Dýisenbi, 4 Qarasha 2024
Janalyqtar 5609 0 pikir 1 Jeltoqsan, 2010 saghat 11:26

Qajet Andas. Latyn әlipbiyine kóshu qajet pe?

Adam balasy osydan bes myng jyl búryn jazu ýlgisin tauyp, oiy men pikirin hatqa týsire bastaghan. Jazu qúraldary men materialdary úqsas bolmasa da, olardyng ozyq armany býgingi kýnge kelgende qúndy múra retinde múrajaylarda saqtaluda. Al qazaq últy da úzaq tarihy kóshinde san aluan jazudy qoldanyp kelgeni ayan. Songhy eki ghasyrdyng ózinde neshe týrli jazu ýlgisine auystyq. Býginde "Latyn әlipbiyine kóshu kerek pe?" degen uaqyt talaby tudyrghan saual aldymyzdan kóldenendep shyqty. Osyghan oray, kópshilik arasynda týrli pikir oryn aluda. Biri - qazirgi kirillisada qalu. Endi biri - latyn әlipbiyine kóshu. Eki pikirdegi adamdardyng da ózindik dәleli, negizi, uәji bar. Dese de, men óz basym latyn әlipbiyine kóshudi jaqtaytyndardyng birimin.

Adam balasy osydan bes myng jyl búryn jazu ýlgisin tauyp, oiy men pikirin hatqa týsire bastaghan. Jazu qúraldary men materialdary úqsas bolmasa da, olardyng ozyq armany býgingi kýnge kelgende qúndy múra retinde múrajaylarda saqtaluda. Al qazaq últy da úzaq tarihy kóshinde san aluan jazudy qoldanyp kelgeni ayan. Songhy eki ghasyrdyng ózinde neshe týrli jazu ýlgisine auystyq. Býginde "Latyn әlipbiyine kóshu kerek pe?" degen uaqyt talaby tudyrghan saual aldymyzdan kóldenendep shyqty. Osyghan oray, kópshilik arasynda týrli pikir oryn aluda. Biri - qazirgi kirillisada qalu. Endi biri - latyn әlipbiyine kóshu. Eki pikirdegi adamdardyng da ózindik dәleli, negizi, uәji bar. Dese de, men óz basym latyn әlipbiyine kóshudi jaqtaytyndardyng birimin.

Barlap qarasaq, qazirgi tanda qoldanysta jýrgen jazu ýlgileri az emes. Dese de, әlem halyqtarynyng basym bóligi latyn әrpin qoldanyp otyrghandyghyn jasyra almaymyz. Derekterge sýiener bolsaq, dýniyedegi adam sanynyng 2/3-i atalmysh әripti paydalanady eken. Latyn әlipbiyin qoldanysqa engizbegen elderding ózi tauar markalary men elaralyq qúndy qaghazdaryn osy әrippen tanbalap keledi. Jan sany men jazu sany jaghynan dýniyening 1/4-in ústaytyn qytaylardyng ózi osy jazugha kóshkeli shiyrek ghasyr boldy. Búl olardyng óz jazuynan jalyqqandyghyn bildirmeydi. Qasym-Jomart Toqaevtyng "Belasu" atty kitabynda: "Qytayda jergilikti dialektiler kóp. Olar sóz arqyly týsinise bermeydi. Barlyq qytaylyqtardy biriktiretin - jazu" degeni osynyng dәleli. Qazaqtyng jayyn qytaymen salystyrugha kelmeydi, tilimizde úqsastyq bolmaghanymen, biz jazu arqyly әlemdik órkeniyetke baghyt aluymyzgha bolady. Sondyqtan latyn әlipbiyin qoldanudyng bizding óndirisimiz ben ertengi isterimizge kóp ýlesi bar dep oilaymyn. Áriyne, tóte jazu nemese kirillisamen jazylghan mәdeniyetimizden qol ýzip qalatyn shygharmyz. Biraq útarymyz da kóp.  Latyn әlipbiyin qoldanudyng ozyq tehnika men komiputer tilin mengerudegi jәne basqa da artyqshylyqtary talay jazylyp, jan-jaqty talqylandy. Al mening qosarym - búl jazu kirillisa búghaulap alghan qasang qaghidalardan qútylyp, memlekettik tilding qoldanylu ayasyn keneytuge zor yqpal etedi. Sonymen birge, shet elde jýrgen qandastarymyzdyng osy jazu arqyly qazaq jerinde bolyp jatqan ózgeristerden uaghynda habar almaghandyqtan, últtyq bilim beru baghytynan aiyrylyp bara jatqan mәselesin de sheshe alar edik.

Úly ghalym Ahmet Baytúrsynov 34 әripten túratyn tóte jazudy qúrastyrghan bolatyn. Áriyne, búl jazudyng ózi bir kezderi últtyq mýddeni qorghau jolynda birqatar tyng jetistikterdi jaryqqa shyghara aldy. Alayda, býgingi kýnge kelgende tóte jazu arqyly da tyghyryqtan shyghu qiyn. Sondyqtan, men de latyn әrpine kóshudi qalaymyn. Osy rette, Q. Satbaev atyndaghy atyndaghy poliytehnikalyq uniyversitting týlegi Shuaq Áliasqarúly ekeumiz tómendegidey latyn әlipbiyining ýlgisin úsynyp otyrmyz.

