qalghan eki ghashyq bir-birin júbatqanday qatar jýzip, basqa búryshqa ketti.

– Men Bettany Tomiriske berip jiberemin. On vsem nadoel!- dedi Aysha. Tomiris onyng qúrbysy. Olarda da shaghyn akvarium bar.

– Bolmaydy. Ol ólip qalady ghoy,- dedim men qyzyma qarap,- Múnday balyqtar júbymen ghana ómir sýrui kerek. Jalghyz ózi kóbeye de almaydy.Úrpaq әkele almaydy.

– Bettanyng balalary da ózinen aumaghan ozbyr bolady. «Yabloko ot yablony daleko ne padaet».

– Qanday bolsa da ózining balalary emes pe? Balalary bolsa Alifa ekeui tatu-tәtti ómir sýre bastaytyn shyghar. Bettagha da ózin kórsetuge mýmkindik beru kerek. Al, mynau Gammanyki dúrys emes. Onyng tegi bólek. Tәp-tәuir tirlikting berekesin qashyryp... Tútqiyldan úryndy. Alifa da sau siyrdyng japasy emes. Betta túrghanda bóten jigitke kózin sýzip nesi bar? Sezim degen ótkinshi. Lap etedi de basylady. Ómir bir kýnmen bitpeydi. Tabighattyng zanyna qarsy keluge bolmaydy.

– Ne isteymiz endi? Mynalar Alifa ýshin kýnde qyrqysady ghoy. Bireui ólip tynady aqyry. Men búlardyng ólgenin kórgim kelmeydi.- deydi Aysha. Balyqtar ýshin onyng jany auyrady. Qyzym ýshin mening janym auyrady. Men tez sheshim qabyldadym.

– Tomiriske Bettany emes, myna Gammany bereyik. Búl kónbis balyq. Bәrine kónedi. Kór de túr, Gamma bolmasa bәri de retke keledi.

– Alifa she? – dedi Aysha múnayyp,- Bettanyng qorlyghyna kónip jýre bere me?

– Onyng taghdyry solay, qyzym! Kýnder ótken song bәrin de úmytady, bәrine de kónedi. Uaqyt degen úly emshi. Ghashyqtyqtyng otyna órtenip ketpey, mahabbat dastanynyng osylay ayaqtalghanyna ol әli-aq quanatyn bolady.

Aysha ekeumiz aqyldasa kelip osy sheshimge toqtadyq. Sol kýnning ertesine mahabbattyng sonynda mәjnýn bolghan seri jigit Tomiristing ýiine attandy.

 

2

Alataudyng qasqa shyndaryn altyn shapaghymen núrlandyryp kýn kóterilip keledi. Aysha montiyp úiyqtap jatyr. Úiyqysyn qandyrsyn dep terezening qalyng barqyt perdelerin syrghyta jauyp, bólmesin qaranghylap qoydym. Songhy kýnderi qyzymnyng úiqysy búzylyp jýr. Kónilinde ýlken alang bar. Ony alandatatyn balyqtarynyng taghdyry.  Akvarium satyp әpererde onyng iyghyna asa zor jaupkershilikting jýgin qosa artatynymdy qaperime almappyn. Endi osyghan ishtey ókinemin. Qyzymnyng alansyz jýrgeni jaqsy edi.

Ayshanyng bólmesinen aqyryn basyp shyqtym da kire beristegi keng dәlizde túrghan akvariumnyng janyna bardym. Týnde akvariumnyng ishindegi jaryqty sóndirip qoyamyz. Balyqtar da adamdar siyaqty, qaranghy bolmasa úiyqtay almaydy. Akvariumnyng ishi qarakólenke bolyp túr eken. Shamyn jaghyp, ottegi beretin qúrylghysyn qostym. Balyqtar oyanyp qalypty. Aryly-berili jýze bastady. Taghy bir tangha aman jetkenderine shýkirshilik deytindey. Olargha qarap túryp tereng bir oigha shomyp ketippin.

Ómir bolghan song týn de kerek, kýn de kerek. Jerding betin birynghay týn bassa ne bolar edi? Atay kórmeniz. Oigha aludyng ózi ýreyli. Ýnemi kýn jarqyrap túrsa... Ol da qiyn. Alla taghala on segiz myng ghalamdy asqan tepe-tendikpen jaratqan ghoy. Sol tepe-tendik búzylsa bәri qúridy. Jaratushy ýshin úsaq-týiek nәrse joq. Oghan jer betindegi, su astyndaghy ýlkendi-kishili maqúlyqtyng bәri birdey. Bәrining taghdyryna birdey jauapty. Qúday bolu qanday qiyn desenizshi. Milliondaghan maqúlyqtardy júp-júbymen jaratyp, olardyng óz betinshe kóbengine, úrpaq taratuyna mýmkindik bergen Qúdiret iyesi akvariumdaghy balyqtardy da úmytpapty. Olardy da birin erkek, birin úrghashy etip júptap qoyghan.

Qyzyl mәrmәr saraydyng astynghy qabatynan shygha kelgen Betta mening oiymdy bólip jiberdi. Ol tannyng atqanyna, jaryq núrgha quanyp shyqqan siyaqty. Týri sergek kórindi. Seri jigit Tomiristing ýiine ketkeli Betta kóp ózgergen. Ony ozbyr etip kórsetip jýrgen qyzghanysh degen qyzyl it eken. Gamma ketkeli ol mәrmәr saraydy kýndiz-týni kýzetpeydi. El qatary týnde úiyqtaytyn boldy. Ashulanshaqtyghy da basylyp, qoyday momyn qalypqa týsken. Al Alifa bolsa oghan kónil bólip jatqan joq. Onyng jýreginde qalyng qayghy bar. Bayghústyng nәr tatpaghanyna tórt kýn boldy. Tórt kýnnen beri qyzyl saraydyng jogharghy qabatyndaghy bólmesinen shyqpay qoydy. Jýregine erekshe quanysh syilaytyn seri jigitting ayaq astynan ghayyp bolghanyna kókiregi qars aiyrylyp, qayghyryp jatyr. Keshe Aysha menen:

– Alifa ashtan ólip qalmay ma?- dep súraghan.

– Bayghús ghashyq, qayghydan ólmese, ashtyqtan ólmeydi,- dedim men,- Balyq toqtyqtan óledi. Búlar 10 kýnge deyin nәr tatpaugha shydaydy. «Týiege jantaq kerek bolsa moynyn sozady». Shyn ashyqsa ózi-aq syrtqa shyghady. Uayymdamay-aq qoy.

– Bәribir ony qatty ayaymyn. Janym ashidy,- degen Aysha.

– Sen odan da aitshy, Gammanyng jaghdayy qalay eken? Tomirispen habarlastyng ba? Jana ortagha ýirenisip pe?

– Týs kezinde sóileskem. Ol da qayghyryp jatyr deydi. Kýndiz-týni qozghalmay, tamaq jemey, jer bauyrlap jatyp alady eken. Sony beker berdik-au?- dep Aysha tereng kýrsindi.

– Bettamen kýnde qyrqysyp, bolmady ghoy ózi. Bireui ólip jatsa odan da qiyn bolar edi. Ýirenip keter? Sәl sabyr qylayyq.

Altynshy kýni Alifa taghdyrgha moyyn úsynghanday edi. Ashtyq ta shydatpady ma, kim bilsin... Qu tamaq degen de qiyn... Balyqtargha jem bergen kezde ol da sýiretilip syrtqa shyqty. Su betinde qalqyp jýrgen dәmdi týiirshikterdi birinen song birin qomaghaylana qapyryp-qapyryp jiberdi. Ishine el qonghannan keyin sabyrly qalypqa týsip, janyna kelgen Bettamen janasa jýzip kete bardy. Betta búrynghy Betta emes. Búghan meyirlene qaraydy. Altyn qanattarymen aimalaghanday sipap ótedi. Múnday erekshe iltipatty soqyr ghana bayqamas. Qansha degenmen Alifanyng da jýregi tastan emes qoy. Betta bayghústa da nәzik sezim bar eken, aqedil kónil bar eken. Ony qyzghanyshtyng qyp-qyzyl otyna salyp, ólerdey ashulandyryp, jauyz etip kórsetip jýrgen ózi ekenin Alifa tereng týsindi. Seri jigitten mýlde kýder ýzgen Alifa taghdyrdyng salghanyna kónip, Bettanyng degenimen jýruge bel baylady.

Negizi Alifa aqylsyz balyq emes. Bettanyng janynda jýzip kele jatyp keyde tereng oilargha beriledi. Dýniyeni úmytyp, esten tana ghashyq bolu әlsizdikting belgisi ekenin balyq sanasymen týisinedi. Ghashyqtyq degen albyrt jýrekting isi ghoy. Al el qatarly qalypty ómir sýrip, qarttyqqa jetip, tym bolmasa óz ajalynmen ólu ýshin aqyl kerek. Aqylgha baghynghan jýrek qana bargha qanaghat qylyp, bayyz tabady. Oi, Alifa! Alifa! Balyq basymen osynday filosofiyalyq oilar týigen song ony qalay aqymaq deysin. Búnyng bәri Alifanyng oiy. Biraq jýrek qúryghyr shyn sýise asauday alyp qashyp, aqyldyng yrqynan shyghyp ketetinin ol qaydan bilsin?

Toghyzynshy kýni ýige Tomiris keldi.

– Balyqtarynyzdy qaytyp alyp keldim,- dedi ol úyang bolmysymen aqyryn ghana sóilep,- Mamam qaytaryp ber dep jatyr. Bizding balyqtarmen til tabysa almaydy eken.

Tomiristing sózinen bayqaghanym, seri jigit olardyng akvariumyndaghy balyqtarmen tipti siysa almapty. Jetinshi kýni ghashyqtyqtyng u zapyran qayghysy tarqaghanday bolghan song Gamma esin jighan. Esin jighany bar bolsyn, ainaladaghylarmen ai-shay joq tóbelese bastapty. Ólgisi kelgen janday arpalysyp, basyn jargha soghyp, jer-kókke simay jantalasyp ketti deydi. Ásirese, songhy kýnderi jyn qaqqanday shorshyp, akvariumnan shyghyp ketipti. Edende aunap, janúshyra tulap jatqan jerinen әreng auyzdyqtapty. «Ghashyghymnan aiyrylyp, jat jerde qor bolghansha óle qalayyn» dese kerek.

Aysha ekeumiz bir birimizge qarap, anyryp qaldyq.. «Qaytqan malda qayyr bar» degen. «Ne kórse de ýiirimen» dep Gammany ózimizding akvariumgha sýngitip jiberdik. Búl kezde seri jigitting ómirde bar ekenin úmytqan Betta men Alifa (balyqtyng jady qysqa) ózara erekshe bir jarasym tauyp, baqyt qúshaghynda janasa jýzip kele jatyr edi. Mine, bezgeldek! Gammanyng sugha sholp ete týskenin kórgen Alifa alghashqyda esinen tanyp qala jazdady. Eki ómirde múnday bolady dep kýtpegen Bettanyng kózderi atyzday bolyp, sharasynan shyghyp bara jatty. Quanghany ma, qysylghany ma, әlde úyalghany ma qaydam, Alifa kózdi ashyp-júmghansha mәrmәr saraydaghy bólmesine zyp berdi. Tilmen jetkize almas bir sezim albasty qughanday aptyqtyryp, jýregi auzynan shyghyp keterdey tulap sogha bastady.

                                                      

                                                                  3

Kesheden beri Bettanyng kóniline qayau kirdi. «Qayta shapqan jau jaman» demeushi me  edi... Týneukýngi tóbelesten keyin qayda ketkeni belgisiz, izim ghayym ghayyp bolghan jalghyz baqtalasy qaytyp keldi. Nege ketti, nege keldi? Ol jaghy búghan beymәlim. Onyng búl ómirde  barynan joghy jaqsy edi. Biraq aqiqattan attap kete almaysyn. Aqiqattyng aty – Aqiqat. Ózindi ózing aldaghanmen Aqiqatty alday almaysyn. Endi ne bolar eken? Jeniltek Alifanyng әreketi anau. Seri jigitti kórgen sәtte shoq basyp alghanday shorshyp, búny tastay qashqany nesi? IYә, solay. Aspannan nayzaghay týskendey janúshyryp, túra qashty ghoy. Nege? Ol kimnen qorqady? Sýisinerdey siqy joq myna sýmelekten qorqa ma? Narday bolyp qasynda Betta túrghan joq pa? Nege qashty? Mine, súraq. Bettanyng kókireginde qyzghanysh degen qyzyl it qynsylap qoya berdi. Ol qaytadan qyzyl saraydy kirpik qaqpay kýzetuge kóshti.

Alifanyng jýregi óz keudesine simay barady. Gamma qaydan payda bola ketti? Beker qaytyp keldi-au. Bettanyng janynda toyghan qozyday tompiyp, jaybaraqat jýrgenim jaqsy  emes pe edi? Kenet Alifanyng esine seri jigitpen saray syrtynda birge ótkizgen qimas sәtteri oraldy. Kózin júmyp, sol erekshe baqytty kýnderding әr sәtin sanasynan tizbektey ótkizdi. Dәl qazir Gammanyng qúshaghynda elitip túrghanday kýy keshti. Kózin ashsa sýigeni qaytadan ghayyp bolatynday. Janyn tolqytqan tәtti elesti qimay biraz jatty. Netken ghajap sezim búl!?  Gammanyng janynda bolghan әr minut Bettanyng býkil ómirinen qymbat qoy. «Jaqsynyng janyndaghy jarty saghat, jamannyng ótip ketken ómirindey». Aqylgha salsa bәrin de dúrys baghamdaytynday kórinedi. Biraq, sýigenin izdep alasúrghan myna jýrekti qaytersin? Jýrek! Jýrek! Riyasyz sýie biletining ýshin sen Úlysyn!

