Sәrsenbi, 29 Mausym 2022
Súhbattar 9524 10 pikir 27 Qarasha, 2017 saghat 15:00

«Balalarymyz qazaqylyqtan ajyrap barady, soghan alandaymyz»

Mústafa Salyqúly Úslujan. Ol – Qazaqstangha degen inkәrlikti, Týrkiyagha degen rizashylyqty jәne Fransiyagha degen adaldyqty saqtaghan azamat. Ol – Parijde ornalasqan Qazaq-fransuz-týrik mәdeny qauymdastyghynyn  (A.K.F.T –  Association de culture et d’entrade Kazakh-France-Turquie) preziydenti. Jat jerde jýrse de, tughan eli men jerining tileulesi bolyp, qazaqtyng tili men dәstýrin barynsha saqtaugha tyrysyp kele jatqan, mynnan astam qandastyng basyn biriktiretin búl úiymnyng tarihy, býgini men bolashaqtaghy josparlary qanday? Osy jәne basqa da  súraqtargha Mústafa agha bizge bergen súhbatynda jauap berdi.

 

    –Qúrmetti Mústafa agha, Fransiyadaghy qazaq diasporasyn tanytatyn qoghamnyng birining jetekshisisiz.  Búl úiym qashan, qalay qúrylghan edi, negizgi mindeti ne?

–Búl qazaqtar qoghamy negizi 1985-1986 jyldary qúrylghan. Sol kezderi Týrkiyadan  jaqsy ómir, tabysty júmys izdegen qazaqtardyng legi kelgen bolatynbyz. Qazirgi kýni Parijde Týrkiyadan kelgen 250 ýy qazaq bar. Sonyng balaly-shaghaly adam basyn qosqanda 2000-day jan barmyz. Bertinge deyin AKFT degen qoghamymyzdyng aty boldy, ózi boldy, biraq 2014 jylgha deyin jeke shanyraghy bolmady, qajet kezde bir jerge kire tólep, bas qosyp jýrdik. Negizinen, úzaq jyldar boyy jas balalardy futbolgha  baulu ýshin ghana bas qosyp, sony úiymdastyrumen shekteletinbiz.  (Qazir komandalar arasyndaghy dostyq kezdesulerdi Qazaqstandaghy Erlan atty bauyrymyz úiymdastyryp, shaqyryp túrady). Osydan ýsh jyl búryn búl qoghamnyng basyna men kelgen son, bәrimiz jinalyp, úzaq kenestik. «Bir jer almasaq bolmaydy eken, túraqty jerimiz, jinalu ornymyz bolsa, sonda ghana  búdan da jaqsyraq birigemiz, berekemiz molayady» dep sheshtik. Sosyn shamamyz jetkenshe ynghayly oryn izdep, tauyp, jalgha aldyq. Odan keyin óz balalarymyzdyng kýshimen ishin jóndedik. Qauymdastyqqa mýshe әr ýy basynan aiyna 10 evrodan jarna alamyz. Sosyn kishigirim toy-tomalaq bolghanda ol jerdi 300-400 evrogha kireleymiz (jalgha beremiz).  Colardan týsken qarajattan ay sayyn jәmiyet ýiine 2500 evro tóleymiz. Sol túraqty oryndy jalgha ala bastaghaly múndaghy qazaqtar kóbirek jinalugha mýmkindik alyp, ósip kele jatqan balalarymyzgha dombyra shertkizip,  by ýiretip, tughan elining mәdeniyetimen susyndata bastadyq. Úiymgha baylanysty jiyndarymyz da qazir  osynda ótedi.  Áyelder men qyz-kelinshekter jeke  de jinalyp jatady. Onyng jetekshisi  Aslyhan Ýnli degen qaryndasymyz. Degenmen uaqyt óte kele ol jerding bizge tarlyq etip jatqanyn qatty sezip jýrmiz. Qazir endi sol shanyraqty  keneytsek jәne ony óz menshigimiz etetindey etip jaqsylap salyp alsaq degen maqsatpen bar mýmkindikterdi qarastyryp jatyrmyz. Joba dayyn. Ýlken, kiyiz ýy formasyndaghy zәulim ghimarat bolmaq.

–Jaqsy joba eken, al iydeya avtory kim?

–Ony jasayyq degen  qoghamnyng basyndaghy azamattardyng oiy. Olar: Abay Qatyran, Tәbәrik Dol, Isaq Zafer, Mәhmet Toytemir, Orhan Jantez jәne Alpaslan Atilla. Osy kisilerding barlyghy kenesip, oilandyq. Olar biraq «Tym qymbat, shamamyz kele me?» dep kýmәndandy. Alayda men osylay bolmasa bolmaydy, toy jasaytyn shara kóp, búl joba ózin-ózi aqtay alatyn dýniye, barlyq jaghynan paydasy bar dedim. Óitkeni qazir apta sayyn ýlken toy jasaugha jer jaldaydy, al olar óte qymbat. Odan da sol aqy ózimizde  qalyp, óz mәdeny ortalyghymyzdy damytugha, jana ósip kele jatqan jastardy qyzyqtyrar dýniyege júmsalghany jaqsy emes pe?

–Áriyne. Sonda ol ýlken shanyraqtyng qyzmeti qanday bolady dep otyrsyzdar? Tek toy ghana ótpeytin bolar?

–Búiyrtsa, búl oryn syrt kelbetimen, aq kýmbezimen-aq qazaqtyng últtyq dýniyesi ekenin bildirip túratyn bolady. Ýsh qabatty bolady dep otyrmyz. Birinshi qabatynda toy ótse, ekinshi qabatynda  konferans salonyn jasap, qazaq mәdeny ortalyghyn ashsaq, ol jerde jasóspirim balalarymyz ben nemerelerimiz dombyra, qobyz, bi  syndy últtyq óner týrlerin ýirense, qazaq tilin terendep mengerse deymiz. Al ýshinshi qabatynda qonaqýy bolsa deymiz.  Ol jerge Qazaqstannan jәne basqa da alys-jaqyn shetelden kelgen qandas bauyrlarymyz qymbat emes aqygha ornalasyp jatsa, ghaniybet bolar edi ghoy? Búl әreketimiz jactardyng bolashaghyna qúighan investisiyamyz deuge túrady. Al búl ghimarattyng syrtqy pishini kiyiz ýy modelinde bolsyn dep Aytughan esimdi Qazaqstannan kelgen kәsipker bauyrymyz aitty. Sol kisi bizge osylay jasasanyzdar óte keremet  bolar edi dedi. Ony kim syzyp beredi degende, ony da  óz moynyna aldy. Parijding ortasynda osynday zәulim qarashanyraq boy kóterse keremet qoy? Myng bes jýz adamgha deyin qonaqtar keledi, soghan arnap 1200 sharshy metr jer toyhanagha bólinse bolady. Sonda ýsh qabatta jalpy 3600 sharshy metrdey jer bolady. Sonyng bәrine –  jerin alyp, osy ghimaratty salghangha 2,5  mln evro qarajat ketpekshi.

–Osy qomaqty jobagha qarajat kózderin qaydan almaqshysyzdar, demeushi tarapty tartugha mýmkindik bolyp jatyr ma?

–Aldymen Qazaqstandaghy kәsipker, dәuletti kisilerge aitqymyz keledi. Sosyn Týrkiyadaghy qazaq azamattaryna arqa sýieymiz be deymiz. Odan bólek, Auropanyng (Europanyn)  týkpir-týkpirinde túryp jatqan qazaqtar bar.  Solardyng bәri de shamasy kelgenshe atsalysugha dayyn siyaqty. Osy Parijding ózinde týrik qauymdastyqtary bar. Olarmen de qarym-qatynasymyz  jaqsy. Olargha da aittyq, «qolymyzdan kelgenshe biz de jәrdemimizdi beremiz» dep otyr. Óitkeni búl – óte ýlken proje (proekt). Sondyqtan qol úshyn sozugha yqylasty. Týrik aghayyndardyng ózderi de bir ýlken jobany qolgha alghan. Onyng qúny bizdikinen de qymbat: 4,5 mln evrony qúraydy. Olar mәdeni, sauyqtyq funksiyamen qosa, hamamdy da qosyp salmaqshy. Osynyng bәrin  5600 sharshy metr jerge ornalastyrmaqshy. Jerdi alyp qoydy. Olardyng Týrkiyadaghy dәuleti arqaly, soghan senip otyr. Bizge búl qarajatty eng bolmasa ósimsiz qaryzgha berse, sosyn salyp bitip, ishine kirip, júmysymyzdy bastaghanda, qaryzymyzdan qútylyp bastar edik. Ayyna  15-20 myng evrodan qútylyp otyrugha shama bar. Múnyng bәrining esebi, jobasy dayyn. Qaryz beretin kәsipkerler qol úshyn sozsa dep tileymiz.

