( «Qazaqstannyng Qúrmetti muftiyi» R. Nysanbayúlyna Ashyq Hat)

Bismillahir Irahmanir Rahiym

Qúrmetti haziret Rәtbek myrza!

Mening Sizding atynyzgha búl hatty jazuyma sebep bolyp otyrghan, bәlkim óziniz de oqyghan bolarsyz,  «Orda-kz» (№3, 30.07.2010 j.) gazetinde «Diny basqarmany taratu kerek» degen taqyryppen  jariyalanghan,  Jambyl oblysy Qorday audandyq mәslihatynyng deputaty, dәriger Birjan Álimbetovtyng janayqay syr-súhbaty.

Oqyghan adamnyng qúiqa tamyry shymyrlaytyn búl  janayqay-súhbatta ýstimizdegi jyldyng 22 mausymynda Aqtau qalasy manyndaghy qatang tәrtipti rejimdegi týrmeden qashyp shyqan 21 tútqynnyng qúqyq qorghaushylargha kórsetken qaruly qarsylyghyn, birneshe kýnge sozylghan әbigerden keyin olardyng basym bóligining qaza tapqanyn, solardyng arasynda Birjannyng óz úly Dәuren Álimbetovtyng qaydaghy bir jat din sodyrlarynyng nasihatyna erip  qyrshyn jasynda tekten-tekke «shahiyt» bolyp, oqqa úshqandyghyn әngimege ózek etipti. Áriyne, jan týrigerlik ayanyshty da qayghyly jәiyt...

Tergeu oryndary әli ózining naqtyly qorytyndysyn aitpay otyrghan osy bir qandy oqighagha baylanysty, gazet tilshisining súraghyna oray,  qayghydan qan jútqan әke shashyranqylau aitsa da,  óz  әngimesinde  búrynnan da el bilip jýrgen, býgingi tanda eshkimnen jasyrugha bolmaytyn kýrdeli eki mәselening basyn  ashyp kórsetipti.

( «Qazaqstannyng Qúrmetti muftiyi» R. Nysanbayúlyna Ashyq Hat)

Bismillahir Irahmanir Rahiym

Qúrmetti haziret Rәtbek myrza!

Mening Sizding atynyzgha búl hatty jazuyma sebep bolyp otyrghan, bәlkim óziniz de oqyghan bolarsyz,  «Orda-kz» (№3, 30.07.2010 j.) gazetinde «Diny basqarmany taratu kerek» degen taqyryppen  jariyalanghan,  Jambyl oblysy Qorday audandyq mәslihatynyng deputaty, dәriger Birjan Álimbetovtyng janayqay syr-súhbaty.

Oqyghan adamnyng qúiqa tamyry shymyrlaytyn búl  janayqay-súhbatta ýstimizdegi jyldyng 22 mausymynda Aqtau qalasy manyndaghy qatang tәrtipti rejimdegi týrmeden qashyp shyqan 21 tútqynnyng qúqyq qorghaushylargha kórsetken qaruly qarsylyghyn, birneshe kýnge sozylghan әbigerden keyin olardyng basym bóligining qaza tapqanyn, solardyng arasynda Birjannyng óz úly Dәuren Álimbetovtyng qaydaghy bir jat din sodyrlarynyng nasihatyna erip  qyrshyn jasynda tekten-tekke «shahiyt» bolyp, oqqa úshqandyghyn әngimege ózek etipti. Áriyne, jan týrigerlik ayanyshty da qayghyly jәiyt...

Tergeu oryndary әli ózining naqtyly qorytyndysyn aitpay otyrghan osy bir qandy oqighagha baylanysty, gazet tilshisining súraghyna oray,  qayghydan qan jútqan әke shashyranqylau aitsa da,  óz  әngimesinde  búrynnan da el bilip jýrgen, býgingi tanda eshkimnen jasyrugha bolmaytyn kýrdeli eki mәselening basyn  ashyp kórsetipti.

Birinshi, qaraly әkening sózine ilansaq, balasy «Allahu akparlap» ózin-ózi jaryp jibergen. Óitkeni, denesining bәri kýl talqan bolyp shashylyp ketken. Ádette, jәy oq tiygen adamnyng denesi búlaysha shashylyp ketui mýmkin emes qoy. Qisyndy uәj. Sonda búl jigit kim ýshin, ne ýshin, qanday maqsatpen jas janyn «shahiyt» qúrbandyqqa tigip, ózin-ózi jaryp jiberip otyr? Búlardyng artynda qanday kýsh, qanday sayasat  túr?..

