Shynjang býgingi qytaydyng negizgi aumaghy bolghanymen ejelding ejelinen kóp baylyqty basyp qalghan ógey balanyng kýiin keship keledi. Baylyghy qyzyq bolghanmen, baghy ashylmaghan týrtindi siyaqty. Baylyghyn ghana oilaghandar sol aumaqty jәne onyng halqyn «altyn artqan esek» syndy kóredi. Altyny – qazynasy kóp; halqy ógey nemese «esek» siyaqty. Sol sebepti de osy ólkege at basyn tiregen әrqanday qytay әmirshisi jergilikti baylyqty barynsha paydalanudy oilaydy. Qara túyaghynan hal ketkenshe tonaugha kirisedi. Oghan kedergi keltirgen tuma halyqty tu-talaqay tozydyrghysy keledi. Qarsy shyqsa qandy qasapqa ústaydy. Baylyghyn dos, halqyn jau kóredi. Sol sebepti de búl ónirding jer dauy jәne zorlyqshyl óktem últ pen jergilikti halyq arasyndaghy qayshylyghy esh tolastaghan joq.

Jalpy qytaydaghy qazaqtardy basqaratyn biyliktik jýie jәne avtonomiya sóz bolghanda 1949-1950 jyldan keyin resmy týrde Qytay Kommunistik partiyasynyng basqaruyna ótken qazaqtar ómirinde kóptegen ózgerister bolghany anyq. 1966 jyldan 1976 jylgha deyingi shalys qadamyn «tórt kisilik tóbening lany» nemese «mәdeny tónkeris» dep ataghan qytaylar qazir «bir elde eki týzim» nemese «júngosha erekshelikke ie sossializm» degendi ózining basqaru baghyty etip, komunistik rejimmen júmys istep keledi. Desede «Júnghosha erekshelikke iye» degen anyqtauysh qosuy qaghaz jýzinde kommunistik partiyanyng basqaruyndaghy sossialistik týzim degendi bildirgenimen is jýzinde kapitalizmning ekonomikalyq baghytyn ústanatyn el degeni.

Qytay memleketining qazaqtardy basqaru sayasaty alghashqy shiyrek ghasyrdan astam uaqyt boyy avtonomiya týzimi arqyly iske asqan edi. Qazaqtar qonystanghan – Ile, Altay, Tarbaghatay ýsh aimaqty ózek etken Ile Qazaq avtonomiyaly oblysy, Sanjy húizu (dýngen) avtonomiyaly oblysyna qarasty Mory qazaq avtonomiyaly audany, Qúmyl aimaghyna qarasty Barkól qazaq avtonomiyaly audany, Gansu ólkesine qaraytyn Aqsay qazaq avtonomiyaly audany bar. Búlargha avtonomiya 1954 jyly berilgen.

Qytay halyq respublikasynyng últtyq territoriyalyq avtonomiya zany QHR 6- kezekti memlekettik Halyq Qúryltayynyng 2-mәjilisinde 1984 jyly 31-mamyrda maqúldanyp, 9-kezekti memlekettik Halyq Qúryltayy túraqty komiytetining 20-mәjilisining 2001 jylghy 21-aqpandaghy «Junhua halyq respublkasynyng últtyq territoriyalyq avtonomiya zanyna ózgeris engizu turaly qaulysyna say» ózgeristerge úshyraghan eken.

Avtonomiya zanynda avtonomiya alghan últqa qaratylghan tómendegidey jenildikter qarastyrylghan:

9-tarmaqta «...әrqanday últty kemsituge jәne ezuge tiym salynady, últtyq yntymaqty býldiretin jәne últtardy bólshekteytin әreketterge tiym salynady» delinse, 10-tarmaqta: « últtyq avtonomiyaly jerlerding avtonomiya organdary óz jerindegi últtar da óz últynyng til-jazuyn qoldanu jәne damytu bostandyghy, óz salt-sana, әdet-ghúryptaryn saqtau nemese ózgertu bostandyghy boluyna kepildik etedi» delingen. Al 11-tarmaqta:  «Últtyq avtonomiyaly jerlerding avtonomiya organdary әr últ azamattarynyng diny senim bostandyghyna kepildik etedi» delinse, 17-tarmaqta: «avtonomiyaly rayonnyng tóraghasy, avtonomiyaly obylystyng bastyghy, avtonomiyaly audannyng әkimi territoriyalyq avtonomiya alghan últtardyng azamattarynan bolady» delingen. Til mәselesine kelgende, 21-tarmaqta: «Óz qyzmetinde jalpylyq qoldanylatyn birneshe týrli til-jazudy qatar qoldanatyndar territoriyalyq avtonomiya alghan últtardyng til-jazuyn negiz etse bolady» - degen siyaqty kóptegen tiyimdilikter bolghan.

Shyn mәninde qytay reformasynyng terendeuine baylanysty avtonomiya sayasatyndaghy «avtonomiya qúqyn alghan jerlerde sol últtyng til, jazuy qoldanylady. Sol últtyng ókili negizgi basshylyq orynda bolady», «dinine qúrmet etiledi» degenderi kýn sanap әlsirep, siyr qúimyshaqtana týsken. Jyl ótken sayyn az (shaghyn) últtardyng mýddesin qorghaytyn baptardy aqyryn-aqyryn azaytyp keledi.

Sonyng saldarynan býgingi Shynjanda úighyr, qazaq syndy avtonomiya iyesi sanalatyn últtardyng taghdyry barynsha «oyynshyqqa» ainala bastaghan. Al zang boyynsha avtonomiya sayasaty atqarylmaydy deyin deseniz әli kýnge deyin «Shynjang úighyr avtonomiya rayony», «Ile qazaq avtonomiyaly oblysy» syndy ataular zandyq kýshin joyghan joq.