Latynda jalpy A a (a), B b (by), C c (sy), D d(dy), E e(e), F f(ef), G g(gy, jy), H h(qa, ach), I i(iy),  J j(jiy), K kka), L l(el), M m(em), N n(en), O o(o), P p(pe), Q q(ku),  R r(er), S s(es), T t(te), U u(u), V v(v), W w(ve), X x(iykis), Y y(iygirik), Z z(zet) qatarly 26 әrip bar. (Eskertu: aldynghy әrip latynsha da, jaqsha ishine onyng dybystaluy).

Endi osyny Ahmet Baytúrsynov jasaghan jazudyng dybys ýndestigine sәikestendirip kórelik:

A a(A a), B b(B b), S s (C c), D d (D d), E e (E e), F f (F f), G g (G g), H h (H h), I i (I i), J j (J j),  K k (K k), L l (L l), M m (M m), H n(N n), O o (O o), P p (P p), Ch ch (Q q), R r (R r), S s (S s), T t (T t), Ú ú (U u), V v (V v), U u (W w), Sh sh (H h), Z z (Z z).

(Eskertu: aldynghy әrip qazaqsha núsqasy. Al jaqshanyng ishindegi latyn әrpi).

Dese de, segiz әripti janadan jasaugha tura keledi eken. Olar: Ó, Q, Y, Gh, Á, Ý, H. Al qazirgi biz qoldanyp jýrgen tanbalarda Ó men Q әrpi bar, búlardy ózgerissiz aludy jón kórdim. Sonda mýldem janadan jasaytyn alty әrip bar eken. "E " әrpi qazirgi qoldanystaghy jazuda keyde "I" bolyp oqylady. Sol dybystaluyna negizdep basyna "^" tóbelik belgi qoyyp mynanday "E" - "Y" әrpin jasadyq. "S" әrpi keyde "K" bolyp oqylatyndyqtan onyng ayaghyna kóldeneng syzyq qoyyp myna formada "G" - "Gh" әrpin jasadyq. "N" әrpin búrynghy tanbasy boyynsha "N" - "H" әrpining ornyna aldyq. "U" әrpining ýstine eki nýkte qoyyp mynaday "U" - "Ý" әrpin jasadyq. "N" әrpimen "N" әrpining dybystaluy ýndes bolghandyqtan "N" әrpining ayaghyna siraq jalghap mynaday " " - "N" әrpin jasadyq. "A" әrpimen "Á" әrpi dybystaluy jaghynan ýndes bolghandyqtan basyna nýkte qosyp myna formada "A" - "Á" әrpin jasadyq. Qazirgi zaman aghymyna qaray shetten kirgen sózder ýshin Sh, Ch, Zh qatarly ýsh qosar әrip qosyldy. Taghy bir aita ketetini: "S" pen "H" birikkende keyde baspa betinde ashana (AS,HANA), ishana (IS,HANA) degen sózderimizding maghynasy ózgerip ketui mýmkin. Búny "," belgisimen arasyn bólip jazu kerek. Sonda ghana shet tilden kirgen sózderge qoldanatyn "Sh" әribinen paryqtalyp dәl maghynasyn bermek.

Shet tilinen kirgen sózderge qoldanylatyn qosar әripter:

Sh, Ch, Zh  qosqanda latynsha әlipbiyimiz 37 әripten túrady. Sonday-aq orys tilining ynghayyna qaray jasalghan "Ya, Yu, E, Yo, , , Y" qatarly basy artyq әripter týgel alynyp tastaldy. Búl kompiuterding (unicode) jýiesine kiruge de qolayly, jazugha jenil. Sayyp kelgende, latyn әlipbiyine kóshu qazaq ýshin kezek kýttirmeytin manyzdy is.

Meyli arab harpi, kirillisa bolsyn, sol jazulardy paydalana otyryp úlan-ghayyr dýniyeler jasadyq. Ol últymyzdyng ótken tarihyndaghy jәdigerleri bolyp qala bermek. Alayda, býgingi tәuelsiz elding túghyrynda túryp oilanatyn bolsaq, ótken tariyhqa ókpe aityp otyrghan jayym joq. Qazaqtyng naghyz tarihy endi jazylady. Sondyqtan, bizge qaysy jazu qolayly, ony sheshetin halyq. "Halyq aitsa, qalt aitpaydy," demekshi, bizding maqsatymyz halqynyng qamyn jegen oi-pikirding kópshilikting nazaryna jetuine yqpal jasau ghana. Búl ghalymnan tartyp, qarapayym búqaragha deyin atsalysatyn manyzdy is. Al, siz qalay oilaysyz?

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 889
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 1131
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 1083