Biylik auysady-mys. Qazir belgileri bayqaluda. Tayauda, sayasy tútqyndaular bastalyp, biraz «akulalar» torgha týsedi-mis. «Ýlken kisinin» qasynda jýrgen oligarhtardyng birazy «qúrban» boluy mýmkin. Osynday әdýn-gýding әngimeler «ashanada» emes, bas qalada jii aitylatyn bolyp jýr.

Ony qoyshy, pendege uaqyty kelgende ajal oghy da jeter. Onyng qasynda biylik degen ne tәiiri! Álemdi uysymda ústaymyn degen Shynghys hannyng da dәureni ótken.

Aytayyn degenim búl emes. Taghdyrly sәtte el, «әldebir» topqa kiriptar bolyp, bas saughalap ketpese eken degen qauip bizdiki. Esti adamnyng esin ketirgen súraq ta osy. Rasynda, biylik transformasiyasy ýshin әzirlengen ssenariy jaramsyz bolyp, tótennen «bóten» \Póten\ adam shygha kelse, elding esi sonda shyghady. Qúday betin әrmen qylsyn!

Sonymen, syndarly sәtte «últshyldar», missiyasyn (ózi) atqara ala ma, әlde búghyp qala ma?.. Osy mәsele eldi mazalaydy. «Últqa qyzmet etu-minezden» degen Álekeng – Álihan Bókeyhannyng úrpaqtaryna nemese bizge sol sәtte artylar jýk auyr. Eng taghdyrly amanat – sol mezette synalady. Eger, osy sәtte bir-birin satpay, bir maqsatqa júmylyp, últ bolyp birlikke úiyssa, jana satygha kóterilgenimiz. Missiya oryndaldy dey beriniz.

Alayda, betin aulaq qylsyn, qazirgi «últshyldardan» múnday sipat kórip túrghanym joq. «Dombyrashy-jyraulardan» qúralghan últshyldar, «Alash» úghymyn «patenttep» alghan psevdoúltshyldar, «әsiredinshilderden» jasaqtalghan jәne aqynsymaqtar toby bar. Arasynda dinnen bezgenderi de joq emes. Ári qaray óziniz jalghanyz… Búlargha el taghdyryn senip tapsyrugha bolmaydy! Al, oppozisiyada jýrgen «últshyldardyn» syqpyty qanday degen súraq tuuy mýmkin. Búlar, býgingi biyliktegilerden de qauipti der edim. Sebebi, búlar – ash. Kez-kelgen «azyqty» qorek etip, kýn kóruge dayar (әlde, sizde basqa oy bar ma?).

Tym jaghymsyzdau pikir boluy mýmkin. Biraq, aqiqaty osy. Qaranyz, elding aldynda jýrgen últshyl-sayasatkerlerge: әleumettik jelide «ózgesheleu» súraq qoyyp, synap kóriniz, «bangha» tyghady. Ne «Demal» dep short kesedi. Sonda pikir aityp, talqylamau kerek pe?! Biylikke búlar barsa, diktatordyng kókesin sonda kóresin!

Biylik estafetasyn alyp jatyp, «qúlatyp» alatyn jaghdaylar da bolady

Árige barmay-aq, Qyrghyz elindegi sayasy jaghdaylargha bagha bersek, kóp nәrsege kózimiz jetedi. Ayyr qalpaqty aghayyndar bizge qaraghanda, shiraqtau. Mýmkin, tym belsendi. Biraq, mýddeli toptardyng «jemtigi» bolyp kete jazdady. Aqaev, Bakiyev degenderden maza qashyp, aqyr sonynda jan baghyp, bas saughalap ketti. Osylaysha, sayasy biylikten bereke qashty. «Bótenderge» jem bola jazdady. Biraq, der kezinde es jiyp, «turalau» jolgha týsti. Biraq, danghyl emes. Alayda, Preziydent bir ret qana saylana alady degen halyqtyq talap-tilek, qaghida Ata Zangha altyn әrippen jazyldy! Búl, endi Erlik edi! Alayda, qazandaghy saylaudy yn-shynsyz ótedi dep oilamaymyn.

