Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2263 0 pikir 14 Jeltoqsan, 2010 saghat 12:45

Jan Jaq. «Memaytystyn» mýddesi mәshiyne bólis pe?

O zamanda bú zaman aitysqa «Samúryq-Qazyna» «sponsor» bolyp, kórermen retinde Qanat Saudabaev keledi degen oy kimning basyna kelgen deseyshi. Biraq, myna kýnәhar kózimiz onday aitysty da kórdi... Keshe keshkisin, dúrysy týn aua "Tәuelsizdik taghylymy" atty respublikalyq aitystyng aqtyq syny aman-esen, aiqay-shusyz ótip, jýlde tapsyru rәsimi jasaldy. Aytystyng demokratiyalyq prinsipterge, jariyalylyq erejelerine say ótken-ótpegenine sarap jasamay-aq, Jýrsin Ermannyng «endi týsinesizder ghoy, aghayyn. Búryn aitystyng sheshimin ózim shyghara salushy edim. Endi mine, aitystyng da iyesi kóbeydi. IYesi kóbeygende sheshimge kelu de qiyn eken» dep kórermendi kýldirmek bolghanyn aitayyq. Biraq, múnysy kýlkiden keyiske kóbirek úqsap ketti... Qaytesiz endi, «memaytystyn» mәresine jetken Amanjol Áltaevqa búl joly "Bas jýlde" búiyryp túr eken.

O zamanda bú zaman aitysqa «Samúryq-Qazyna» «sponsor» bolyp, kórermen retinde Qanat Saudabaev keledi degen oy kimning basyna kelgen deseyshi. Biraq, myna kýnәhar kózimiz onday aitysty da kórdi... Keshe keshkisin, dúrysy týn aua "Tәuelsizdik taghylymy" atty respublikalyq aitystyng aqtyq syny aman-esen, aiqay-shusyz ótip, jýlde tapsyru rәsimi jasaldy. Aytystyng demokratiyalyq prinsipterge, jariyalylyq erejelerine say ótken-ótpegenine sarap jasamay-aq, Jýrsin Ermannyng «endi týsinesizder ghoy, aghayyn. Búryn aitystyng sheshimin ózim shyghara salushy edim. Endi mine, aitystyng da iyesi kóbeydi. IYesi kóbeygende sheshimge kelu de qiyn eken» dep kórermendi kýldirmek bolghanyn aitayyq. Biraq, múnysy kýlkiden keyiske kóbirek úqsap ketti... Qaytesiz endi, «memaytystyn» mәresine jetken Amanjol Áltaevqa búl joly "Bas jýlde" búiyryp túr eken.

Sonymen birge, su jana «Toyota Lend-Kruzer Prado» kóligining kiltin qaltasyna basty. Al, Aynúr Túrsynbaeva («Sudzuky Vitara»), Bekarys Shoybekov («Nissan Almera») jәne jas aqyn Jandarbek Búlghaqov («Mitsubisy Lanser») tiyisinshe 1-den 3-ke deyingi oryndardy әm mәshiynelerdi bólisip aldy. Qazaqstan halyqtary Assambleyasynyng atynan Eraly Toghjanovtyng aqshalay syilyghy Sara Toqtamysova (500 myng tenge) men Qyzyljardan kelgen Álibek Serghaliyevke (500 myng tenge) berildi. Al, Qayrat Satybaldy aghamyz «Búl «Núr Otannyn» emes, óz qaltamnan shyqqan qarjydan» dep, Múhtar Niyazov pen Erkebúlan Qaynazarovtyng qolyna 5 myng dollardan ústatty. Qayrekenning qayyrymy din turaly dúrys aitqan Balghymbek Imashov, Múhtar Niyazov, Erkebúlan Qaynazarovtargha da týsip, olargha bir-bir kólikten atady. Qanday marka ekeni bir Qúday men Qayrekene ayan, biraq «beremin» dedi ghoy. Osydan da, qu tildi әriptesimning «Qayrat Satybaldy, aqyndardy satyp aldy» dep qaghytyp jatqany bar.

Al, «Egemen Qazaqstan» gazetining atynan este qalarlyq syilyq bolsyn dep Sauytbek Abdrahmanov Balghynbek aqyngha noutbuk, keshiriniz netbuk tapsyrdy. Búlay shatasqan biz emes, osyny jariyalaghan, aitystyng iyesi degen Myrzatay Joldasbekov edi... Ayyp bolmasyn, alayda Myrzatay aghamyzdyng Amanjolgha búiyrghan kólikting kiltimen qonyraulata soghyp, biraz oinaq saluy, ersileu jýrisi, sózi kórermen arasynda abyn-kýbing әngimening ózegine ainalyp jatty. Osymen, auzyna noqta týsken aitys ta tarqady. Oryndarynan Múhtar Qúl-Múhammed, Mәulen Áshimbaev pen ... qabaghyn sol kýii ashpaghan Qanat Saudabaev ta túryp ketti.

«Abay-aqparat»

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5544