(Bizding ýkimetting bir adamy ghana juyrda Parijding qaq ortasynan  65 mln dollargha 1200 sharshy metr ýidi satyp alghanyn bildik. Osynday adamdar «jinaghan baylyghynyn» eng bolmasa onnan birin   últ mereyin asqaqtatar mynaday jobagha bólse, әlem aldynda kýlki men mazaqqa emes, qúrmetke bólener edi-au!.. )

–Mústafa agha, AKFT «Asssasasion kazak-frans-turk» qoghamynyng atynda  nelikten «týrik» degen sózdi qosqansyzdar? Búl týrik qauymdastyghyna qatystarynyz bar ekenin bildire me?

–Áke-sheshelerimiz Altaydan jat jerge kelgende týrik júrty qarsy alghan. Biz sol jerde tughanbyz. «Tas týsken jerine auyr» deydi. Týbimiz týrik qoy, bir tughanbyz. Áke-sheshemiz de aityp otyratyn, «Qazaqtyng arghy atasy – týrik» dep. Sol jaghy da bar, sondyqtan ol ataudy qazaqqa qosyp aitpasaq bolmaytynday kórinedi, tastay almaymyz. Qosyp aitu paryz sekildi kórinedi. Al negizi qogham tek qazaqtardan túrady. Týrikter úiym júmysyna aralaspaydy. Óitkeni qazaq Fransiyada azghana. Al Fransiyadaghy týrikting sany – 700 myng adam. Olarmen aralassaq, fransuz bolyp ketpeyik dep jýrgende, sózsiz, týrikke ainalyp ketermiz dep olargha qosylmaymyz.  (Kýledi).  Sondyqtan qazaq-fransuz-týrik qoghamy degende sol jerde tuyp-óskenimizge degen qúrmet belgisi, Týrkiyadan kelgen qazaq ekenimizdi tanytatyn belgi dep qabyldasanyzdar bolady.

–Al, jalpy, Fransiyada  neshe qazaq  úiymy bar? Olarmen qarym-qatynastarynyz qalay?

–Týrkiyadan kelgen qazaqtardyng eki úiymy bar.  Biri – bizding úiym, ekinshisi – Mústafa Shoqay qoghamy dep  atalady, onyng on shaqty mýshesi bar. Olardyng bizneske qatysty, mәdeny salagha baylanysty jәne taghy basqa  birneshe jobasy bar. Al, negizi, týrkiyalyq dýiim qazaqtyng basyn biz qúrap otyrmyz. 250 otbasydan 180 túraqty mýshemiz bar.  Sonymen qatar basqa da qazaqstandyq azamattar qúrghan úiymdarmen  kórgen jerde sәlemimiz týzu.

–Al elshilikpen baylanystarynyz qanday? Olarmen jii kezdesip túrasyzdar ma?

–Elden týrli ónerpazdar elip, konsertter, jiyndar, resepsiondar, týrli is-sharalar bolghan kezde bizdi shaqyryp túrady.

–Mústafa agha, ata-analarynyz tughan atamekeninen qay jyldary kóshken? Arada sonsha uaqyt  ótse de, ózge elde tili men dәstýrin qalay saqtap qaldy?

–Bizding әke-sheshelerimiz qazaqtyng Altay degen jerinen 1939 jyly kóshken eken.  Aldynda ghana qazaqtyng búl jerin orys ókimeti  Qytaygha ótkizip jiberedi, әitpese  ol,  negizi, atam zamannan qazaqtyng ataqonysy. Sol kósh 11 jyl jýrip, 1950 jyly Týrkiyagha kelip ornyghady. «Búl el bizge jaraydy eken. Ózimizge úqsaghan, tili de jaqyn eken» dep, dәl sol jerdi tandapty. Sosyn biz sekildi balalar qazaghyn, tilin, dәstýrin úmytpasyn dep, bar bilgenin ýiretuge tyrysty. Olar eshqashan bizben týrikshe sóilespeytin. Tek qana qazaqsha sóileytin. Onyng ýstine qazaqtar Týrkiyada auyl-auyl bolyp otyrdy: Qoynya, Aqsaray, Izmir Salihi, Altaygóy degen jerlerde boldy. Sosyn biraz bóligi Stambuldyng ózinde túrdy. Sol bes-alty auylda oqshaulanyp otyrghan qazaq qauymy bir-birimen tyghyz aralasyp, tughan tili men dәstýrin demep otyrdy, sonyng arqasynda  últtyq qalpyn saqtap qaldy dep oilaymyn.