Alifa seri jigitti kórmese túra almaytynyn endi týsindi. Ony oilasa jýregi shymyrlap ketedi. Gammany bir kórgisi keldi. Tezirek kelse eken degen oimen terezening sanylauynan syghalaumen boldy.

Gamma ýshin búl oralu orasan zor baqyt edi. Basqanyng tóri qúrysyn. Ózin sudaghy balyqtay sezinetin atamekenge ne jetedi? Búl jerding әr búryshy ystyq. Ósken ortanyng әr baldyryn, әr tasyn shópildete sýigisi keldi. Basqa júrttyng aty da, zaty da basqa bolady eken. Kórdi ghoy... Búl akvariumda darday bolyp jýrgen basy jat jerde qaydaghy bir qalt-qúlt etken beysharalargha qor bolmady ma? Jat júrttyqtar búghan barsyng ba, joqsyng ba demedi. Miskin shabaqtardyng ózi búny Tayau Shyghystan qashqan bosqynday kórip, jiyirkene qaraytyn. Taghdyrdyng tәlkegine týsip, qanghyryp kelgen kirme balyqty óz qauymyna kim kirgizsin? Bótegeng týskirler betteri býlk etpey bólekteydi de túrady. Ghashyqtyq dertinen kýiip-janyp jatqanda janyna jeleu bolar tiri pende tappady. Aqyry ne boldy? Kóshten qalghan baladay qoghamnan shetkeri ysyrylghan song mahabbatyn jastanyp ólgisi kelgeni ras. Jyndandy, tulady, shorshydy.  Basyn jargha soghyp, alasúrdy. Shynynda da ólip ketse qayter edi? Kimnin, nesi keter edi? Bireuding óle qalghanynan birdene ózgere me? Jaman balyq týgili tútas halyq qyrylyp ketse de búl әlemde eshtene ózgermeydi. Áyteuir, bir Qúday saqtady. Gamma oqighanyng dәl osylay órbiytinin kýtpegen. «Jaqsy eken ólgenimnen ólmegenim, Kóp eken kórgenimnen kórmegenim» deydi  múndayda. Taghdyrgha myng da bir shýkir! Basqa júrttaghy segiz kýndik sergeldeng jaman týs kórgendey bolyp artta qaldy.

Seri jigit sýiikti Alifasyn oilap edi, kókiregine núr qúiylghanday boldy. «Ol meni úmytqan shyghar?» degen kýdik sanasynyng týkpirinde qylang bere bastaghan. «Mýmkin emes!» dep ol kýdikti oiynan batyl ysyryp tastady. Azap kórip, ashynyp kelgen ghashyq jigit Betta-qarauyl turaly tipti biligisi de kelmedi. «Betta bolsa, ózine Betta! Qara basy, qarynynyng qamyn oilap jýre bersin. Al búghan jalyn kerek! Mazdaghan jalyn! Mahabbat jalyny! Onsyz ómirding mәni joq».

Gamma – balyq bolghanmen, naghyz qiyali, romantikting ózi. Ol ýnemi qyzyldy-jasyldy armandardyng arasynda adasyp jýredi. Onyng keyde qús bolyp úshqysy da keledi. Qús bolghanda da býrkit, qarshygha, qyrghy siyaqty jyrtqysh qús emes,  aqqu bolghysy keledi. Keyde ol Alifamen qanat týiistirip, qos aqqu beynesinde sonau biyik kóktegi aq shanqan búlttardyng ýstinde qalyqtap bara jatady. Arman alystargha jeteleydi. Jan terbetetin nәzik lirikalyq muzyka qos aqqudy odan sayyn tebirentip, alys-alys qiyandargha alyp ketedi. Qanday ghajap! Balyqtyng da qiyaldaugha, armandaugha erki bar. Ózining akvarium ishindegi sudyng týbinde jýrgenin úqqan kezde ghana tәtti armandary seyilip, tәubasyna týsedi. Sodan keyin,  balyq bolyp aman jýrgenine de shýkirshilik dep basylady. Alifany búl balyq qalpymen sýigen. Balyq bolghanda qanday balyq?! Ay dese auzy, kýn dese kózi bar. Osy dýniyening bir búryshynda onyng bar ekenin sezinuding ózi Gamma ýshin erekshe baqyt. Áyteuir, aman bolsynshy!  Keyde seri jigitting boyyn qúmarlyq ta biylemey túrmaydy. Armandaghan aruyn bauyryna basyp, aimalap sýigisi keledi. Onyng әuesindi keltirer oimaqtay әdemi erinderin qyrshyp tistep túryp, mahabbattyng bal-shyrynyn sorghysy keledi.  Sol qúmarlyq búnyng janyna tynym bermeydi.

Gamma týs әletinde Alifa túratyn qyzyl mәrmәr saraydyng aldyna bardy. Týnimen kóz ilmegen Betta-qarauyl tamaqqa toyyp alyp, qaranghy quysta úiqyny basyp jatyr eken. Oghan bayqatpay seri jigit jogharghy qabatqa qaray kóterilip ketti. Rúqsat ta súramay, Alifanyng bólmesine kirip keldi. Alifa an-tang kýide, quanyshyn jasyra almay búnyng qúshaghyna qúlaghan. Ábden saghynysqan jýrekter dýrsil qaqty. Dýniyede ózderinen basqalardyng bar ekenin úmytyp, es-týssiz aimalasty. Alifanyng altyn jippen kestelep, altyn sumen jiyektelgen keng etekti kóilegi sorghyshtay umajdaldy. Saghynghan jigit oghan da qaramady. Ekeui de esten tandy.

Dәl osynday mahabbat oiyny kelesi kýni dәl sol uaqytta taghy da qaytalandy. Bal lәzzattyng dәmin tatyp, әbden dәnikken seri jigit ýshinshi kýni ýy syrtynda kýzet bar ekenin mýldem úmytyp ketti. Búl joly Betta oyau jatqan. Jogharghy qabatta birdene bolyp jatqanyn sezip qalyp, jetip kelsin. Úmar-júmar ekeuding dәl ýstinen týsti. Qyrghyn tóbeles bastalyp ketti. Arasha týsetin eshkim joq. Áljuaz Gamma taghy da ólerdey tayaq jedi. Qany qaynaghan Betta búl joly Gammamen birge Alifany da qyzyl saraydan quyp shyqty.

*     *     *

Balyqtargha jem satyp almaq bolyp, Áuezov kóshesindegi arnauly zoodýkenge soqtym. Múnda balyqtyng neshe týri satylady. Ýidegi balyqtardy osy jerden alghanmyn. Dýkende Maqsat degen kenesshi jigit bar. Aqjarqyn minezdi, jaqsy bala. Kerekti tabletkalar men jemderdi alghan song Maqsatpen edәuir uaqyt әngimelesip qaldym. Akvariumdaghy mahabbat hikayasyn aityp berdim. Kenes súradym.

– Múnday jaghday balyqtardyng arasynda jii kezdesedi,- dedi Maqsat,- Olardyng әrqaysysy óz júbymen ómir sýrui kerek. Gammanyng júby qayda?

–  Ol әu basta-aq jemdi shamadan tys kóp jep, jarylyp ólgen. Ol kezde tәjiriybemiz joq edi. Ólip qalatynyn bilmeppiz.

–  Demek, sizderde Gamma jalghyz. Ózi erkek qoy?

– IYә, sonyng erkek bolghany qiyn bolyp túr. Naghyz әngining ózi.

– Ol mindetti týrde júbyn izdeydi. Ózi tektes balyq bolmaghandyqtan әriyne basqagha talasady. Biraq onyng basqa tekti balyqtarmen týbegeyli júptasuy qiyn. Júptasqan kýnde de olardan eshqashan úrpaq taramaydy.

–  Úrpaghyn qoyshy, Bettamen kýnde qyrylysyp, qyzymnyng jýregin auyrtady. Bala emes pe, olar tóbelesken sayyn qyzym shyr-pyr bolady. Osy mening janyma batyp jýr.

–  Onda, bylay eteyik,- dedi Maqsat oily qalyppen,- Gammagha serik bolatyn ózining tektesin tauyp bereyin. Tura ózindey balyq kerek.

– Alifa túrghanda ol basqa balyqty mensine me? Qalay oilaysyn?

– Mensingende qalay! Bizde Kometa degen bir «sterva» balyq bar. Sizge kerek balyqtyng naq ózi. Sony satyp alynyz. Ózi erkekqúmar. Kez-kelgen jigitting basyn ainaldyryp, jyndy qylyp jiberedi,- dep Maqsat appaq tisterin aqsita kýldi.

– Áyteuir, ótpey jatqan balyghyng emes pe?- dedim qaljyndap.

– Jo-joq, agha! Men búl dýkendegi әrbir lichinkagha deyin bilemin ghoy. Sizge keregi dәl sol balyq. Ókinbeysiz.

Maqsat maqtauyn keltirgen song Kometa atty «sterva» balyqty satyp aldym.

                             

4

Kometa jana mekendi asyqpay aralap shyqty. Erekshe bezendirilgen akvarium ishi oghan birden únady.Tabanyna tóselgen tastaryna sheyin әdemi eken. Sәndi japyraqtar men qamys-qogha jayqalyp túr. Teniz týbinde ósetin ekzotikalyq, әshekeylik ósimdikter erekshe kóz tartady. Tipti qyzyl mәrmәrdan qalap, әsem saray salynghan. Kometa bir sәt ózin ertegining ishinde jýrgendey sezinip ketti. Óte jangha jayly jer. Kókiregin quanysh biyledi. Endigi mәsele, kórshileri kimder eken? Kimdermen birge túrady? Kimdermen aralasady? Osy jaghyn anyqtamaq bolyp akvarium ishindegi balyqtargha jeke-jeke zer salyp qaray bastady. Ýiirimen jýretin úsaq shabaqtar barshylyq kórinedi. Olardyng búghan paydasy da, ziyany da tiymes. Árkim ózimen terezesi tendi izdeydi. Ómir sonysymen qyzyq. Ózi qúralpylas balyqtardan kim bar eken? Onyng kózine ә degennen Gamma ilikti. Ózi tektes er azamattyng bolghanyna quanyp ketkeni sonshalyq, qasyna jetip barghysy keldi. Biraq óz qadirindi týsirmeu ýshin ústamdylyq ta kerek. Osy oimen boyyn tejedi. Ári beytanys jigitting janynda altyn kóilekti aru boyjetkenning túrghany Kometany oilandyryp qoydy. Búl kim boldy eken? Ózi nәzik, ózi әdemi. Kýmis jeydeli jigitting iyghyna basyn sýiep, nazdana qaraydy. Jigit te ony erekshe meyirimmen ayalap, qayta-qayta betinen sýiip qoyady. Ghashyqtar! Olar basqa dýniyeni úmytqanday. Kometagha kónil de bólmedi. Kometa bir sәt ózimen tektes jigitti qyzghanyp ketkendey boldy.

Aytpaqshy, anau әsem saraydyng iyesi kim eken? Kometa solay qaray jaqyndady. Mәrmәr saraydyng astynghy qabatynda múndy oigha batyp, tong torys túrghan Bettany kórdi. Betta da múny kórip, «Myna beytanys súlu qaydan jýr?» degendey antaryla qarap qalypty. Kometa amandasqanday isharat bildirip edi, altyn jeydeli balyq sәlemin alyp, qasyna keldi. Beytanys boyjetkenning әsem ghimaratqa tandana qarap, onyng ishin kórgisi kelip túrghanyn Betta úgha qoydy. Kometanyng bas-ayaghyna bayyppen qarap shyqty da, az-kem túryp, «Sonymnan jýr! degendey saraydyng ishine kirip ketti. Ekeui saraydy aralap shyqty. Bóten eshkim joq.  Kometa әielge tәn sezimtaldyq týisikpen jogharghy qabattaghy bólmening iyesi janaghy altyn kóilekti boyjetken ekenin týisindi. Onyng oiyn san týrli súraqtar mazalay bastady. Búl qanday taghdyr? Betta nege jalghyz? Alifa nege bóten jigitpen aimalasyp túr? Kometa degening súnghyla ghoy, barlyq mәseleni birden týsindi. Bettanyng Alifany quyp jibergenin de tap basyp tanydy. Saraydy aralap jýrip-aq, ol ózining ertenin oilay bastaghan. Bylayghy júrt «sterva» dep ataghanmen Kometa salqyn aqyldyng iyesi. Jaghdaydy dúrys baghalay biledi. Ár qadamyn oilanyp jasaydy.

Sonymen, akvariumnyng ishinde bir-birine qaraylas tórt balyq bar. Tektes balyqtar eki  júp qúrugha tiyis edi. Olay bolmay túr. Tabighattyng zany boyynsha Gamma Kometagha jar boluy kerek. Biraq ol Alifamen әueyilenip ketipti. Basqa qanday tandau bar? Bettanyng basy bos. Biraq onyng tegi bólek. Qazir tegindi oilap jatatyn zaman ba? Tegi bólek bolsa da onyng keng sarayy bar. Bettamen birge bolsa búl dalada qanghyrmaydy. Mahabbattan búryn, túrmysty oilau kerek. Kometanyng oiynsha shynayy mahabbat bolmaydy. Kýidim, jandym degenning bәri bos sóz. Ol ózindi ózing aldau. Uaqytsha ermek qana. Túrmysy jaqsy jandargha mahabbattyng ózi keledi. Ary-beriden song mahabbat degen – ózara týsinistik, syilastyq. Ýi-kýii joqtardyng mahabbaty úzaqqa barmaydy. Olar tek bar qiyndyqqa kónu arqyly qysqa ómirdi sarp etedi. Mahabbat bayandy boluy ýshin kónil ornyqty boluy kerek. Al endi ana bolu, perzent sýn, úrpaq tәrbiyeleu mәselesi she? Búl mәselede Kometanyng óz esebi, óz payymy bar. Ómir bir-aq ret beriledi. Ony qyzyqty etip sýre bilu kerek. Kez-kelgen perzent – ómirine qolbaylau. Úrpaq әkelu – óz moynyna bitpeytin mindetter jýkteu. Ol úrpaq qanday bolyp ósedi? Olardyng zamany qanday bolady? Olar saghan eskertkish qoya ma? Ózing itshilep ómirden ótip ketken song qoyghan eskertkishi kimge kerek? Sondyqtan ózing ýshin ómir sýr. Shalqyp bas, shayqap ish. Lәzzat kesh.