Týrikmenstan turaly birdene deu tym «ersileu». El basqaru erejesi boyynsha búl memleketting óz qúpiyasy, óz әlemi bar. Marqúm S. Niyazovtyng «baqyt kilti» tis dәrigeri G.Berdimúhammedovting qolyna týssimen, alapat ózgeris jasamasa da, búrynghy biylikting ornyn sanadan  «óshiruge» tyrysty. Kezinde, Niyazovtyng qúrmetine qoyylghan «Altyn jalatylghan» eskertkishterdi sýrip tastap, «ruhani» shygharmalaryn ainalymnan shyghardy. Sayasy oqighalary taghy bar… Búlardy «júmsaq» tәsil demes edim…

Sayasy ortada marqúm I. Kәrimov avtokrat basshy retinde atalsa da,  Ózbek elining ruhaniyaty men memlekettiligi jolynda «prinsipshildigin» joghaltpaghan Túlgha retinde birshama abyroyy boldy. Biraq, jana basshysy Sh.Mirziyeev óz sayasatyn jýrgizude. Tomagha túiyq memleket — qazir «ashyq» sayasat qaghidasyn ústanyp jatyr. Alayda, sayasy qarsylastary men búrynghy biylikting ýrim-bútaghyna shýiliguin jalghastyruda. Shyghystyng aty - Shyghys!

Soltýstik Koreya men Kuba synda ulitratotalitarly memleketter turaly sóz qozghaudyng ózi qisynsyzdau.

Bizding jaghdaygha kelsek, meninshe, múnymen kýresetin strategiyalyq túrghydan manyzdy taktikalyq sheshimder bar. Búl - qoghamnyng sayasy mәdeniyetin qalyptastyru (qazirgi kezeni týsiniksizdeu). Áriyne, 30-40 myng tengege kýn kórip jýrgen әleumettik toptar ýshin sayasy mәdeniyet degen jat planetalyqtar termiyni bolyp kórinui mýmkin. Biraq, sayasi-aghartu júmystary arqyly búl olqylyqtyng aldyn alugha bolady.

Osy júmystardy qazirden bastaugha tolyq mýmkindik bar. Qúny 600 mln tengege juyq «Ruhany janghyru» baghdarlamasyn osy ýshin qabyldadyq emes pe?.. Aytpaqshy, últtyng paydasyn Nazarbaev túsynda týgendep alu kerek, qazaqtyng naghyz baqytty shaghy osy kezen, últshyldyq taqyryby osy tústa úshar shynyna shyghady degendi aityp jýr. Shyn mәninde solay ma? Olay bolghan jaghdayda, myna Bojkolar ne dep «byljyraqtatyp» jýr? (!) Álde, qazaq auyl ýshin jaralghan, auyldyq «órkeniyetten» shyghyp ómir sýre almaydy degen sayasy «anyzdy» qayta kótergeni me?

Auyl demekshi, auyldyq týsinikting jay-japsaryna qatysty marqúm Altynbek Sәrsenbayúly bylay degen edi:

«  «Auyl» degen qazaq halqynyng qaymaghy degen jalghan oidy alyp tastap, memleketke, býgingi ýkimetke kýsh sala otyryp, әrtýrli mýmkinshilikterimizdi paydalana otyryp, bizding últty qala túrghyny jasap, sol arqyly ony býgingi jana tehnologiyalargha ilindirip, sol arqyly aldymen, Qazaqstannyng ishindegi bizden basqa ónerkәsiptik sheberligi damyghan últtyng aldyna shygharyp, keyin, kórshi aimaqtardaghy elding aldyna shygharyp, sol arqyly erteng ghalamdyq nemis, gollandtyq, amerikandyq pen shvedtten kem týspeytin kәsipker jasaytyn bizding últtan últ jasasaq, mine, bizding últtyq iydeyanyng negizgi maqsatynyng biri-últty jetildiru, últtyng bәsekelestigin saqtaudy biz qalyptastyratyn edik».

Mine, dóp sóz! Alyp-qosarymyz joq. Auyl mәselesin nege qabattastyrdy demeniz. Shyndyghyn aitu kerek, dәstýr men til, din men dilimizding qaynar bastauy - auyldyng tereng tamyrynan nәr alyp jatyr. Al, sol auyldaghylar qalalyq mәdeniyetti mengermey, tútastay últtyq memleket boluymyz ekitalay. Sebebi, qalalyq/auyldyq órkeniyet bolyp bólingen elding kedergisi eshqashan tausylmaydy.

Sonymen, auys-týiis bastalarda qazaq úpaysyz qalmas ýshin, últtyq iydeya, últtyq birlik mәselesi algha shyghuy kerek. Sayasy biylik sanasatynday, elding әri qaray damuynyng strategiyalyq tetikteri jazylghan últtyq doktrinany qabyldau qajet. Búl qújat adamzattyq qúndylyqtargha sýiene otyryp, qazaq últynyng jana biyikke kóteriluine kepil bola alatynday әleuetti sipatta jazylyp, bekitilui tiyis. Áytpese, el taghdyry «bóten» bireuding oiynshyghyna ainaluy ghajap emes… Beti әrmen, múnday jaghdayda – tarihy mýmkindigimizden aiyrylamyz degen sóz!

Qúrmanәli Qalmahan,  QR Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz