Qanday da bir týsinbestik tumau ýshin, aldyn-ala aityp qoyayyn, men, jalpy, shet til ýirenuge qarsy emespin. Men, bar bolghany, tilden «Qúday» jasaugha qarsymyn. Ýzildi-kesildi jәne tis-tyrnaghymmen qarsymyn. Tilden «Qúday» jasau úzaq uaqyt boyy basqagha tәueldi bolghan, bodan últtardyng aiyqpas «aurularynyn» biri. Ashy bolsa da, shyndyghy – sol, biz dәl sol «dimkәsi» bar halyqtar qataryndamyz.

Al onda tilden «Qúday» jasau degen ne? Endi soghan keleyik.

Tilden qúday jasau degenimiz – dýniyedegi ýlken tilderding (negizi sany kóp halyqtyng tili degen dúrys) birin bilseng boldy, «aspangha úshyp ketemiz» dep oilau jәne ayaqasty «damyp ketemiz» dep senu. Búl – baryp túrghan balalyq!Múnyng balalyq ekenin ómirding ózi-aq dәleldedi jәne basqa emes qazaq ómiri. Qalay deysiz ghoy? Bylay.

Osydan kóp jyl búryn (әriyne, eriksiz týrde) orys tilin bilu nauqany bastaldy. Orys tilin bilseng boldy – «komunizimge tez jetesin, әlem halyqtarynyng aldyna shyghasyn» dedi. Qysqasy, beynelip aitqanda, «aspangha úshasyn» dedi. «Feodalizmnen tez qútylyp, kenet «adamzat damuynyng eng biyik satysy – sosializge» baryp top ete qalasyn» dedi. Búl astarynda ýlken zymiyandyq jasyrynghan josparly sayasat bolatyn. Qyzyghy sol, qazaq әlgi úrangha sendi, shyn sendi. Bir-aq kýnde «әlemning aldyna shyqqysy» keldi. Sóitip, orys tiline jappay kóshti. Qyzdy-qyzdymen, tipti, songhy jyldary, (tәuelsizdik qarasanynda) Qazaqstanda qazaq mektebi qalmaugha ainaldy. Al endi bir súraq: sodan qazaq aspangha úshty ma? Birdi-ekili arnayy dayyndalghan gharyshker bolmasa, jer betinen nayza boyy kóterilgen qazaq kórgenimiz joq... Áriyne, orys tilin maldanyp, nan tauyp jep jýrgender boldy. (Onday janbaghystyng qúraly dengeyindegi tildi keyin qazaqsha oqyghandar da ýirenip aldy ghoy. Tipti, oza shauyp, ýlken memlekettik qyzmetterge de qoly jetti. Qiyn eshtenesi joq). Búl jerdegi «aspangha úshu» degende men әlgi qara jerdi qaq aiyra jazdaghan ozan-úrangha say «ýlken dýniye» jasaghan adamdardy aityp otyrmyn. Arygha barmay-aq, kenes kezeninde «jasalghan» ghylym men mәdeniyetti alayyqshy! Kim, ne jasady? Jer bauyrlaghan «qazaqtyqtan» bir saty kóterilip, «sanatqa» qosylghan qanday qazaq, ne jasady, qane, aitsynshy! IYә, Oljastyng aty atalady. Biraq sol Oljasynyz eli El bolghan býgingi kýnde ne aityp jýr? Bilesiz. Arygha barmay-aq qoyalyq. Al basqalarshy? Halqy ýshin eleuli birdene tyndyrghan eshkimdi aita almaysyz! Kóp bolghan son, әriyne, doktorlyq qorghaghan, úsaq-týiek birdene jasaghan bireuler bolghan shyghar... men olardy emes, «ýlken» nәrse jasaghandardy aityp otyrmyn. Bar ma? Joq qoy, joq. Qazaqty el qyldy, kýlli әlemge tanytty dep jýrgen Elbasynyz... qazaqsha oqyghan. Sol Elbasynyz qazaqsha bilmey qalsa ne bolatynyn oilanyzshy, aitugha auyz barmaydy. Odan basqa da sorpa betine shygharlarynyzdyng deni qazaqsha oqyghan. Áriyne, qajet bolghandyqtan, orysshany ýirenip aldy. «Qúraldy» qolyna aldy. Esesine, mәngýrttenip ketken joq, qazaq qalpynda qaldy. Kezegi kelgende (qoghamdyq ghylym salasyndaghylar) ana tilinde ýlken qúndylyqtar jaratty. Qazaq mәdeniyetin, ghylymyn jasady, damytty.

Al «orys tili qolyndy kókke jetkizedi» degen danghaza úrangha bosqa «eligudin», «jeligudin» saldarynda ne boldy? Men aitpasam da, jaqsy bilesiz.

1. Jer betinen halyq retinde joyylyp ketuge shaq qalyp baryp, әupirimmen әreng aman qaldyq. Zardabyn býgingi el әli tartyp jatyr. Tәuelsizdik alghan 26 jyldaghy qazaq tilining mýshkil halin bir eske alyp qoyynyz: jaghdayynyzdyng qanday dengeyde ekenine naqty dәlel bola alady.
2. Bir tútas halyqtyng dili ekige jaryldy. Ol azday olar (әlgi bólektenip ketken úrpaq) býgingi tanda ýstem tapqa ainaldy. Biz olardyng óktemdigin eriksiz týrde qabyldaugha mindetti boldyq. Jetisken jaghday ma?

3,4,5... sóz kóp. Qaysy birin aitasyn?!