Búnyng bәrin Kometa saraydan shyqqansha oilap ýlgerdi. Ol ýshin Bettanyng kónilin ózine búru týkke de túrmaytyn. Óitkeni Kometa tym jas bolsa da erkekterding jýregin jaulau ónerining has sheberi edi. Erkek degen ne tәiiri? Olardyng miynyng basqa jarty shary júmys isteydi. Aldaghangha baladay ilanady. Kózine әdemi kórinip, arqasynan qaghyp,  maqtap qoysang bolghany. Aldynda qúrday jorghalaydy. Al olardyng nazaryn ózine audarudyng myng san amaldary bar. Kerek sәtinde kýlip, kerek sәtinde jylay bil. Sol da jetip jatyr.

Alghashqy tanystyq ýshin osy da jeter degendey Kometa Bettamen jyly qoshtasyp, ketip qaldy. Keterinde jәy ketken joq, Bettagha qylymsy kózin sýzip, jýregining bir-eki qylyn shertip ketti.

Alifadan әbden kónili qalghan Betta Kometanyng sonynan sýisine qarap qalghan. Oida joqta aspannan týsken perishtedey bolyp, kirip kelgen biyazy minezdi boyjetkenning tegi basqa ekenin oilaghan da joq.

Kometanyng qyzyl mәrmәr saraydan shyghyp kele jatqanyn kórgen Alifanyng jýregi dir ete qaldy. Búl kim taghy? Búl mekende beytanys boyjetkenning payda bolghanyn jana ghana bayqady. Ózi jap-jas, ýrip auyzgha salghanday eken. Búlardy kórmegendey bolyp, sylandap ótip barady. Onyng Gammamen tektes ekenin kórip, Alifanyng kóniline sekem kirdi. Gamma búl súludy kórmey-aq qoysa eken degen qyzghanyshty oy sanasyn eriksiz tilip ótti. Búghan deyin Alifa múnday sezimdi bastan keshpegen. Qyzghanysh beker tuyndamaydy. Bәsekelesing bolmasa kimnen qyzghanasyn? Ózinen jas, ózinen әdemi bәsekelesting kelgenin, býginnen bastap tynysh ómirining búzylatynyn Alifa miymen emes, jan jýregimen sezindi. Jas qyzdyng mәrmәr saraydan shyghyp kele jatqany tipti jynyn keltirdi. Bizding ýide ne istep jýr? Betta sorly qayda? Bir sәt betting suyn belge týiip, úyatty jiyp qoyyp Bettagha baryp súraghysy kelip ketti. Biraq, balyqta da namys bar. Namysy jibermedi. Bettanyng betin kórmeytindey bolyp ketken. Ol onbaghan búghan ne istemedi? ( Alifa ózining kinәsin bilseshi. Ózi sýtten aq, sudan taza bolyp týr ghoy. Pendening bәri bireudi kinәlaugha beyim túrady).

Gamma Alifany qúshaqtaghan qalpynda túra berdi. Ol Kometany kórmedi emes, kórdi. Alystan bayqap, kózining qiyghymen úzatyp saldy. Tek Alifagha bayqatpady. Súlu kórse erkektik instinkt iske qosylatyny sózsiz. Gamma da erkek qoy. Onyng ýstine mahabbat qughan seri emes pe? Has súludy kórgende selt etpese onyng nesi seri?

 

                                                                             5

Kelesi kýni Kometa qyzyl mәrmәr saraygha qayta bardy. Ol japadan jalghyz qalyp, jany qúlazyp jýrgen Bettanyng osal jerin tapqanday boldy. Betta bayghústyng kónilinde qayau bar. Alifa men Gammanyng is-әreketi onyng jýregin ayausyz jaralaghan. Kometagha keregi de osy. Namysy taptalghan, qorlanghan erkekting jýregine jol tabu qiyn emes. Erkekter de bala siyaqty. Taghdyrdan tayaq jegende, ómirden soqqy kórgende ainaladan qoldau izdey bastaydy. Áldebireuden meyirim kýtedi. Janyna ýnilip, ayaushylyq bildirgendi qalaydy. Jyly-jyly sóileseng jylap jibergisi kelip túrady.

Kometa mýsirkey qaraghanday kózderin móliytip, nәzik qanattarymen Bettanyng basynan sipady. Onyng búl әreketine Bettanyng jýregi eljirep ketti. Ózining tektesinen kórmegen jaqsylyqty ózgeden kórip, kónili hoshtana bastady.  Uyzday jas boyjetkenning ózine kónil bólip, jan terenindegi sherli kýidi týsine bilgenine ishtey riza edi. Kometanyng óz qolyna qonghaly túrghan baq ekenin týisingen Betta týrli qiyaldargha berildi: «Ayday súlu, órimdey jas kelinshekpen baqyt qúshaghynda  ómir sýrip jatsa, múny mensinbey ketken alanghasar Alifa men sýmelek Gammanyng ishi kýier edi-au. Ózine istegendi aldynan keltirip, olardyng da jandaryn auyrtsa, olar da qyzghanyshtan kýiip-jansa, jýreginde shemen bop qatqan kekti qaytarghanday bolar edi-au».  Bettanyng jaman oiy osylay deydi. Ol Kometamen alansyz ghúmyr keshudi emes, qalay da anau ekeuinen kek qaytarudy oilady. Esil derti dúshpandarynan ósh alu. Ómirding mәni ósh alu ma? Kerisinshe, ótken jamandyqtyng bәrin sanasynan sylyp tastap, jana baqytqa, jana shattyqqa esik ashpay ma? Qamshynyng sabynday qysqa ghúmyrdy maghynagha toltyryp, syilastyqpen, әdemi әserlermen ótkizbey me? Áy, balyqtar-ay! Búlardyng kókireginde shapaghatty meyirim shuaghynan góri yza men kekke kóbirek oryn berilipti. Amal qansha?