Ekinshi, súhbat taqyrybynda aiqaylap túrghanday qaraly  deputat ózi dindar bolmasa da, el senim artyp kelgen úiym Respublika músylmandary diny basqarmasyn taratudy talap etedi. Nege?..

BIZGE JAT JÚRTTYQ DINY AGhYMDAR  EMES, DÁSTÝRLI ÓZ ISLAMYMYZ KEREK

Qúrmetti haziret!

Ángimeni alghashqy «Allahu akparlap» ózin-ózi jaryp jibergen mәseleden bastayyq. «Jau joq deme, jar astynda» degen emes pe?  Biz oilaymyz, «elimizde bәri tynysh, júrt jappay meshitke baryp jatyr ...» dep. Songhy jyldary  meshitter kóptep salynghandyqtan, elding imany kýsheyip kele jatyr dep elding imanyn meshitting sanymen, salynyp jatqan qúrylysymen ólsheytinimiz de jasyryn emes. Sonda óz jandaryn kózsizdikpen qúrban etken jastarymyzdyng myna «shahiyt» jarylystaryn elge qalay týsindirip, olardyn  ýreyin basugha bolady? Búryn múnday «shahiyt» jarylystar shet elderde oryn alyp jatatynyn BAQ-tar arqyly ghana bilushi edik, endi óz elimizde, tipti úryqsatsyz jan balasynyng ayaghy jete bermeytin qapastaghy týrmemizding tórinde oryn aluyn kim qalay  úghynady?..

Biz songhy jyldary týrmelerde meshitter ashyp, qylmyskerlerdi imandylyqqa  shaqyryp tәrbiyeleymiz dep jýrgende, ondaghy jatqan jankeshtiler osylaysha   bastaryn qosyp, «maqsatty sabaqtaryn» jetildirip, óz bilgenderin qapasta otyryp-aq jýzege asyrugha  dayyndalyp jatsa,  soyqannyng kókesi  tóbesin kórsetip túrghany emes pe?  Múny aityp otyrghanym, kezinde Siz de mufty bolyp túrghanynyzda Almaty manyndaghy Qarasu meshiti janyndaghy ózi qarjy tuyp, jastargha   imany tegin tәlim bilim bergen   «Shәkәrim medresesinin»jetekshisi Smatulla taqsyrgha orynsyz tiyisip, sot sheshimimen elden qudyrtyp tynyp ediniz. Taqsyrdyng sondaghy  bar aiyby jay-basar diny basqarma qúzyryn moyynsynbay, ózimizding maqtanyshymyz Yassauiyding sopylyq aghymyn janghyrtyp  Abay, Shәkәrim, Mәshhýr Jýsip ilimderin  diny túrghyda terendetip oqytyp, janasha bilim berudin  jarqyn jýiesine  talpynys jasaghany bolatyn. Nalasyna qaldynyz-au Siz sonda elim dep kelgen oralman taqsyrdyn...

Degenmen, qazirgi jaghdayda oilanyp qarasam, osy qiyanatynyzdyng ózinde Siz tarapynan bolghan eldegi Islamgha enip keter aghymdargha degen qyraghylyq-saqtyq sharalaryn bayqaugha bolatyn syyaqty eken. ..

