Jeksenbi, 17 Qantar 2021
Kýbirtke 8557 27 pikir 17 Qazan, 2017 saghat 09:17

«Núrly Til» degen baghdarlama qabyldasaq qaytedi?..

Kereku óniri elimizdegi til men dil maydanyndaghy «ystyq nýkte». Biz býgin sol qos tildi mekenning kózi qaraqty azamattaryn әngimege tartugha tyrystyq. Súhbatymyzdyng qonaghy әigili Mәshhýr Jýsipten qalghan túyaq - Ertay Quandyqúly Mәshhýr Jýsip.

- Agha, jaqynda qalada ótken bir jiynda «oqshau oi» aittynyz. Sonyng jalghasy ispettes bir-eki saualymyzgha jauap beruge qalay qaraysyz?

- Súra bauyrym, bilgenimizshe jauap beruge tyrysayyq.

- Qazirgi Kereku ónirindegi til ahualyna respublika júrtshylyghy alandauly. Osyghan ne aitasyz?

- Qazaq tilining kósegesi tek qana Kereku-Bayan ónirinde kógermey otyr dep aita almaymyn. Býkil Qazaqstan elinde jetim qozy siyaqty manyrap qalghan ana tilimizding jaghdayy mәz emes. Olay deytinim, Ýkimet tarapynan ótetin barlyq jinalystar, resmy kezdesuler, quyrshaq Mәjilisimizdegi otyrystarymyzdyng deni resmy til degen mәrtebege ie bolghan, biraq әlemde óship bara jatqan, qaydaghy bir orys tilinde jýrgiziledi. Pavlodar oblysy osy ýrdisting kóshbasshylarynyng biri. Oblys basshylary Kenes Odaghy tarqaghannan keyin jiyrma alty jyl ótse de, ózderining qazaq ekenin moyynday almaytyn, sana sezimi tómen ekendikterin osy til mәselesinde airyqsha bildirtip qoyady. Olardy qolpashtap, manayynda toptalyp jýrgen sany bar da, sapasy joq, atqosshy-memlekettik qyzmetkerler de óz ana tilinde sóiley almaytyn maqaulardyng qatarynda.

Qaladaghy qazaq mektepteri men bala-baqshalaryndaghy oqushylar, býldirshinder qonyrau kezinde kópshiligi óz ara orys tilinde byldyrlap týsinisedi. Búghan kinәli kim deseniz biylik dep aitar edim. Nege biylik degen qarsy súraq tuyndauy mýmkin. Birinshiden, teledidardaghy jýzden asa kanaldyng bizding elimizde orys tilinde baghdarlama jýrgizuine rúqsat bergen osy biylik. Ekinshiden, elimizding iydeologiyasyna qatysty baghdarlama jasamay eldi ary-beri qaldyrghan da osylar. Ýshinshiden, qazaq tildi azamattarymyzdyng aitqan talap-ótinishterin últshyldyqqa balap, olardyng artynan sham alyp týsui der edim. Tórtinshiden, Qazaqstandy óz Otany dep sanaytyn basqa últ ókilderining óte az ekendigi. Búdan bólek, sanay bersek sanyna jetpeymiz. Onyng barlyghyn basqalar da aityp jatyr ghoy.

- Búl mәseleni sheshuding qanday joly bar?

- Búl mәseleni qarjy, til komiyteti, Ýkimet, Parlament te sheshe almaydy. Búl mәseleni tek qana bir adam sheshedi. Ol Kisi tanerteng túryp, janyndaghy kómekshisine «sen nege qazaqsha sóilemeysin, onbaghan?» dep bir zekise, týsten keyin býkil sheneunikter qazaqsha maqal-mәtelmen sóilep ketedi dep oilaymyn. Áriyne, búl jýzdegen zang qabyldanyp, milliardtaghan aqsha shyghyndalyp, bir baghy ashylmaghan sorly Tilimizge degen ong niyetten tuyndaghan oy ghoy. «Núrly Jol», «Núrly Jer», «Núrly El» siyaqty «Núrly Til» degen baghdarlama qabyldau kerek siyaqty. Biraq, onyng bәri tilimizding kósegesin kógertpeydi. Tilimizding mәrtebesi tek qana býkil halyq talap etken jaghdayda ghana biyikke kóteriledi. Óitkeni, tarihtan belgili bir qaghida «halyq qalasa, han týiesin soyady». Biraq, bizding halqymyz «qalau» degen qúqyghyn «as ýide otyryp armandau» degen daghdymen almastyryp alghan siyaqty. Osy ekeuining orny auyssa til mәselesi sheshiledi.