IYә, kóp ótpey Betta da, Kometa da degenderine jetti. Ishki maqsattary qanshalyqty qayshy bolsa da til tabysyp, kýn keship jatyr. Ekeui saray syrtyna shyghyp jii seruendeydi. Alifa men Gammanyng ishin kýidiru ýshin әdeyi sol jaqty janay ótedi. Olar da búlardyng jaqyndap kele jatqanyn bayqasa, kórmegendey bolyp teris búrylyp túra qalatyn bolghan.

Betta men Kometa qosylyp sayranday bastaghaly Alifanyng basyna neler kelip, neler ketpedi desenizshi. Joq, ol Bettany qyzghanbaydy. Ony odan sayyn jek kórip ketken. Alifa qyzyl saraydy qyzghanady. Ózining balday tәtti balalyq shaghy ótken ýide Kometa súmyraydyng qannen qapersiz, shalqyp ómir sýrip jatqanyna kýiip ketedi. Qyzyl saraydyng ishi jangha qanday jayly edi? Gamma ekeui әr búryshty saghalap, tentirep jýrgenderi mynau. Kóniline medeu etetin jalghyz tiregi – sýigenining janynda bolghany. Ystyqta da, suyqta da birge bolu – mahabbattyng ainymas serti emes pe? Olay bolsa búl nege ókinedi? Osy oy ghana Alifanyng alabúrtqan kónilin sabasyna týsiredi.

 

*     *     *

Kometa jaqsy ómirge әdben boy ýiretip alghan song Bettadan jalygha bastady. Ázirge esebi týgel. Ne ishemin, ne jeymin demeydi. Betta naghyz úiqybas eken. Qashan kórseng tamaqqa toyyp alyp, úiqyny soghyp jatqany. Kometanyng jas kýni sonyng úiqysyn kýzetumen ótip bara jatyr. Tamaq ishu, úiyqtau. Tamaq ishu, úiyqtau. Eki-ýsh kýnde syrtqa bir shyghyp kelip, qayta úiqygha ketedi. Kometanyng armandaghany osy ma edi? Joq, ol jas. Ol ýshin ómir jana ghana bastalghan. Oghan sezim kerek, qyzyq kerek. Ómir sýru kerek. Úiqymen ótken kýn ólgen kýn. Bettanyng qasynda jata berse jarday bolyp semirip ketetin týri bar. Semiru degen Kometa ýshin ólimmen birdey. Ózin semiz kýide elestetuge de qorqady. Qaytkende de ózin qalypta ústau kerek. Osy oigha toqtaghan Kometa saraydan jii shyghyp ketetin boldy. Aryly-berili jýzip, jattyghular jasaydy, ainalanyng әsem tabighatyn tamashalaydy. Qaljyrap sharshaghansha qydyryp jýretini bar.

Bir kýni qyzyq boldy. Kometa kәduilgi әdetimen jalghyz ózi qydyrystap jýrgen. Kenet Alifalar túratyn alys týkpirde bireuding janyn qoyargha jer tappay, ersili-qarsyly  jýzgenin kórdi. Jaqynyraq baryp qarap edi, alasúryp jýrgen Gamma eken. Búny kómekke shaqyrghanday belgi berdi. Búl tandana qalqyp, qasyna bardy. Neden ekeni belgisiz Alifa esinen aiyrylyp, talyp qalypty. Su týbinde es-týssiz jatyr. Degbiri qalmaghan Gamma ne isterin bilmey dal. Kometa Gammamen sypayy amandasqan song talyp jatqan altyn balyqtyng jýregin tyndap kórdi. Álsirep qalghan bayghústyng jýregi әreng soghady. Gamma búghan «Birdene isteshi» degendey jalynyshpen qarady. Kometa dýkendegi akvariumda múndaydyng talayyn kórgen. Alifagha taza aua kerek. Gammagha әntek ymdap edi, ol týsine qoydy. Túmsyqtarymen iyterip, Alifany ottegi beriletin qúrylghygha qaray jyljyta bastady. Ol qúrylghy qyzyl mәrmәr saraydyng artynda. Biraz jer. Alifanyng jelbezekteri jabysyp qalghan kýii, ólgen balyqtay bop súlyq jatqanyna da biraz boldy. Gammanyng zәresi úshty. Ol qozghalyssyz qalghan deneni astynan kóterip kózdegen jerge tezirek jetkizuge jantalasty. Kometa da ayanyp jatqan joq. Ekeulep jýrip ottegining qúbyryna jetkizdi-au әiteuir. Álden song Alifanyng jelbezekteri ashylyp, júmys istey bastady. Biraq ózi әli de es-týssiz. Kometa Gammagha qarap: «Endi qoryqpanyz, bәri dúrys bolady» degendey ishara jasady da, qoshtasyp, qyzyl saraygha kirip ketti. Gammanyng Kometagha riza bolghany sonshalyq, qalay alghys aitaryn bilmey basyn iyzey berdi. Ol endi ghana bayqapty: Kometa shyn mәninde súlu eken. Túnghiyq syrgha toly kózderin aitsanshy! Tektes balyq bolghangha ma, әiteuir Gammagha etene jaqynynday kórinip ketti. Kórgen jandy siqyrday baurap, tartyp túratyn siyaqty. Jas qoy, jas. Jastyq shaqta bәri әdemi.

Alifa әupirimdep aman qaldy. Ne bolyp, ne qoyghanyn ózdiginen baghamday alar emes. Kóz aldynda dýnie shyr ainalyp bara jatyr. Ol búryn mýnday hәlge týspegen. Denesi del-sal bolyp, iyikpeydi. Óziniki emestey. Ókpesi qos qaptaldan qysylghanday,  tynysy tarylady. Bajaylap qarap edi, qasynda Gamma bar eken. Búny sýiemeldep, demep qoyady. Alifa onyng baryna shýkirlik etti. Olar bappen ghana qozghalyp ózderi túratyn búryshqa qaray jyljydy. Ekeui de bolghan oqighanyng shynayy syryn týsingen joq. Búryn múndaydy kórmegen. Tek Kometa ghana ózining erekshe sezimtaldyghymen Alifanyng ayaghy auyr ekenin bayqap ýlgergen. Shyntuaytyna kelgende Alifa jýkti edi. Jýkti bolghanda da onyng qúrsaghyndaghy uyldyryq Gammagha jolyqqangha deyin Bettanyng qanynan týsken bolatyn.

