Senbi, 23 Qarasha 2024
2835 0 pikir 18 Qarasha, 2017 saghat 20:08

Abaylanyz, kiyberalayaq! Internettegi qulardan qalay qútylamyz?

Alayaqtyq. Songhy uaqytta jii jasalyp jýrgen alayaqtyq zamanyna say týrlenip, әdis-tәsilderin janartyp, jetildirile týsude. Onay oljany kózdegender ony kәdimgidey kәsipke ainaldyryp alghan. Biraq, bir әdispen qashanghy alday alsyn? Al býginde internet jelisin qoldanbaytyndar kemde-kem.

Zaman aghymy, uaqyt talabyna say, internet jelisi adamdar arasynda qarym-qatynas ornatudyng ghana emes, auqymdy mәselelerdi talqylaugha, belgili bir oqigha, ne qúbylys turaly qoghamdyq pikir qalyptasyrugha yqpaly zor ýlken kýshke ainalyp otyr. Aqparat ghasyry sanalatyn zamanda, búnyng basqasha boluy mýmkin emes te siyaqty. Degenmen, internetti osynday iygi maqsattardan bólek, aram pighyldaryn jýzege asyru ýshin paydalanatyndar da kezdesip jatady. Mәselen, songhy 5 jylda internettegi alayaqtyq 20 payyzgha ósken.

Kiyberqylmystyng aldyn alumen elimizde ÚQK ainalysady. Al Ishki ister ministrliginde onymen «K» atty arnayy basqarma kýresedi. Kórshi Reseyde osy qylmysqa qarsy kýresti «R» jәne «K» basqarmalary jýrgizedi. Atalghan basqarmalar 1999 jyly qúrylghan. Reseylik hakerler kóbine-kóp kompiuter jelisi kómegimen bay-manaptardyng jeke ómirine qol súghu arqyly bar qúpiyalaryn ózderine qarsy qaru etip, bopsalaytyn kórinedi. Ári bankterden «aqsha sauudy» da birinshi kezekke qoyyp otyr. Bizde de jaghday mәz emes… Dәl qazirgi kezde osynday qylmyskerlermen kýreske airyqsha kýsh júmsaluda. Mamandardyng aituynsha, hakerlerding shabuylynan jýz payyz qorghanu mýmkin emes. Sol sebepti, qarapayym halyqqa mynaday kenes beredi:

Birinshiden, spamgha nazar salmau; sizding elektrondyq mekenjayynyzgha kelgen barlyq kýmәndi hattardy ashpau.

Ekinshiden, niyetining týzu ekendigine kóziniz jetpegen adamdargha ózinizding derbes derekterinizdi eshqashan bermeu.

Ýshinshiden, onlayn-sauda jasau kezinde saq bolu, búl ýshin mәmilelerding qauipsizdigi men jeke derekterding qúpiyalylyghyn qamtamasyz etetin sayttardy tandau.

Tórtinshiden, eger siz bireuding kompiuterin paydalansanyz, onda óz qúpiyasózderinizding saqtalmaghanyna kóz jetkiziniz.

Besinshiden, kompiuterding qauipsizdigin qamtamasyz etuge arnalghan baghdarlamalardy (antivirustyq baghdarlamalar) údayy janartyp otyru.

Eger siz internettegi alayaqtyqtyng qúrbany bolsanyz, onda qúqyq qorghau organdaryna jýginuge tolyq qúqyghynyz bar.

Kiyberqylmystyng tikeley qarqyn aluynyng saldarynan әlemning jetekshi memleketterining ózi kólemdi qarjy shyghynyn kórude. Mәselen, Penomen institutynyng jýrgizgen zertteui boyynsha, byltyrghy jyly AQSh-tyng jetekshi kәsiporyndary ortasha eseppen kiyberqylmystyng shabuylynan 15,42 million AQSh dollaryn, al Germaniyanyng jetekshi kәsiporyndary ortasha eseppen 7,5 million AQSh dollaryn joghaltqan. Sonymen qatar, zertteu nәtiyjesi Japoniya, Úlybritaniya jәne Braziliya siyaqty elderding jetekshi kәsiporyndary ortasha eseppen kiyberqylmystyng shabuylynan tiyisinshe 6,81 million, 6,32 million jәne 3,8 million AQSh dollaryn joghaltqanyn kórsetti. Bastapqy jetilikti tәmәmdaytyn Avstraliya men Reseyding kәsiporyndary shamamen 3,47 million jәne 2,37 million dollar joghaltqan eken. IYә, virtualdy qaraqshylar qay memleketti bolsyn qyruar shyghyngha úshyratpay qoymaydy.

Elimizde 2015 jyldyng qarasha aiynda «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine aqparattandyru mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» Zang qabyldanghany mәlim. Atalghan zanda otandyq ghalamtor paydalanushylar ýshin qauipsizdik sertifikaty turaly norma qabyldandy. Soghan sәikes, 2016 jylghy qantardan bastap sheteldik ghalamtor resursyna aqparat beruding shifrlanghan hattamalaryn paydalanatyn kez kelgen Qazaqstannyng azamaty óz kompiuterinde (nemese basqa qúrylghyda) otandyq qauipsizdik sertifikatyn ornatqannan keyin ghana kire alatyn bolady.

Sonymen qatar, Qazaqstan Respublikasy men Europalyq odaqqa qatysushy memleketter arasynda keneytilgen әriptestik jәne yntymaqtastyq turaly kelisimdi ratifikasiyalady. Onda taraptardyng kommunikasiyalyq jeliler men aqparattyq jýielerdi paydalana otyryp nemese osynday jeliler men jýielerge qarsy jasalghan qylmystyq әreketterding aldyn alu jәne olargha qarsy kýres maqsatynda yntymaqtastyqty ozyq tәjiriybe almasu arqyly nyghaytatyndyghy kórsetilgen.

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1474
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5446