–Al Altaydan kezinde ketuine ne sebep bolghan edi?

–Ákelerimizding kenesip aitqan sózderinen týigenim, Qytay jaghynan olargha qysym jasalyp, úl balalarynyzdy әketemiz, әsker dayyndaymyz degen. Altay jerin bóliske salghanda Mongholiyamen shektesken jerin Mongholiyagha, Qytaymen shektesken aumaqty Qytaygha,  orys jaqtaghy bólikti Reseyge bólip bere salghan ghoy. Sodan bizding kórshi auyl bolyp, keyin ózge elding enshisinde kete barghan tuystarymyz Mongholiya  túrghyndary bolyp shygha kelgen. Al bizding әke-sheshemiz Qytay jaghynda qalghan. Sosyn jana qojayyn bolyp shygha kelgen qytaylar qysymyn kýsheytken son, «búl jer endi bolmaydy eken, qorlyqqa shyday almaymyz» dep kóshuge bel bughan. Onyng ýstine Qazaqstanda da ol kezde qyrghyn bolyp jatqan. Ne ister edi?  Qoyshy batyr, Ydyrys molda jәne  Elishan batyr bastap, osylaysha kóshken eken. Qytaylar qughyngha týsip, birazyn alyp qalyp jazalaghan. Áuelde elden 15 myng adam  at pen týiege minip, jolgha shyghady. Úzaq ailar, jyldar jýrip,  Tahlamaqan shólin asyp, Ýndistangha jetedi. Sosyn ol jerden Pәkistangha kelip bir toqtaydy. Solardyng jerinde birneshe jyl bolyp, odan әri Týrkiyagha kelip ornyghady. Sol 15 myng adamnan dittegen jerge  1800  ghana adam jetipti. Qalghanynyng barlyghy  jolda mert bolghan.  Dýniye-mýlki, maldary týgeldey tausylady. Sol 1800 adamnyng ózi әlsirep, kóbi auyryp, zorgha jetken eken. Pәkistannyng ystyghyna shyday almay, qinalghan әiel adamdardyng birazy keyin bala kótere almaytyn dertke shaldyghypty. Bizding qazaq suyq jerge ýiir bolghandyqtan, ystyqtan myndaghan adam qyrylyp qalypty.

–Týrkiyagha barghan tek sol bir kósh pe? Álde birneshe kósh barghan ba?

–Kóshemiz degende bәri birden jolgha shyqpaghan. Aragha birneshe kýn, apta salyp, bólinip-bólinip kóshken. Kýnbatys jaqqa qaray qozghalamyz dep, kýndi baghyt etip joramalmen jyljyp otyrghan. Ileskeni ilesip, qalghany qalyp otyrghan. Sosyn bәri Ýndistan jerinde tabysypty. Altaydy mekendegen  jәdik, shúbarayghyr syndy on eki el kerey qazaghynyng barlyghy bar.

–Bir bayqaghanym, týrkiyalyq qazaqtardyng tegi týrikshe. Sonda qalay bolghany? Barghan qazaqtar atyn týrikshege  auystyryp jibergen be? Sol jaghy men ýshin týsiniksizdeu jayt...

–Týrkiyagha kelgen son, qazaqtardy birneshe auylgha ornalastyryp, keyinnen qújattaryn rәsimdeydi. Sol kezde qazaqtardyng tegin týrikshe ataularmen sipattap, qújat beripti. Mәselen, Mehmet degen qazaqtyng tegi – Zengin, Jenis degen qazaqtyng tegi – Orych, Mәmetәli degen qazaqtyng tegi – Gýlen, Jәmil degen qazaqtyng tegi –Týrken. Biraq olardyng bәri qazaq. Mәselen, mening әkem birtogha, óte salmaqty adam bolatyn. Sosyn «myna kisi ózi  kóp sóilemeytin adam eken» deydi de , «Úslujan», yaghny týriksheden audarghanda «ýnsiz jan» degen tekti bergen. Óztýrik degen tek te jii kezdesedi, ol «atajúrttan kelgen jan», «naghyz júrttan kelgen adam» degendi bildiredi. Óitkeni Týrkiyanyng týsinigi boyynsha, barsha týrkining ata júrty – Qazaq eli, ana júrty – Týrkiya.