*     *     *

Alifa talyp qalghan kýnnen bastap Kometanyng kónilinde belgisiz ansar payda bolghan. Jatsa da, túrsa da sol bir ansar kókeyinde túrady. Gammanyng kelisti túrpaty kóz aldynan ketpey qoydy. Tipti týn sayyn týsine kiretin boldy. Onyng ózine yntygha qaraghanyn oilasa, kókirektegi qúmarlyq odan sayyn órshy týsedi. Jasyna jetpey qartayyp jatqan Bettanyng toghyshar bolmysy Kometagha qyzyq emes. Eseppen qosylghandyqtan ol Bettanyng jeke basyna búryn da qyzyqpaghan. Onyng әr qimylyna tyjyryna qaraydy. Endi osylay ómiri ótpek pe? Bolmaydy. Kometa beyqam tirlik ýshin jaralmaghan. Negizi genetikalyq túrghydan alghanda kýmis balyqtar qyzu qandy keledi. Olar mimyrt tirlikti únatpaydy. Olargha tynysh ómir jaqpaydy. Shetinen kezdeysoq oqigha izdeushiler. Mysaly, Kometa «mahabbat – aldamshy sezim» dep oilaydy. Alayda birsydyrghy, birynghay ómirden uaqytsha bolsa da mahabbat qyzyq. Ómirdi este qalatynday etip sýru kerek. Balyqtardyng ómirinde mahabbat lәzzatynan artyq ne bar? O, mahabbat! Sen kimderdi esinen tandyrmadyn? Kimderdi jolynan adastyrmadyn? Mahabbattyng jalynynan quat alyp, adasudyng ózi naghyz ómir eken ghoy.

Kometanyng tәtti oiyn Aysha bólip jiberdi. Ol akvariumnyng qaqpaghyn ashyp,  balyqtargha jem bermek. Kýndelikti әdet boyynsha balyqtar sudyng betine túmsyqtaryn sozyp japyrlay jinaldy. Kometa men Betta búrynyraq jetti. Júptaryn jazbay Gamma men Alifa da kelipti. Býgingi mәzir keremet. Siyrdyng jýregin erekshe souspen aralastyryp búqtyrghan eken. Júpar iyisi tanaudy jaryp barady. Kometa búqtyrylghan jýrekting ýlken bir bóligin tistey berip edi, Alifa kóz ilespes jyldamdyqpen qaghyp әketti. Ekinshi birine úmtylyp edi, taghy da tartyp ketti. Altyn balyqtar qomaghay keledi. Olar әsirese, et kórse esterinen tanyp qalady. Bettadan biledi. Ol etten basqany tamaq dep sanamaydy. Áyel basymen Alifanyng isi mynau. Kometanyng ózin bir ajaldan alyp qalghanyn ol bilmeydi ghoy. Bilse ne ister edi? Alifa ýshinshi bólshekti de tartyp әketkende auyzy appaq bolghan Kometanyng jyny keldi. «Jaqsylyqty bilmeytin neme ekensin. Osydan isim senimen bolsyn!» dep ishine bir súmdyqty týiip ketti.

 

                                                               6

Gammanyng minez-qúlqyna alabóten ózgeris engenin Alifa әielge tәn nәzik týisigimen sezedi. Gamma bolsa óz boyyndaghy ózgeristi ózi de bayqamaydy. Birazdan beri Kometanyng kýlimdegen aq didary men әlemde joq túnyq janarlary kóz aldyna elestey qalsa Gammanyng jan dýniyesi sәulelenip sala beretin boldy. Alifany qúshaqtap túryp kózin júmsa, qúshaghynda  Alifa emes, beyne bir sol erke súlu túrghanday kýy keshedi. Búnyng ishinde qanday it ólip jatqanyn Alifa bilmeydi dep oilaydy. Áyel zatynyng sezimtaldyghy sonday, sening kókeyindegini ghana emes, qan tamyrlarynnyng ishindegi aghystargha deyin sezip túratynyn Gammaday seri qaydan bilsin?

Kesheden beri bir zilmauyr oy búnyng janyn auyrtyp jýr. Ol taghy da sol ata jauy Bettanyng joly bolghyshtyghy. Súlu bitkendi birinshi Betta sýiip, búl sodan qalghan sorpanyng suyn iship jýrgendey bolghanyn oilasa, ishi kýiip ketedi. Gamma keshe ghana Alifanyng ayaghy auyr ekenin bilgen. Búl oghan asa quana qoyghan joq. Biraz jyl jastyq shaqtyng bazaryn keship, bala-shaghasyz erkin jýre túrsaq deushi edi. Ol oiy bolmaytyn siyaqty. Alifanyng ishi shenberlenip keledi. Basqa salsa baspaqshyl dep, taghdyrdyng múnday synaghyna da kóngendey bolghan. Týngi úiqygha keter aldynda ai-kýnin eseptey kelip, Alifanyng qúrsaghyndaghy uyldyryqtyng Bettadan ekenine kózi jetkende yzadan jarylyp kete jazdady. Biraq búl turaly Alifagha tis jaryp aitpady. Ólip-óship sýidim degenmen kónilin múz qaryghanday boldy.

Kometa qyzyl saraydan býgin de jalghyz shyqty. Aynaladaghy әsem tabighat jangha rahat kýy syilap tamyljyp-aq túr. Gammany kórgisi kelip, olar túratyn alystaghy búryshqa kóz tigip qarady. Qayda ketkenderi belgisiz, Gamma da, Alifa da zym ziya joq. Búl tanyrqap, solay qaray jaqynday týsti. Tayap kelgende qarsy búryshtaghy jalpaq jartastyng tasasynan Gammanyng qúiryghyn kórip qaldy. Ábigerlenip birdene istep jatqan siyaqty. Kometa kózge týsip qalmaugha tyrysyp, jartasty qalqalap joghary órledi. Qauipsiz jerden jartastyng arghy jaghyna syghalap bayqady. Gamma Alifany jartastyng qalqasyndaghy kólenkeleu jerge jayghastyryp jatyr eken. Alifagha kóp tynyghu kerek. Onyng denesine batpauy ýshin Gamma qiyrshyq tastardy terip tastap, sudyng týbindegi qúmdy tegistep, kәdimgi qús mamyq tósek salghanday әreket jasauda. Kometa búl jaghdaydy  kórip quanyp ketti. Demek, Alifa kólenkede biraz uaqyt demalady. Tósegin jaylap bergen song Gamma beri qaray shyghatyn shyghar. Onasha kezdesudin, sóitip Alifadan ósh aludyng ontayy keleyin dep túr. Andyp jýrgendey bolmay alystan baqylayyn dep Kometa keri qaytty. Sýt pisirimdey uaqyt ótkende jartastyng arghy jaghynan Gamma da kórindi. Onyng nazaryn audaru ýshin Kometa boyyn búlghandatyp, audarylyp oinay bastady. Ony Gamma birden bayqady. Ádette boyjetkender qúmarlyghy qysqanda osylay oinaytynyn ol jaqsy biletin. Tura solay qaray jýzdi. Kometa elding kózinen tasalau tústaghy bútalardyng arasyna qaray yghysyp, jyljy berdi. Onyng súlu jigitti armansyz aimalap, әbden qúmarynan shyqqysy keldi. Basqa basqa, súlulardyng ishki qúmarlyghyn jazbay tanityn Gamma tasada kýtip túrghan Kometagha jete bere ai-shay joq bas saldy. Jantalasa aimalasqan ekeui birden iske kiristi. Jandaryn jalyngha oraghan mahabbat oiyny úzaqqa sozyldy.