Qytay zany boyynsha qay qyrynan alyp qarasanyzda aqylgha syimaytyn, adam jәne zang qúqyqtarynyng búzylyp otyrghany jayynda aighaqty dәlelder óte kóp.

1950 jyldardan bastalghan az últtardy basqaru sayasatynan qaraghanda Mau Zydún, Jou Ynlay, Lii Shauchi, Dyng Shiyau Ping syndy basshylary qansha qatty qoldylyq jasady desede, az últtar ómirine qauip-qater men qysym týsiretin arandatushylyqtargha barghan emes. Sol kezendegi Mau Zydúng sózderinde: «Zor hanzushyldyqqa (qytayshyldyqqa) qarsy túrayyq!» degen birneshe bayandamalary bolghan. Búlardyng jany músylman bolmasada atqaryp otyrghan týbirli sayasatynda «sosiyaliziym», «komunistik iydeyagha» degen taza qúrmeti men adamy kelbeti boldy.

Al keyingi dәuirde, әsirese biylghy jyly jýz bergen shu-shúrqandy kelensizdikterdi oilaghanda, olar ózderi tu etken sol «sosiyalistik el», «komunistik partiya» úghymyn ayaq asty etip, «últtyq teritoriyaly avtonomiya zanyna» pysqyrypta otyrghan joq. Mau Zydúng ózi algha qoyghan «zor qytayshyldyqtyn» kókesi tóbe kórsetip, shaghyn últtardyng shanyn qaghugha, bas kótergenin qyrqyp tastaugha úmytylghan qanpezerler kóbeydi. Osynyng bәrin býgingi qytay zandarynyng baptary men halyqaralyq zandardyng baptaryna sәikestire qoparatyn kósem sayasatker shyqsa, qytaydyng ne bir súmdyqtary ashylyp, óz zanyn ózderi qúrmet etpeytin talay qylmysy tabylar edi.

Demek, búdan tuatyn oy – úighyr, qazaq syndy últtar arzan shugha, danghazagha ýiir bolghansha barlyq zandyq dәiekti basyshlyqqa ala otyryp, adam qúqyqtarynyng búzylghanyna naqty aighaqtar tauyp, әdiletti aryzdaryn kóterui qajet degen sóz. Qytay tóraghasyna, partiya ortalyq komiytetine, qúqyq qorghau organdaryna, halyqaralyq úiymdargha qarsha boratqan aryz týsiru kerek. Onsyzda bas kóterer ziyalylardy birin-bir, ekisin eki qyspaqqa alyp, úl-qyzdaryn qúrdymgha jiberip jatsa endi ayanatyn nesi bar. Ol ýshin sayasy ereuil emes, qalamdy qaru etken kýresti bastau kerek. Qytaylarda «qytaylyqtar týgelimen jýieli sózdi týsinedi» deytin mәtel bar. El bolyp, ziyaly qauym ókilderi bolyp, osynday ortaq niyetke kelgende ghana últ mýddesin qorghaugha yqpal ete alady.

Qytay zanynyng baptaryn tolyghynan mengergen adam ózine qalqan bolarlyq talay dәiektemeli tirekter tauyp alar edi. Óz zanyn ózine qarsy paydalanyp, shyndyqty shymbayyna jetkize aita alsaq, olardyng da osal túsy kóp. Qytay ózge elge, ózge últqa óz óktemdigin, sayasatyn jýrgizude eng әueli qarsy jaghynyng bostyghyn, әlsiz túsyn izdeydi. IYnening jasuynday bolsa da azghantay mýmkindik tapsa sol jerdi keulep jol ashqysy keledi. Endeshe bizde sonday úrymtal tústardy tauyp ózine shabuyldasaq, bizge jaqshy bolugha ózge týgili, qytay últynyng ókilderi de tabylar edi. Olar syrt kózge alyp imperiyaday berik qamal kóringenimen basqa bet-perde jamylghan býgingi kompartiyany sýimeytin, onyng kózin qúrtqysy keletin talay qytay ziyalysy bar.

Ózgeni qúrtpay-aq, qúlatpay-aq qoyalyq, biraq óz mýddemizding ayaq asty boluyna eshqashan jol bermeumiz kerek. Biz qaru kýresin qoldanghan kezde olar bizge qarsy kóp jaghdayda qalam kýresimen, tәtti sózderimen, juasyghan pighylymen qarsy túryp edi. Sóitip, bizding әlsireumizge joldar tapty. Biz býgingi olar qarumen aighúlaqtanghan kezende, tura sol sayasat boyynsha qalamdy qaru etken beybit, toqtausyz kýresti bastaumyz kerek. Jәne de jenisting әdilettilik jaghynda, biz jaghynda bolatynyna sene otyryp, eshqashan eki oily bolmauymyz qajet. «Altau ala bolsa auyzdaghy ketedi, tórteu týgel bolsa tóbedegi keledi» dep óz bereke-birligimizdi bekemdesek almaytyn qamal bolmaydy. Tarihtan beri ylghy da kóp halyq jeniske jetken logika esh jerde joq. Allagha degen niyetimiz aq, qandasqa degen bauyrmaldyghymyz tereng bolsa qaysar týrkilerding basyn eshkimde ie almaydy!

Jәdy ShÁKENÚLY

jazushy

Qazaqstan jazushylar odaghynyn,

Euraziya jazushylar odaghynyng mýshesi,

Halyqaralyq Shynghyshan akademiyasynyng akademiygi

Abai.kz