Senbi, 13 Tamyz 2022
Talqy 23595 51 pikir 25 Qyrkýiek, 2017 saghat 14:14

«Memlekettik til turaly» Jana zang jobasyn birge talqylayyq!

Ótkende sayasatker Dos Kóshimmen súhbattasqanymyzda ol kisi osydan 6 jyl búryn últ ziyalylary «Memlekettik til turaly» jana zandy dayyndap, Parlamentke úsynghanyn aitqan edi. Keyinnen Parlament  «múny qabyldaugha әli erte» dep, kelte jauyp qayyrghan kórinedi. Biz sol Zandy attay qalap súratyp alyp, oqyrman nazaryna úsynyp otyrmyz.

Jalpy, bizding býgingi qoldanystaghy "Til turaly Zanymyz" 1989 jyldyng 22 qyrkýieginen beri "Qúrannyng sózindey" ózgeriske týspey kele jatyr (Áriyne, búl eski Zang sol jyldary qazaqtyng ruhyn kóteruge yqpal etkenin joqqa shygharghymyz kelmeydi. Biraq, qazir zaman ózgerdi. Tәuelsiz el boldyq. Bayaghyday ózgelerge kiriptar bolatyn zaman joq).  Al, 1997 jyldyng 11 shildesinde Qazaqstan Respublikasynyng «Qazaqstan Respublikasyndaghy til turaly» Zany qabyldandy degenimizben, búl zang búrynghy zannan alshaq kete almady.

Búl eki Zang da negizinen elimizdegi resmy orys tilining qúziretin arttyryp, qazaq tilin shetqaqpay jasap kele jatqany jii aitylady. Sóite túra bizding biylik naqty qadamgha baryp, qazaq elinde qazaq tilining  basymdyqqa ie boluyna bel sheship kirise almay otyr.

"Áriyne, jylamaghan balagha emshek joq" degen tәmsildi tereng týsinetin halyqpyz. Sol sebepti de, Siz ben Biz bolyp, talap etip, Memlekettik til turaly jana zandy qabyldatatyn kez keldi.

Konstitusiyanyng ózin eki ret qabyldap, birneshe ret ózgertken, kýn ara bir Zandy qabyldap jiberetin bizding Parlament tilge kelgende tilin jútyp qoyatynyn múqym el biledi. Sol jútylghan tildi suyryp alar kýn tudy!

Búl zannyng bir artyqshylyghyn ghana aita ketudi jón sanap otyrmyz. 5 bapta "Qazaqstanda túratyn ózge etnikalyq toptardyng tilderi zanmen qorghalady jәne olardyng mәrtebeleri birdey bolyp tabylady. Olardyng eshqaysysyna zang jýzinde artyqshylyq berilmeydi" delingen. Yaghny búl bap qazir biz "resmy til, halyqaralyq qatynas tili" dep aidar taghyp, erekshe qorghaugha alghan orys tilining mәrtebesi elimizdegi ózge de etnikalyq toptardyng tilderimen teng dәrejede boluy kerektigin bekitedi. Yaghni, Qazaqstanda "qazaq tili ghana - negizgi til" deytin kýn kele jatyr.

Endeshe, «Memlekettik til turaly» Jana zang jobasyn birge talqylayyq! Siz de ýn qosynyz!

 

Qazaqstan Respublikasynyng «Memlekettik til turaly» zanynyng

J O B A S Y

Qazaqstannyng territoriyalyq tútastyghynyng jәne últ mәdeniyetining saqtaluy men damuynyn  alghysharty - qazaq tili bolyp tabylady.

 

Osy Zang qasiyetti qazaq jerin mekendeytin, qazaq halqynyng mәdeniyetin jәne últtyq bolmysyn syilaytyn әrbir azamattyn, onyng konstitusiyalyq paryzy – Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tilin mengeruin jәne qazaq tilining respublikanyng barlyq aumaghynda tolyq kólemde qoldanyluyn qamtamasyz etuge baghyttalghan.

I  Tarau. Jalpy erejeler

 

1-bap. Negizgi úghymdar

Osy Zanda mynaday negizgi úghymdar paydalanylady:

  • etnikalyq top - ózining tarihy otanynan tysqary elde túryp jatqan etnostyng bir bóligi;
  • etnikalyq top shoghyrlana túratyn eldi meken – jekelegen auyl-kent túrghyndarynyng 51 payyzynan astamyn bir ghana etnikalyq top qúraytyn eldi meken;
  • onomastika –til bilimining jalqy esimderdi, olardyng payda boluy men ózgeruining tarihyn zertteytin bir salasy;
  • orfografiya - dúrys jazu erejesi, sóilengen sózdi (sózder men grammatikalyq túlghalardy) jazbasha beru tәsilderining birizdiligin belgileytin erejeler jýiesi;
  • toponimika - onomastikanyng geografiyalyq nysandardyng ataularyn, olardyng payda boluy, ózgeru, qoldanylu zandylyqtaryn zertteytin bir salasy;

 

2-bap. Memlekettik til turaly zannama

Qazaqstan Respublikasynyng «Memlekettik tili turaly» osy zany 1991 jyly 16 jeltoqsanda qabyldanghan «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tәuelsizdigi turaly» Konstiusiyalyq Zanyna,  Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasyna negizdeledi.

Sonymen qatar 1990 jyly 25 qazanda qabyldanghan «Qazaq SSR Jogharghy Sovetining sheshimimen qabyldanghan «Qazaq SSR-ining memlekettik egemendigi turaly» Deklarasiyasyna 2010 jyly qabyldanghan «El birligi» doktrinasyna jәne osy Zang men Qazaqstan Respublikasynyng ózge de qúqyqtyq aktilerinen túrady.

3-bap. Qazaqstan Respublikasynyng «Memlekettik til turaly» zanynyng mindeti

3.1 Qazaqstandaghy qoghamdyq qatynastardyng barlyq salasynda memlekettik tilding qoldanyluyn qamtamasyz etudi, qoghamda memlekettik tilge degen qajettilik tughyzudy qamtamasyz etedi..

 

3.2. Memlekettik tildegi terminologiyany jetildirip, onomastika júmystaryn retteydi.

 

3.3. Memlekettik tildi jetildirip, damytady jәne memlekettik tildik ortany qalyptastyrady. Qazaqstandaghy til sayasatyn naqtylau arqyly memlekettik tilding biriktirushi rólin arttyrady.

 

3.4. Memlekettik jәne ýkimettik emes úiymdar men jergilikti ózin ózi basqaru organdary qyzmetinde, halyqaralyq úiymdar men sheteldik úiym, kәsiporyndarda jәne birlesken kәsiporyndarda memlekettik tilding qoldanyluyn retteydi.

 

3.5. Osy Zang jeke adamdardyng arasyndaghy ózara qarym-qatynas tilin jәne diny qauymdar men birlestikterding is-sharalarynyng ótkizilu (jýrgizilu) tilin rettemeydi. Azmattardyng ózara qarym-qatynas tilin tandau qúqyghy bar.

 

3.6. Memlekettik tilding mindetti týrde qoldanyluy Qazaqstanda túratyn etnikalyq toptardyng óz tilderin paydalanu qúqyghyn joqqa shygharmaydy jәne ol tilderding abyroyy men bedeline núqsan keltirmeydi.

 

4-bap. Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tili

 

4.1.  Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tili - qazaq tili.

 

4.2.  Qazaqstan halqyn toptastyrudyng negizgi faktory bolyp tabylatyn qazaq tilin mengeru – Qazaqstannyng әrbir azamatynyng mindeti.

 

5-bap. Qazaqstan Respublikasyndaghy etnikalyq toptardyng tili

 

5.1. Qazaqstanda túratyn ózge etnikalyq toptardyng tilderi zanmen qorghalady jәne olardyng mәrtebeleri birdey bolyp tabylady. Olardyng eshqaysysyna zang jýzinde artyqshylyq berilmeydi.

 

II Tarau. Memlekettik tilding qoldanyluy

Qazaq tili - Qazaqstan Respublikasy Preziydenti qyzmetinde, QR zang shygharushy, atqarushy organdarynda, sot  jýiesinde, jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda, ýkimettik emes úiymdarda jәne búqaralyq aqparat qúraldarynda júmys jәne isqaghazdaryn jýrgizetin resmy til bolyp tabylady. Ózge tilder qoldanylghan jaghdayda, isqaghazdarynda memlekettik tilmen qatar ózge tildegi núsqasy qosa berilui mýmkin. Búnday jaghdayda qazaq tilindegi is qaghaz týpnúsqa bolyp tabylady.