–Týsinikti. Mústafa Óztýrik aghamyzdyng tegi solay berilgen eken ghoy... Al keyinnen sol ýlken kisilerinizding ishinen tughan jerdi kórip qaytqany bar ma?

–Sekseninshi jyldary mening әkem Altay jaqqa baryp qaytty. Sol kezde «Qalay, әke, tughan jer ózgerip pe?» dep súraghanymda, «Eshtene ózgermepti, sol boyy túr. Múrty búzylmay saqtalypty» dep tanghalyp keldi. Tipti atqa mingende er-azamattar basyna aq oramaldy taghyp alatyny da aragha elu jyl salsa da,  sol boyy saqtalghan eken.

–Al ózinizding Parijge kelgeninizge qansha boldy? Sonymen qatar búl jerge qazaqtar kelgende kezigetin basty problemalar ne?

–Biz Parijge 1984 jyly keldik. Otyz jyl boldy. Men kelgende 19 jasta bolatynmyn.  Keluime ekonomikalyq jaghday sebep boldy. Ol zamanda Týrkiyanyng ekonomikasy óte tómen bolatyn. Júmys joq. Týrkiyadaghy qazaqtar 1960-1970  jyldary Germaniya jerine baryp júmys jasap, ornygha bastaydy. «Sol jaq tәuir eken, júmys onay tabylady eken» dep aityp barghan son, qazaqtar Auropanyng (Europa)  Germaniyasyna, Fransiyasyna, Holllandiyasyna (Gollandiya) jәiimendep kele bastaydy da, solaysha tarqap ketken.  Jalpy, qazaq kóshpey jýrmeydi ghoy, ýnemi kóship jýredi. (Kýledi). Biz búl jerge kelgende әke-sheshemizden ýirengen kәsip – teri kiyimdi tigudi qarastyrdyq. Júmystan mýldem qiyndyq kórmedik. Ol kezde júmys orny óte kóp bolatyn.  Jalghyz qiyndyq ilik zamandarda búl jaqtyng tilin bilmedik, óitkeni ol kezde júmys jasaghan jerge til de kerek emes, tek júmysyndy bilseng boldy ghoy. Aqshanyng qyzyghyna týsip ketip, tanghy segizden týngi ongha deyin júmys jasaytynbyz. Ýilendik, balalarymyz boldy. Ol zamanda jaspyz, kóp nәrseni týsine bermeymiz. Balalardy qalay tәrbiyelep, olarmen qalay sóilesudi asa bilmeppiz. Júmyspen ainalyp jýrgende balalardyng qalay óskenin de angharmay qalyppyz. Olarmen ne týrikshe, ne qazaqsha sóilespegen son, olardyng keybirining tili tek fransuzsha  shyqty. Tanerteng segizde aparyp tastaymyz, keshki altyda alamyz. Olardy tek fransuz mentaliyteti tәrbiyelepti, sony mýlt jiberippiz. Balalarymyz negizi jaman emes, jaqsy, jaman әdetteri joq, bәri bilimdi, júmysyn jasap jýr, qúdaygha shýkir. Biraq bizding qiyndyq tek osy – qazaqy tәrbiyeden, mentaliytetten aqsaghan balalarymyzdyng jaghdayy. Sodan keyin ghana oilanyp, búlay bolmaydy, qazaqshylyghymyzdy úmytyp baramyz, bizden keyingi buyn ne bolady, birligimiz ben salt-dәstýrimizdi kýsheytpesek bolmaydy, endi tezdetip tamyryna tartpasaq, qazaqy tanymnan ónege bermesek, soghan say әreket qylmasaq qazaqtyqty  mýldem joghaltyp aluy mýmkin ekenin anghardyq. Sol ýshin bir túrghylyqty oryn taghayyndap, auyzbirshilikti kýsheyttik, shamamyzdyng jetkeninshe mәdeny ýiirmeler ashtyq.

–Endi nәtiyjesi bayqala ma? Qazaqylyqqa moyyn búryp jatqan jastarynyz bar ma? Álde múnynyzdy týsinbeymiz deytinder de tabyla ma?

