Kezinde qyzyl úranmen ótip kelgen «Úly Oktyabri revolusiyasy» merekesin qyrghyz halqy «Tarih jәne ata-babalarymyzdy eske alu kýni» merekesi esebinde ataymyz dep,  sheshim qabyldap, oghan Reseyding tiksine qarghanyn juyrda jazghan edik. Tipti ondaghy Memlekettik Duma degenning viyse-spiyker-symaghy «qyrghyz jýrgizushilerin elimizge mýlde kirgizbeu kerek» dep, qoqan-loqqy jasap, bir qorqytyp alugha әrekettengeni bar. Sóitsek, bayaghy úly derjavalyq syrqat mendegen jandar kórshimizde jetip artylady eken. Jaqynda Lenta.ru  portaly Sergey Volkov degen ózin tarih ghylymynyng doktory dep tanystyrghan bireuden súhbat alypty. Onysy   qyrghyzdardyng ótken tarihyn qayta saraptap, 1916 jylghy últ-azattyq kóterliske janasha bagha beruin Reseyge qarsy baghyttalghan dúshpandyq retinde qarastyrypty. Qyrghyzstan turaly aityp otyryp sózine Qazaqstandy da qosaqtay ketken. Jalpy, osy ghalymsymaqtyng oiynsha, búrynghy sovettik respublikalardyng barlyghy da qazir Reseyge qarsy baghyttalghan sayasat jýrgizetin kórinedi. Óitkeni últ-azattyq qozghalys barlyq Ortalyq Aziyany qamtyghan. Odan Qazaqstan da qúr qalmaghany belgili. Endeshe qazaq eli de Reseyge qarsy. Volkov, mine, osylay týiindeydi.

Volkovtyng oiynsha, Resey bayaghy patshalyq Reseyding múrageri emes, ol Sovet Odaghynyng múrageri. Mine, sondyqtan da Qazan tónkerisine deyingi dýniyelerdi ózgertuge onsha mәn bermeydi. Al Sovet Odaghy túsyndaghy múralardy qayta qaraugha úmtylghan memleketter layyqty sybaghasyn alady. «Mәselen,--deydi ol,-- Qazaqstan kirillisany mýlde alyp tastasyn, tipti, orystar salyp bergen qalardyng atyn da ózgertsin nemese búrynghy Vernyy túsyndaghy tarihy eskertkishterdi de qirata bersin, oghan ýndemey-aq qoyarmyz. Al Almatydaghy Panfilov diviziyasynyng memorialyn alyp tastap kórsin, qanday aiqay kóteriletindigin bayqaytyn bolady».

Doktor tarihshynyng Ortalyq Aziyadaghy últ-azattyq kótiriliske bergen baghasy da shovinizmning uymen suarylghan. Aldymen aitary: qazaq dalasynda eshbir últ degen bolmaghan. Qazaqtargha últtyq memlketti tek 1936 jylghy stalindik konstitusiya ghana «syilapty». Jalpy, Volkovtyng bizding tarihymyzdan, onyng ishinde  Qazaq handyghy degen memleketten mýldem habarsyz ekeni aiqyn sezilip túr. Basqa-basqa, al tarih ghylymynyng doktorynyng ony bilmeui taza nadandyq. Nemese әdeyi búrmalaushylyq. Jalpy múnday ghalymsymaqtar men sayasatkerler Reseyde jyrtylyp aiyrylady desek, artyq aitqandyq bolmas.

Búl ghalymsymaqtyng kelesi tújyrymyn estiseniz, tóbe shashynyz tik túrady. Volkov Ortalyq Aziyadaghy últ-azattyq kóterilisting asa qatigezdiktpen, qandy qyrghynmen jýrgizilgendigin jazady. Kóterilisting jauyzdyghyn ýkimet jasyryp otyr deydi ol. Al múnday asqan qatigezdikti qazirgi «islam memleketi» (IGIYL) degen atpen belgili terroristik úiym da jasamaghan dep soghady әlgi ghalymsymaq. Onyng oiynsha, salystyrmaly týrde IGIYL-di órkeniyetti ýiymdardyng qataryna qosugha da bolady eken. Sirә, múnday qaskóilik pen óshpendilikke toly ótirikti aitugha Gitlerding nasihatshysy Gebbelisting de úyaty bara qoymaghan shyghar. Sol kezdegi әskery tehnikagha say múzday qarulanghan qyzyl әskerge ary ketse qolynda shiyti myltyghy ghana bar kóterilisshiler qarsy shyghyp, olardy qyryp saldy, sóitip asqan jauyzdyq tanytty degen adamnyng aqyl-esining týzuligine kýmәn keltiredi ekensin. Dúrysy, bәri de kerisinshe bolghany anyq. Ózgesi-ózge, sol kóterilisting qanday qandy qyrghynmen janshyp basylghandyghyn eshkim de joqqa shyghara almas. Demek, sol qandy qyrghyndy kim jasaghandyghyn dәleledep jatudyng ózi de artyq.

Minekey, kórshimizding keybir ghalymdarynyng bizding tarihymyzgha degen kózqarasy osynday. Múnday dúshpandyqty belgili portaldyng ashyqtan-ashyq basyp oltyrghandyghyna qaraghanda Reseyde búl  kózqaraspen kelisetinder jeterlik sekildi.

Curet Lenta.ru saytynan alyndy 

Jaybergen Bolatov

Qostanay

Abai.kz