 

6-bap. Memlekettik tildi Preziydent qyzmetinde qoldanu.

 

6.1. Preziydent bekitetin Konstitusiyalyq kýshi bar Zandar, Jarlyqtar, memlekettik baghdarlamalar men jobalar qazaq tilinde әzirlenip, jýrgiziledi.

 

6.2. Preziydent qyzmetining qúramyna kiretin agenttikter, komiytetter, komissiyalar, kenester óz júmystaryn qazaq tilinde jýrgizedi.

 

7-bap. Memlekettik tildi zang shygharushy organdarda qoldanu.

 

7.1. QR Parlamentinde Zang jobalary qazaq tilinde әzirlenip, talqylanyp, qabyldanady.

 

7.2. QR Parlamenti palatalarynyng jәne komiytetterining otyrystary qazaq tilinde jýrgiziledi.

 

8-bap. Memlekettik tildi QR atqarushy organdarynda qoldanu.

 

8.1. QR Ýkimetinde dayyndalatyn Zang jobalary, baghdarlamalar, Qaulylar, Erejeler, Núsqaular t.b. qújattar qazaq tilinde dayyndalyp, bekitiledi.

 

8.2. QR ortalyq atqarushy organdary (ministrlikter, komiytetter, agenttikter) men  jergilikti atqarushy organdary (oblys, audan) óz qyzmetinde isqaghazdaryn qazaq tilinde jýrgizedi.

 

8.3. QR Elektrondy ýkimet jýiesine aqparattyq tehnologiyanyng sony jetistikterin mindetti týrde qazaq tilinde qoldanysqa engizip, onyng barlyq dengeyde mýltiksiz qyzmet kórsetuin qamtamasyz etedi.

 

8.4.  QR Prokuraturasy, ÚQK, IIM, Qorghanys ministrligi, tótenshe jaghdaylar ministrligi, qarjy polisiyasy, keden komiytetining júmystary qazaq tilinde jýrgiziledi.

 

9-bap. Memlekettik tilding QR Sot jýiesinde qoldanyluy.

 

9.1. QR jogharghy soty óz júmysyna qajetti normativtik aktilerdi, Erejelerdi, Núsqaulardy, Sheshimderdi qazaq tilinde dayyndap, bekitedi.

 

9.2. QR oblystyq, qalalyq, audandyq jәne audanaralyq sottarynda, mamandandyrylghan sottarda is jýrgizu qazaq tilinde iske asyrylady. Sonymen qatar is jýrgizu ózge tilde ótken jaghdayda audarmashylar qyzmeti paydalanylyp, isqaghazdarynda qazaq tilimen qatar ózge tildegi núsqasynyng qosa toltyryluy mýmkin. Búnday jaghdayda qazaq tilindegi núsqasy resmy qújat bolyp sanalady.

 

10-bap. Memlekettik tilding jergilikti ózin ózi basqaru organdary men kommersiyalyq emes úiymdarda qoldanyluy.

QR-ynyng jergilikti ózin ózi basqaru organdary men kommersiyalyq emes úiymdarda qazaq tili qoldanylady.

11-bap. Memlekettik tilding búqaralyq aqparat qúraldarynda qoldanyluy.

11.1. Búqaralyq aqparat qúraldarynda qazaq tiline basymdylyq beriledi, biraq búl ózge tilderding qoldanyluyn shektemeydi. Qazaq tildik orta jasau jәne memlekettik tildi tolyqqandy qoldanu maqsatynda, telearnalardyng ózge tildegi barlyq habarlary,  olardyng menshik týrine qaramastan, qazaq tilinde ilespe audarma arqyly beriluge mindetti.

11.2. Qazaq tilinde beriletin teleradio habarlary  kórermenderding kórulerine jәne tyndauylaryna qolayly uaqytta berilu mindetti.

11.3. Qazaq tilin ózge tilderding ekspansiyasynan qorghaudy qamtamasyz etu ýshin, respublika aumaghyna importtalatyn gazet-jurnaldar men baspa ónimderining jalpy kólemining arasalmaghy, ózge tilde 20 payyz, qazaq tilinde 80 payyz boluy shart.

11.4. Memleketting qarjysymen basylatyn ózge tildegi gazet-jurnaldardyng memlekettik tildegi núsqasy boluy mindetti. Ózin-ózi qarjylandyratyn ózge tildi búqaralyq aqparat qúraldaryna búl talap jýrmeydi.