*     *     *

Betta úiqydan oyanghanda týs mezgili bolyp qalghan edi. Kóp úiyqtaghany sonsha bar denesi úiyp qalghanday kórindi. Qaryny ashyp, shegi shúrqyray bastady. Ayshanyng tamaq beretin uaqyty da jaqyndapty. Ózining dәl tamaq beretin uaqytta oyanatynyna riza bolady. Kometanyng qayda jýrgeni belgisiz, ýide basqa eshkim joq. Oyansa da kózin ashqysy kelmey biraz jatty. Jatyp alyp oilandy. Jatqan balyq oilanbaghanda ne isteydi?  Betta búl ómirge balyq bolyp kelgenine shýkirshilik etedi. Balyq bolghanda da anau-mynau emes, akvarium balyghy bolghanyna razy. Jyly mekenin, jatar orynyng dayyn, tamaghyng dayyn. Adamdar qúsap jan baghu ýshin jantalasyp jatpaysyn. Adamdar júmys istep, jalaqy tappasa ashtan óledi. Kýnkóristing qamymen kýndiz-týni tynym tappay, esteri shyghyp, qarbalasyp jýrgenderi. Azyq izdep, aila qarastyryp, bir-birimen qyrylysyp, birin biri atyp-satyp, kýnәgha kenirdekten batyp jatqany. Sonyng bәri ne ýshin? Qu tamaq ýshin! Qúlqynnyng qúly bolyp, para alyp, qamalyp, qúrdymgha ketip jatsa da qorytyndy shygharmaydy. Óitkeni iship-jeu kerek. Onsyz bolmaydy. Al, Bettanyng ómiri rahat! Ol siyaqty oilasang ózinning de balyq bolyp ketking keledi eken. Betta danyshpan taghy oilanady. Mynau dýniyedegi úshqan qús, jýgirgen an, múhittar men tenizderdegi irili-úsaqty balyqtar týgeldey bir qúlqynnyng sonynda jýr. Bәrining esil derti bir tamaq. Kýshtiler әlsizderdi jep kýn kóredi. Al adam degen obyr jalmauyz. Jerdegi, aspandaghy, su astyndaghy tirshilik iyesining bәrin jalmaydy. Sonda da toyym joq. Qúlqyny ýshin bir kýni olar ózderining de basyn jalmap tynatyn shyghar.

Betta Kometany úzaq kýtti. Qayda jýr? Tamaq ishetin uaqyt ta bolyp qaldy. Kometa joq. Qaryny ashqan Betta taghatsyzdana bastady. Saraydyng aldyna shyghyp, jol qarap edi Kometa qonugha bet alghan úshaqtay qalqyp, qanattaryn jayyp jaqyndap qalypty. Ol Bettagha qaramay qyzyl saraygha kirip ketpekshi boldy. «Múnysy nesi?» dep, Betta ony qúiryghynan tistep toqtatty. Kometa ýlken bir syr jasyryp túrghanday, búnyng kózine tura qaray almady. Gammamen bolghanyn Betta bilip qoyatynday kórinip, zәre qúty qashty. «Úrynyng arty quys» degendey tike qaray almay, jypylyqtaghan janarlaryn taysaqtata berdi. Qoryqqandar óz syryn kózimen aityp qoyatyny bar. Betta Kometanyng jýzine tesile qarady. Kometanyng ýstinen bóten erkekting iyisi anqyp túr. Tamaghy men erinderi bireu soryp tastaghanday kógistene qantalap ketipti. Alys búrysh jaqta búlargha jaltaqtay qarap Gammanyng zytyp bara jatqanyn kórgen Betta oqighanyng mәn jayyn týsingendey boldy. Ol yzadan qaharyna minip, Kometany ai-shaygha qaramay tómpeshtey bastady. Kometa birdene dep aqtalmaqshy bolyp edi, Betta odan sayyn jyndanyp, ayamay soqty. Bettadan dәl osynday qatygezdik kýtpegen Kometa qúr sýlderin sýiretip, әreng qashyp qútyldy. Ketip bara jatyp Kometa akvarium ishinde ózining qúqyghyn qorghaytyn eshqanday zannyng joqtyghyna kýiindi. Onday zang bolghanda ospadarlyghy ýshin Bettanyng eki ayaghyn bir etikke tyghyp, kózin kókshiytip, týrmege toghytary sózsiz edi. Álde, kýieulerinen zәbir kórgen әilderding qúqyghyn qorghaytyn qogham qúrsa ma eken? Akvariumda onday da mýmkinshilik joq. Kometa ózining әlsiz balyq bolyp jaralghanyna qorlanyp ketti.

 

*     *     *

«Bir qyzdyng qulyghy qyryq esekke jýk bolypty» degen sóz bar. Áyelden qulyq artylmaydy ghoy. Gamma men Kometa mahabbatpen ainalysyp jatqanda Alifa da qarap qalghan joq. Gammanyng edәuir uaqyt joq bolyp ketkeni onyng kóniline kýmәn tudyrdy. Onsyz da Gamma kózden tasa bolsa Kometamen baylanysyp qoyar ma eken dep, qara may ishkendey kónili qobaljityn. Gamma salyp berip ketken jayly tósekte jatugha jany shydamady. Onyng sonynan izdep shyqqan. Tapa tal týste myna mahabbat oiynynyng ýstinen týsti. Kónilinde kópten jýrgen kýdigi rasqa ainaldy.  Biraq búl Bettaday qara kýshting iyesi emes qoy. Áyel degen múndayda kóz jasyna jýgingennen basqa ne istey alady? Óz kózimen kórip túrghan shyndyqqa jany shydamay Alifa teris ainalyp ketti. Mahabbatyn qimay, ózegi órtenip aghyl-tegil jylady. Etegi jasqa tolyp enkildep otyrghanda Bettanyng Kometa «stervany» ondyrmay sabaghany búnyng óshin alyp bergendey boldy. Al kózine shóp salyp, satyp ketken onbaghan Gammany Bettadan beter jek kórip ketti. Janyn qoyargha jer tappay sandalyp biraz jýrgen song Alifa endigi jerde ózining jәne bolashaq balalarynyng taghdyry ne bolaryn oilady. Sóitip bir oigha toqtady. Ne bolsa da ótken isteri ýshin jazdym, janyldym dep Bettadan keshirim súraudy úighardy. Betta kóp oilanyp baryp, Alifagha qyzyl mәrmәr saraygha kiruge rúqsat berdi. Ol da ózinen taraytyn úrpaqtarynyng bolashaghyn oilasa kerek.

Osylaysha altyn balyqtar men kýmis balyqtar ózara júptasty. Tabighattyng búljymas zandylyghyna say әrqaysysy óz aldyna ómir sýre bastady. «Ómirding ózi bәrin óz ornyna qoyady» degen sóz ras eken.

Temirghaly Kópbay, halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty

Abai.kz

 

1 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1183
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1847
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1896