Osy qyraghylyq saqtyq sharalary dәl qazir elge óte qajet bolyp otyr.  2000 jylghy BAQ-tar habaryna sensek Siz Bas muftilyqtan óz ótinishiniz boyynsha shettetildiniz.  Sodan beri «әngimesi mol» on jyl ótti. Osy uaqyt aralyghynda diny basqarma dәrmensizdiginen, elimizde búryn sondy atyn estimegen, jer әlemde bastary simay qughynda jýrgen, diny lankestik qaupi bar aghymdar kóbeyip ketti. Qazirgi tanda sonyng eng bastylary bolyp uahabiyler, qúranitter, salafiyler... tipti tayauda Reseyde ekstremistik úiym retinde tanylyp, tiym salynghan «Tablighy jamaghat» diny baghytyn ústanghandar t.b. sanalyp otyr. Qazir qay meshitke barsang da «seniki búrys, meniki dúrys» dep birimen-biri talasyp, aitysyp-tartysyp, keyde bas jarysyp  tóbelesip jatqandardy kóresin.  Búlargha «әy deytin әje, qoy deytin qoja bolar» imamdarymyzdyng ózderi dinnen sauaty shamaly dýmsheler bolyp otyr. Olar bes-alta sýreni jatqa bilgenderi bolmasa, diny aghymdar júmysyn tarazylamaq týgili Islamnyng osy ghasyrdaghy bolmysynan maqúrym jandar. Osynyng saldarynan betimen ketken búl diny aghymdar songhy kezde , el ishinde ylang saludyng nebir aila sharghysyn kórsetip ýlgerdi. Mәselen, 2005 jyly A.Mironov degen bireu Atyraudyng әkimshiligin, 2007 jyly endi bireuleri Stepagorsk qalasy әkimdigin jaryp jibermekshi boldy, al Maqúlbekov bastaghan top tipti Shymkenttegi Últtyq Qauipsizdik Komiyteti ghimaratynyng kýlin kókke úshyrugha tyrysty. Oral qalasyndaghy Aymúqanbetovtyng lankestik toby birneshe qaraqshylyq oqighalar úiymdastyrsa, 2008 jyly Manghystaudaghy bes uahabshynyng isi polisiya qyzmetkerlerining ólimimen ayaqtaldy. Dәl osynday  polisiya mayorynyng qazasy tayauda Jambyl audanynynyng ortalyghy Úzynaghash eldi mekeninde de oryn aldy. Al, topalany shyghyp jatqan  Qyrghyz elimen kórshiles   Jambyl oblysynda Bishkekten kelgen «tәkpirshiler jamaghaty» men  uahabitteri qanshama uaqyttan beri óz bilgenderin aiyldaryn jinamastan  ashyq jýzege asyruda. Osy oblysta  2008 jyly Qordaydaghy Janghojaevtyng ýiinen birneshe «Kalashnikov» avtomaty men týrli jarylghysh qarulardyng tәrkilenui bizge әli kýnge sabaq bolmay otyr. Búl - este qalghan ýreyli keyingi derekter. Búdan búryn da  mýbarak dinimiz Islamdy qaru etip, "Halifat ornatamyz!"- dep elimizge alghash ylang alyp kelgen  "Hizbut Tahriyr"  ekstremisterining aldy sotqa tartylghan bolatyn. Qarap otyrsaq qylmys ýstinde ústalghandar sottalghan, al sol sodyrlardy elge kirgizip, júmysyna basshylyq etip otyrghan el ishindegi basshylaryn tauyp, olardy qylmysty jauapkershilikke tartuy әli kýnge qolgha alynghan emes. Al osy diny sayasy toptyng el ýshin de, din ýshin de qanshalyqty ýreyli ekenin bile túra bizding Respublika músylmandary  diny basqarmasynyng júmghan auyzdaryn ashpay kelui, tipti keybirin óz qoltyqtarynyng astyna aluy әriyne jaqsylyq emes. Osyny bile túra Ýkimet tarapynan da osy mәselege naqtyly nazar audarylmay otyr. Oghan basty sebep, óz júmystaryn osylaysha qinalmay úiymdastyryp otyrghan, atalynghan diny aghymdardyng sonynda olardyng qoltyghynan dem berer, jogharghy oryndarda qamqorshy sayasy kýshter men jetekshilerding boluy. Mysaly, sheteldikterding qarjylandyruymen júmys jasap otyrghan Qúranitter aghymyn Preziydent Ákimshiligining basshysy A.Musin myrza,  salafiylerdi Respublika Músylmandyry diny basqarmasynyng tóraghasy Á. Derbisәlinin  tikeley ózi jelep-jebep jýrgenin BAQ-tar jamyray jazuda. Tayauda din tóraghasy Á.Derbiәlining eki-ýsh Parlament Mәjilisi deputattaryn qasyna ertip Saryaghashtaghy osy kýnge deyin boy tasalap júmys jasap kelgen salafiylik jýiedegi mediresening saltanatty  ashylu rәsimin ótkizip qaytqanyn «Asyl arna» telearnasynan kórdik...