12-bap. Memlekettik tilding kórneki aqparatta jәne jarnamada qoldanyluy.

12.1. Qazaqstan Respublikasy aumaghynda jýrgiziletin barlyq týrdegi (formattaghy) kórneki aqparat, mindetti týrde memlekettik tilde jazylady, kórsetiledi. Etnikalyq toptar shoghyrlana ornalasqan eldi mekenderde memlekettik tilmen qatar sol etnikalyq toptyng tilining qoldanyluyna shekteu qoyylmaydy.

12.2. Menshik týrine qaramastan, Qazaqstan Respublikasy aumaghynda qyzmet isteytin barlyq búqaralyq aqparat qúraldaryndaghy jarnamalar memlekettik tilde beriledi. Qajettilik bolsa, jarnama mәtinderining audarmasy Qazaqstanda túratyn etnikalyq toptardyng tilinde de beriledi.

12.3. Qazaqstanda óndiriletin tauarlardyng arnayy mәlimetter kórsetilgen tauarlyq japsyrmalarynda, tanbalamalarynda, núsqaulyqtarynda memlekettik tilde qajetti aqparat bolugha tiyis. Tauarlardyng baghalary memlekettik tilde beriledi.
Shetelde óndirilgen tauarlardyng arnayy mәlimetter kórsetilgen tauarlyq japsyrmalary, tanbalamalary, núsqaulyqtary importtaushy úiymdardyng qarajaty esebinen memlekettik tilindegi audarmasymen qamtamasyz etiledi.

13-bap. Memlekettik tilding bilim, ghylym, mәdeniyette qoldanyluy.

13.1. Qazaqstan Respublikasynda mektepke deyingi balalar mekemelerinde oqytu men tәrbie memlekettik tilde jýrgiziledi, al basqa tilderde tәrbiyeleytin mektepke deyingi mekemelerde memlekettik tildi oqytu mindetti.

13.2. Balalar ýilerinde jәne olargha tenestirilgen, memleket qamqorlyghyndaghy úiymdar men mekemelerde oqytu, tәrbie beru júmystary memlekettik tilde jýrgiziledi. Memleket qarjylandyrmaytyn balalar ýii men olargha tenestirilgen úiymdarda, menshik týrine qaramastan, oqytu, tәrbie beru júmystary memlekettik tilmen qatar ózge de tilderde jýrgizilui mýmkin.

13.3. Qazaqstan Respublikasynda bastauysh, negizgi orta, jalpy orta, tehnikalyq jәne kәsiptik, orta bilimnen keyingi bilim memlekettik tilde beriledi, qajettiligine qaray, ózge de tilderde beriledi.

13.4.  Qazaqstan Respublikasy jalpy bilim, bastauysh, orta, joghary kәsiby jәne joghary oqu ornynan keyin bilim beru jýiesinde memlekettik tilde bilim alugha kepildik beredi.

Qazaqstan Respublikasynyng basqa tilde bilim beretin jalpy bilim, bastauysh, orta, joghary kәsiby jәne joghary oqu ornynan keyin bilim beru úiymdarynda synyptan synypqa kóshu, oqu ornyna týsu jәne bitiru kezinde memlekettik til boyynsha mindetti týrde emtihan tapsyrylady.  Búl emtihannyng kórsetkishi joghary oqu oryndaryna týskende mindetti týrde esepke alynyp, jalpy bilim dәrejesin anyqtaytyn ball sanyna qosylady.

13.5. Memleket qazaq tilindegi ghylymy zertteulerge,  balalar әdebiyetining shygharmalaryna, әdeby shygharmalargha jan-jaqty qoldau jasaydy. Ghylymy dәrejeni izdenushilerding ghylymy júmystary qazaq tilinde qorghalady. Ózge tilderde qorghalghan ghylymy júmystar joghary atttestasiyalyq komissiyagha qazaq tilinde audarylyp tapsyryluy mindetti.

13.6. Qazaqstan ýkimeti memlekettik tilding qoldanu ayasyn keneytu jәne azamattardyng әlemdik aqparat kenistiginen memlekettik tilde maghlúmat aluyn qamtamasyz etu maqsatynda internettegi tikeley audarma jýiesine qazaq tilin engizedi.