- Pavlodar qalasynda tilden keyingi «kýiip túrghan» taqyryp ol – onomastika. Kutuzov, Lomov, Leniyn, Suvorov kóshelerin ózgertuge kim kedergi? Ne kedergi?

- Osy Pavlodar qalasyna kelgen barlyq qonaqtarymdy temir jol beketinen qarsy alyp, ýige bara jatqan kezde aitatyn bir әzilim bar. «Kutuzov, Suvorov degen jigitter bizding auyldyng balalary ghoy. Solardyng taraghan úrpaqtary oblysymyzdy jiyrma alty jyl boyy basqaryp kele jatyr. Qalay olar óz atalarynyng esimin syzyp tastaydy?» Búl kóshelerding atyn ózgertuge orekenderden búryn, osy Kerekuding kereng qazaqtary kinәli. «Qúlaghymyz ýirenip qalghan, aitugha onay, basqa aqsha shashatyn nәrse tappadyndar ma?» dep baybalam salatyn da ózimizding sýmelekter. Áytpese, qalamyzdaghy kәri-qúrtany qalghan orys ókilderi kóshelerdi ózgertuge qarsy emes. Taghy da kinәli tarap, kedergi keltirushi barlyqtarynyz biletin biylik ókilderi.

- «Ruhany janghyru» degen sóz búl kýni jurnalisterding auzynda «brendke» ainaldy. Eki mәdeniyetting mandayy toghysqan Kereku qalay «ruhany janghyruda?»

- Óz basym eki mәdeniyetting toghysqan mekeni degen sózge qarsymyn. Óitkeni, búl elde tek qana qazaqtyng mәdeniyeti bar. Ózge elding әkelgen «mәdeniyeti» qylmys, týrme, boghauyz, araq-sharap, arsyz qylyqtar. Al, endi «Ruhany janghyru» degenge aitarym, әuel bastan osy tirkesti qalay týsinerimdi bilmey, dal boldym. Qazaqta janghyru degen tau arasynda jýrip sóilegende payda bolatyn janghyryq degen sóz bar. Sol ma dep oiladym. Oghan úqsamaydy. Sosyn, oiladym әlde jas toqal alghandar tósek janghyrtu dep aitushy edi, sol ma dep qaldym. Esi dúrys, kózi qaraqty, qazaq tilin bir adamday biletin azamattar ruhaniyatty janghyrtu mýmkin emes ekenin týsinui tiyis. Óitkeni, әr elding ruhaniyaty ghasyrlar boyy qalyptasady. Ol janghyrtatyn tósek emes.

Mening oiymsha, ruhaniyatymyzdyng negizgi dingegi asyl dinimiz – Islam. Shynar bútaghy – әdebiyetimiz. Halyqtyng basyn neshe týrli boqqa túrmaytyn jalang úrandarmen qatyrghansha, әleumettik-ekonomikalyq ahualyn jóndegen dúrys bolar edi. Elding jaghdayy jaqsy bolsa, ózderi-aq ruhaniyatty ary qaray damytyp alyp ketedi. Al, endi, Kereku óniri qalay ruhany janghyryp jatyr degen súraqqa aitarym, «qalay bolsa solay» dep jauap berer edim. Kóshedegi jazularyn dúrys jaza almaytyn qalada qanday ruhany janghyru boluy mýmkin? Qol jetimdi әrtisterdi shaqyryp, anda-sanda janghyryp, sanghyryp qoyamyz. Bizdegi ruhany ýrdis osynday. Oghan bizding kerekulikterding eti ýirenip ketken.

Osy ruhany janghyrugha qatysty «Sakralidi Qazaqstan» degen baghdarlamagha jergilikti jurnalister aidaladaghy ólip qalghan an-qústardyng sýiegi tabylghan «Qaz qonaghy» angharyn qosypty. Búl degenimiz, әr auyldyng janyndaghy «skotomogilnikterdin» bәri avtomatty týrde qasiyetti mekenge ainalady degen sóz.

P.S Bolashaqta Ertay Quandyqúlymen әr salagha baylanysty súhbattar seriyasyn jýrgizetin bolamyz.

Arnayy «Abai.kz» sayty ýshin Kerekuden Onghar Qabden

Abai.kz

27 pikir