Eng soraqysy, endi, әlgi túnghiyqqa alyp kete jazdaghan «pәleden» jana qútyldyq pa dep imanymyzdy ýiirip, es jiyp kele jatqan shalajansar kezende «Aghylshyn tili» degen taghy bir «Qúday» shyqty. Aghylshyn tilin bilsek, dýniynening aldyna shyghady ekenbiz. Taghy bir «aspangha úshu». Men otyryp oilaymyn: «eger aghylshyn tilin bilgen adamnyng bәri aspangha úsha berse, jer betinde bir de bir aghylshyn qalmas edi ghoy» dep. Olay emes qoy, jýrghoy aghylshyndar, ózderining Úlybritaniyasynda. Dihany – dihan, malshysy – malshy, saudageri – saudager kýiinde. Eger aghylshyn tilin bilgenning bәri «aspangha úsha» berse, Amerikany aitpayyq, Ýndistan men Pәkistan, Australiya men Jana Zelandiya, tipti, Singapur men Gonkongta jan qalmas edi ghoy eki ayaqty. Óitkeni, ondaghylardyng bәri aghylshyn tilin biledi. Anau-mynau emes, beske! Eger, shynymen, aghylshyn tilin bilgenderding bәri aspangha úshatyn bolsa, olar әlde qashan úshyp ketti ghoy, jetkize me bizge? Álde qazaq jetip alsyn dep kýtip túra ma bir jerde? Osy arada taghy bir sóz qosa keteyin, eger aghylshyn tilin bilgenning bәri aspangha úshatyn bolsa, onda men de sizderding qatarlarynyzda jer basyp jýrmes edim. Birjola kókke sinip ketpesem de, jerden sәl kóterilip, sizderding qoldarynyz jetpes biyikte qalyqtap túrar edim. Óitkeni, ony ýirengem. Eptep sauatym bar.

Qysqasy, is biz oilaghanday emes,tuysqandar. Bala bolmayyq!

Tilding «Qúday» emes ekenine taghy bir mysal keltireyin. Asqar aghamyz Júmadildaev matematik bolam dep alghash Mәskeuge barghanda, Lomonsov uniyversiytetine emtihan tapsyrghanda orys tilinen qúlapty. (Qyzyq!) Ony ózi aitady. Biraq onyng darynyn bayqaghan bir myng bolghyr professor qoldau kórsetip, synaqtan ótkizip jiberipti. Al әzir sol Asqar aghamyz aspangha úshyp ketpey-aq, jer basyp qatarymyzda jýrgen orystargha dәris berip jýr. Orystargha ghana emes, odan ary asyp, kókke kóterilip ketpey, elinde jýrgen (ishinde aghylshyny da bar) aghylshyn tildi elderding balalaryna (student) sabaq berdi; biz auyz ashyp, tabynatyn «myqtylargha» bilim ýiretti, aqyry az jyldyng aldynda ailanyp úshyp elge qaytyp keldi. Kezinde orys tilin bilmeytin auyl balasy býginde bildey akademiyk. Aspangha da, basqa jaqqa da úshyp ketken joq, jer basyp Almatyda jýr. Asa kóp orysy joq Qyzylordadan, ondada qiyr shettegi Shiyeliden shyqqan Asqar aghamyzgha, qazaqtyng bir qarapayym balasyna orysqa, odan ary asyp, aghylshyny aralas aghylshyn tildilerge sabaq ótkizgen ne... bilesiz be? Biz «Qúday» kórip jýrgen til me, әlde basqa birdene? Aghamyzdy әueletip aspangha úshyrghan til deseniz, men, basymdy kesip alynyz, senbeymin. Eger olay bolghanda, qazaqtan bezip, әldeqashan basqa bir «núrly әlemge kóship alghan», «tóbesi kókke jetken» qazaqtar nege dәris ótpeydi sonda baryp? Kónilinizge kelse de, aitayyn, olar óite almaydy! Óitkeni, til bilgenimen, olarda daryn joq. Kerek deseniz, olarda jetisken bilim de joq. Orys tilin sol kezde sәn bolghany ýshin, ýstem taptyng zuany bolghandyqtan, sanatqa qosylyp, basqa qazaqtan bir saty joghary túru ýshin ýirengen. Songhy esepte ol baqay esebi óz basyna sor bolyp shyqty. (Bilgen adamgha, negizi, óz ana tilin bilmeu degen sordan da jaman). Býginde «mәngýrt» degen ataqqa qalyp jýr. «Kózqaman» degen pәlesi taghy bar. Onghan eshtenesi joq. Osydan kelip bәri belgili bolady: adamdy «úshpaqqa» shygharatyn eshqanday da til emes, qayta adamdy biyikke kóteretin onyng Qúday bergen daryny, qabileti! Sondyqtan kesip aituymyz kerek, til Qúday emes. Eger til men darynnyng biri qúday bolugha tiyis bolsa, onda, sóz joq, Qúdayynyz – daryn.  Til, bar bolghany, qúral, әlgi «Qúday» sipatty daryndy jýzege asyratyn mol mýmkindik! Bar bolghany, sol ghana!

Sondyqtan, til bilip, Amerika asqanymen, eshtenening shekesin qyzdyrmaghan әneubir jigit aityp jýrgendey qaybir pәndi de aghylshynsha ne basqa tilde oqytu, kezindegi orys tilin «Qúday» kórip, sorlap qalghan ýlken tragediyanyng qaytalanuy. Toqsan auyz sózding toq eter týiininde aitpaghymyz – osy! Nazardy, negizi, tilge emes, daryndardy tanyp, solardy tәrbiyeleuge audaru kerek! Basqasha bolghan jaghdayda, halyqtyng jartysy sauatsyzdyqqa úrynyp, sorlap qalady. Kerek bolsa, tildi qosymshalap (aghylshyn tili sabaghy bar ghoy), qosarlap jýrip ózderi-aq ýirenip alady. Qúddy Asqar agham sekildi.

Serik NÚGhYMAN

Abai.kz