13.7. Respublika aumaghyndaghy kino ónimderi (telefilimder) qazaq tilinde kórsetiledi.

14-bap. Memlekettik tilding onomastikada qoldanyluy.

14.1. Eldi mekenderdin, kóshelerdin, alandardyn, sonday-aq basqa da fizika-geografiyalyq obiektilerding dәstýrli, tarihy qalaptasqan ataulary qazaq tilining erejelerine say jazylady jәne  ózge tilderge audarylmaydy.

14.2. Respublika aumaghynda júmys isteytin barlyq úiymdar men mekemeler, menshik týrine qaramastan, óz ataularyn qazaq tilinde beruge mindetti.

14.3. Respublikalyq manyzy bar joldar men eldi mekenderding ataulary qazaq jәne aghylshyn tilderinde jazylady. Kartalardyng ishindegi barlyq toponimikalyq ataular bir tilde – qazaq tilinde beriledi.

15-bap. Memlekettik tilding notariattyq qyzmette qoldanyluy.

Qazaqstan Respublikasynda notariattyq qyzmet isteri qazaq tilinde jýrgiziledi. Azamattardyng talaby boyynsha, mýmkindigine qaray, dayyndalghan qújattardyng ózge tildegi audarmasy qosa beriledi. Búnday jaghdayda qazaq tilindegi núsqasy resmy qújat bolyp tabylady.

16-bap. Memlekettik tilding azamattardyng jeke qújattarynda qoldanyluy

16.1. Qazaqstan Respublikasy aumaghynda qoldanylatyn azamattyq hal aktilerin anyqtaytyn qújattardyn  – kuәliktin, pasporttyn, neke turaly kuәliktin, attestattyn, diplomnyn, t.b mәtinderi tek qana qazaq tilinde jazylady. Halyqaralyq qújattarda memlekettik tilmen qatar aghylshyn tili de qoldanylady. Kenes ýkimeti kezindegi berilgen, әli ózining zandyq kýshin joymaghan qújattar ózge tilde de qoldanyla beredi.

16.2. Qazaqstan aumaghynda azamattardyng aty-jónin jazu әr etnostyng ózine tәn qalyptasqan dәstýrine say jýrgiziledi.

17-bap. Memlekettik tilding jinalystarda qoldanyluy

Qazaqstan Respublikasy aumaghynda biylik taraptary, ózin ózi basqaru organdary, sayasy partiyalar, qoghamdyq úiymdar jәne menshik nysandaryna qaramastan, kәsiporyndar men mekemelerde barlyq resmy sharalar (sezd, sessiya, konferensiya, jinalys, mәjilis, otyrys, mәdeny sharalar, t.b.) qazaq tilinde jýrgiziledi. Qajetti jaghdayda, ózge tilderge qolma-qol audaryluyn úiymdastyrushylar qamtamasyz etedi. Etnikalyq toptar shoghyrlana ornalasqan eldi mekenderde qazaq tilimen qatar sol etnikalyq toptyng tilinde de jýrgizilui mýmkin.

18-bap. Memlekettik tilding qarjy qyzmeti men bank jýiesinde qoldanyluy

18.1. Menshik týrine qaramay, Qazaqstan Respublikasynyng aumaghyndaghy qarjy instituttary, bank jýiesi, ónerkәsip pen biznes salasyndaghy isqaghazdary jәne statistikalyq qarjylyq esepteri men basqa da qújattary qazaq tilinde jýrgiziledi. Qajetti jaghdayda, ózge tilderde de jýrgizilui mýmkin, biraq memlekettik tildegi mәtini týpnúsqa bolyp tabylady.

18.2. Últtyq valuta, qúndy qaghazdar, nesiyelik obligasiyalar, taghy basqa da biznes qauymdastyghy paydalanatyn qúndy qaghazdar qazaq tilinde shygharylady.

19-bap. Memlekettik tilding halyqaralyq qyzmette qoldanyluy.

Qazaqstan Respublikasynyng diplomatiyalyq ókildikteri men Qazaqstan Respublikasynyng halyqaralyq úiymdar janyndaghy ókildikterining qyzmeti qazaq tilinde, qajet bolghan jaghdayda basqa da tilderdi paydalanyp jýzege asyrylady.
Ekijaqty halyqaralyq sharttar, әdette, uaghdalasushy taraptardyng memlekettik tilderinde jasalady, kópjaqty halyqaralyq sharttar oghan qatysushylardyng kelisimimen belgilengen tilderde jasalady.
Qazaqstan Respublikasynda jәne shetelederde  basqa memleketter ókilderimen ótkiziletin resmy qabyldaular men ózge de sharalar basqa tilderge audarylyp, qazaq tilinde jýrgiziledi.