–IYә, ondaylar da bar,  Fransiyanyng mentaliytetine tolyq sinip ketkender. Biraq olardyng ishinen de qayyrylatyndary bar. 25-30 jastan asyp ketkenderdi ózgertu qiyn bolar,  biraq olardyng ózinde qazaq qazaqqa ýilengen bolsa, olar ainalyp qaytyp keledi eken.  Mysaly, onday júptar toylardan qalmaydy, soghan quanamyz. Odan jastaularynda  kóbirek ýmitimiz bar.  Ol ýshin biraq bizding qolymyz kýshti boluy kerek. Ózimizding últtyq belgileri bar keremet  tartymdy ornymyz  bolsa, jana ósip kele jatqan balalardy kóbirek bauly alar edik. Qazaq qoghamy ekonomikalyq túrghydan kýshti bolsa, biyik zәulim mәdeni, sauyqtyq orny bolsa, balalargha tәrbiyeli tәlim bersek, Qazaqstangha, Týrkiyagha aparyp sayahattatyp, ol jaqtaghy tarihy jerlerdi kórsetsek, sózsiz  yntalanar edi. Sonda úrpaghymyzdy tolyqtay ózimizge qaratyp alamyz dep senemin.

–Byltyr tura osy uaqytta Parijge kelgenimizde qazaqstandyqtardyng Fransiyadaghy qauymdastyghynyng jetekshisi Berlin Kenjetayúlynan súhbat alghan edim.  Sol kezde ol Týrkiyadan kelgen qazaqtardy sol elding basshysy bauyryna kóbirek tartyp, «Sender  bizding azamatsyndar» dep aitady» degen edi. Al, jalpy, ózderinizdi kimdikimiz dep sanaysyzdar?

–Endi bizding  qazaq  ekenimiz ras qoy. Turasy sol. Biraq Týrkiyada tuyp-óskenimiz de ras. Sondyqtan eki elge ortaq shygharmyz.  (Kýledi).  Ne ar jaqqa aua almay, ne myna jaqqa aua almaymyz. Jeke basyma kelsem, ózimning qazaqshylyghym auyr, sol jaghy basym, salmaqtyraq. Týrkiyada bolghanymyzda da olardyng tarapynan anda-sanda shetke shygharylamyz, ony da moyyndau kerek. «Senderding týrlering bizge úqsamaydy, sender týrik emessinder» dep jatatyndar ol jaqtan  da tabylady. Qazaqstan jaghyna býirek búryp túrsaq, ol jaqtaghy keybir qandastarymyz da bólektep, «oralmansyndar ghoy» deydi. Ol da bizding janymyzgha batady, kónilimizge keledi.

–Mústafa agha, adam retinde,  әke retinde, Fransiya azamaty, qazaq qoghamynyng basshysy  retinde armanynyz ne?

–E-e-e, Alla... (Tereng kýrsindi). Mening armanym... Endi mening armanym... Búl jaqtaghy balalardyng qazaqshylyghyn úmytqyzbay, qazaq tilin, mәdeniyetin saqtau ýshin kýsh salsaq. Sol oryndy belgilep ketsek deymin. Armanym sol. Osyndaghy bar qazaqtyng  armany sol dep oilaymyn. Óitkeni bizding әke-sheshelerimiz Týrkiyada bolghan kezinde qazaq jeri,  tughan el – Altay óniri turaly kóp әngimeleytin, sol turaly kenesetin. «Ay, shirkin-ay! Qayran jerimiz-ay!» dep ansap ótti ómirden. (Osy kezde Mústafa myrzanyng kózine jas ýiirilip, ýnsiz otyryp qaldy).  Men solardy oilap, esime týsirgen kezde ishim tolyp ketedi... Endi sol kisiler aitqan: «Biz qazaqpyz! Qazaqtyng últshyldyghyn úmytpandar. Aynalyp kelip barar qazyghymyz –  sol» dep aitqan ósiyeti bizdi algha jetelep keledi.

–Qúrmetti Mústafa Salyqúly, uaqyt bólip, súhbat bergeniniz ýshin kóp raqmet.  Armandarynyz ben maqsattarynyzgha jete berinizder!

 

Súhbattasqan Alma Saylauqyzy

Astana-Pariyj

10 pikir