III Tarau. Memlekettik tildi qoldau men qorghau

20-bap. Memlekettik tildi qúqyqtyq qorghau.

20.1. Qazaqstan Respublikasynda qazaq tilin shekteuge baghyttalghan zandar nemese  normativtik-qúqyqtyq aktiler qabyldanbaydy.

20.2. Qazaq tilin qúrmetteu - Qazaqstan Respublikasynyng barlyq azamattarynyn   mindeti bolyp sanalady. Qazaq tilin mensinbeu jәne syilamau әreketteri,  onyng abyroyy men bedeline núqsan keltiretin basqa da ashyq nemese astyrtyn is-әreketter ýshin azamattar men qoghamdyq úiymdar, memlekettik mekemeler zang boyynsha jazagha tartylady.

Qazaq tilin tómendetu, mensinbeushilik pen syilamaushylyq is-әreketteri jәne onyng abyroyy men bedeline núqsan keltiretin basqa da ashyq jәne astyrtyn júmystardy jýrgizushi azamattar men qoghamdyq úiymdar, memlekettik mekemeler zang boyynsha jazagha tartylady.

20.3. «Memlekettik til turaly» Zannyng oryndalu barysyna túraqty týrde baqylau jasau maqsatynda Qazaqstan Respublikasy Ýkimeti Qazaqstan Respublikasy Parlamentine jyl sayyn esep berip otyrady.

21-bap. Memlekettik tildi qoldau.

21.1. Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik tili – memleketting qorghauynda bolady. Memlekettik organdar Qazaq tilining qoldanyluy men damuyna qajetti jaghdaylar jasaydy.

21.2. Qazaqstan Respublikasynyng Ýkimeti qazaq tilining respublikanyng barlyq aimaqtarynda birdey qoldanyluy (biregeylikke, birizdilikke týsiru) maqsatynda  onomastikany, terminologiyany, orfografiyany jәne últtyq әdeby tilding normalaryn retteytin komissiyalar qúrady.

21.3. Qazaqstan Ýkimeti, halyqaralyq qúqyqtyq prinsipterge say,  shetelderdegi qazaq diasporasyna qazaq tilin oqyp-ýirenuine qarjylyq, materialdyq-tehnikalyq qoldau kórsetedi jәne olargha qajetti pedagog mamandar dayyndaugha jaghday jasaydy.

21.4. Memleket Qazaqstan Respublikasyndaghy әrbir azamattyng qazaq tilin paydalanu qúqyghyn qamtamasyz etetin sharalar qabyldaydy.

22-bap. «Memlekettik til turaly» zangha qatysty  jauapkershilik.

22.1. Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik tilining osy zannyng kóleminde qoldanyluy men qorghaluyn Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti, Parlamenti, Ýkimeti, Prokuraturasy, oblys әkimderi men jergilikti ózin ózi basqaru organdary qamtamasyz etedi.

22.2. Ortalyq jәne jergilikti organdardyn, barlyq menshik nysanyndaghy, onyng ishinde sheteldik zandy jәne jeke túlghalardyng qatysuymen qúrylghan úiymdar men mekemelerding birinshi basshylaryna qazaq tilining qoldanyluyn úiymdastyruda jәne jýzege asyryluynda jeke jauapkershilik jýkteledi

22.3. Qazaqstan Respublikasynda informasiyalyq-baylanys tehnologiya salasynda qazaq tilining qoldanyluy men damuyn qamtamasyz etuge qajetti barlyq jaghday jasalynady. Barlyq isqaghazdaryn qazaq tilinde jýrgizuge qajetti aqpartattyq, finanstyq júmystargha arnalghan tehnikalyq qúraldarmen jәne programmalarmen qamtamasyz etu mindeti Qazaqstan Respublikasynyng ýkimetine jýkteledi.

IV Tarau. Azamattardyng memlekettik tildi qoldanu qúqyghyn qamtamasyz etu

23-bap. Azamattardyng memlekettik tilde bilim aluyn qamtamasyz etu.

23.1. Qazaqstan Respublikasy mektepke deyingi bilim jәne tәrbie beru mekemelerinde, orta jәne arnayy bilim beru oryndarynda, jogharghy oqu oryndarynda (bakalavriat, magistratura), mamandardyng biliktiligin arttyru instituttarynda, menshik týrine qaramay, qazaq tilinde bilim aludy qamtamasyz etedi. Memlekettik tilmen qatar óz ana tilin balalaryna ýiretu әr ata-ananyng azamattyq paryzy.

23.2. Qazaqstan Respublikasy memleketting qarjysy arqyly shetelderde bilim alugha jәne biliktiligin kóteruge qazaq tilin tolyq mengergen azamattardyng jiberiluin qamtamasyz etedi.

24-bap. Azamattardyng aryz, ótinish, shaghymdaryn qabyldau jәne jauap beru.

Qazaqstan Respublikasy barlyq dengeydegi memlekettik organdarda, jergilikti ózin ózi basqaru organdarynda, menshik týrine qaramay, barlyq kәsiporyndar men mekemeler jәne úiymdarda zandy túlghalardan jәne jeke azamatardan týsken ótinish, aryz-talap, shaghymdargha, t.b.  qazaq tilinde jauap beriluin qamtamasyz etedi. Qajetti jaghdayda, jauaptyng ózge tildegi audarmasy qazaq tildegi týpnúsqasymen qosa beriledi.

25-bap. Aqparattyng memlekettik tilde beriluin qamtamasyz etu.

Qazaqstan memleketi biylik tarmaqtarynyng barlyq dengeyinen Búqaralyq Aqparat Qúraldaryna beriletin aqparat, olardyng menshik týrine jәne aqparat taratu tiline qaramastan, mindetti týrde, birinshi kezekte qazaq tilinde beriledi.

26-bap. Memlekettik tildi qarjylandyru.

Qazaq tilin endiruge, qoldanyluy men damytuyna baghyttalghan baghdarlamalar memleketting tarapynan qarjylandyrady. Ár jyl sayyn Qazaqstan ýkimeti qazaq tilining damuyna baghyttalghan qarjynyng júmsaluy boyynsha Parlamentke esep beredi.

27-bap. Búqaralyq aqparat qúraldarynyng memlekettik tilde júmys isteuin qamtamasyz etu

27.1. Qazaqstan Respublikasy elding barlyq aimaqtarynda qazaq tilinde habar taratatyn teledidar men radio jýiesining júmys isteuin qamtamasyz etedi.

27.2. Qazaqstan Respublikasy elding barlyq aimaqtarynda qazaq tildegi merzimdi basylymdardyng taraluyn qamtamasyz etedi.

28-bap. Memlekettik tilding azamattyq alu kezindegi talap etilui

Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alugha ýmitker shetel azamattary qazaq tilin mengeru dengeyin tekseruden ótedi. Qazaq tilin talap etilgen dengeyde mengermegen sheteldikterge Qazaqstannyng azamattyghy berilmeydi.

29-bap. “Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tili turaly” Zanyn Qazaqstan Respublikasynyng basqa da zang aktilerimen sәikestendiru

Osy Zannyng qoldanysqa engiziluimen “Qazaqstan Respublikasyndaghy tilder turaly” Qazaqstan Respublikasynyng Zany ózining kýshin joyady jәne Qazaqstannyng basqa da zandaryna  ózgertuler men tolyqtyrular engiziledi.

30-bap. Osy Zannyng óz  kýshine enui

 

Osy Zang resmy jariyalanghan kýnnen bastap óz kýshine enedi.

Júmysshy tobynyng mýsheleri:

  1. Dos Kóshim – júmysshy tobynyng jetekshisi, «Últ taghdyry» qozghalysynan
  2. Bolat Dýisembi – «Últ taghdyry» qozghalysynan
  3. Bolat Bóteev – «Alash ýni» qoghamdyq birlestiginen
  4. Marat Bóteev – «Allajar» qoghamdyq birlestiginen
  5. Núrjan Oshanbekov – «Memlekettik til» qozghalysynan
  6. Núrgeldi Uәly – Til institutynan
  7. Bәshir Janaltay – «Ruhaniyat» partiyasynan
  8. Ábdirәshit Bәkirúly - publisist

Almaty, 20 qazan, 2011 jyl

Abai.kz

51 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2216
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2044
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1728
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2782