Qazir memleket qyzmetkerleri arasynda klandyq toptardyng qylmystary әshkerelenip, el ishi dýrlige bastady. Áriyne, múnday  klandyq kadrlardy auyzdyqtau zang oryndary ýshin pәlendey qiyndyqqa soqpaydy. Olar biylikte otyrghanymen sausaqpen sanarlyq az. Al diny aghymdar kózsiz soraqylyqqa baratyn bolsa, búl el egemendigi men halyqqa ýlken nabyt alyp keledi.  Osy orayda kórshi Tәjikstanda ótken jyldyng 8 qantarynda  Bas prokuraturanyng talabymen salafizmning el aumaghynda taraluyna tyiym salghan Tәjikstan Joghary Sotynyng sheshimine nazar audartqymyz keledi. Bizden góri  «din tazalyghy» jolyndaghy bitispes soghystyng ashy dәmin erterek tartqan kórshi aghayynnyn  búl «ilimsymaqtan» óz boylaryn erterek aulaqqa saluy bizge nege sabaq bolmaydy? Bizdegi qúzyrly oryndar osynday lankes aghymdargha toqtau salu orynyna Allanyng adamzat balasyna syilaghan eng úly kitaby - Qúrannyng keybir sýrelerin ekstremistik baghytta dep aiyptap, sot sheshimimen oqugha jәne taratugha tyiym salyp, әlem júrtshylyghy aldynda masqara bolyp otyr. Osyny kórip bile otyryp ne diny basqarma, ne din ziyalylary auyzdaryn ashqan emes. Sayyp kelgende múnyng ózi de  elimizdegi  dәstýrli Islam dinine ege bolatyn ziyaly din qayratkerlerining joqtyghyn kórsetedi. Dәl osy  dәrmesizdik  elimizdegi kirme diny aghymdardyng kóbengine jәne olardyng erkin kýsh aluyna jol ashuda. Qazir óz qatarlaryn  kýsheytken atalynghan diny kirme  aghymdar ózimen-ózi bitispes kiykiljinge týsip, jasaghan qylmystaryn bir-birine audaryp salyp, birimen-biri qyrqysyp baghuda. Osy rette BAQ betterinde oqys oqigha retinde kórsetilgen «Senim. Bilim. Ómir.» respublikalyq qoghamdyq birlestigi jetekshilerining jappay ayaq astynan  tútqyndaluy da oilandyratyn jaghday. Búl birlestik songhy on jyl kóleminde memlekettik qúrylymdarmen birlesip, tipti kóptegen oblystyq әkimshilikter jәne qúqyq qorghau organdarymen qoyan qoltyq  aralasyp  «Diny ekstremizmning aldyn alu jәne ony týpkilikti jong» taqyrybynda birikken josparly týrde konferensiyalar men dóngelek stoldar ótkizip jýrgenin búharalyq BAQ betterinen talay ret oqydyq qoy. Sonda búl ne «júmbaq»? El ishinde jýrgen ekstemistik top jetekshilerin tappaymyz, qúqyq qorghau organdarymen  bite qaynasyp júmys jasap jýrgen jetekshilerin tútqynda ústaymyz. Joq búl әlde respublika músylmandarynyng aldaghy qúryltayy aldyndaghy «spektakllme»?    Búl tirshilik odan әri jalghasa berse, múnday  qyrqysulardyng sony el egemendigine qater bolyp tiyer qandy qyrghyngha úlasuy da bek mýmkin. Bizding payymdauymyzsha búl berekesizdik, Elbasymyz N.Nazarbaevtyng sara sayasaty nyng arqasynda qalyptasqan  býgingi ónegeli de órkendi qadamyn kóre almay otyrghan dúshpandarymyzdyng qimyly. Olar  sýttey úiyghan kóp últty,  el yntymaghyn búzar  soghys otyn tútandyru ýshin eshteneden ayanbaydy. Elimizde din ziyalylarynyng joqtyghynan  kirme diny aghymdargha ergen jastarymyz qazir osyny úghyna almay otyr. Áytpese «Alahu aqparlap» ózin-ózi jaryp jiberu degen ne degen súmdyq?! Elimizde búryn-sondy múnday soraqy jankeshtilik bolyp pa edi. Ómir - Allanyng adamgha bergen eng basty syilyghy. Múny әr pende qadirley bilui kerek.  Allagha adamnan eshtene kerek emes. Alla aldynda óteytin bes paryzymyz da Alla ýshin emes, ózimiz ýshin.  Bizdin, kýni keshege deyin basqa diny aghydarsyz da tanymyz atyp, tauyghymyz shaqyrghan.  Sonda, tynysh elding shyrqyn búzar múnday búzaqy  diny aghymdar kimge qajet?  Elimiz  ýshin dәl qazir eshbir Islamy diny aghymnyng qajeti joq! Kirme diny aghymdargha zang jýzinde de, diny jolmen de jedel toqtau saluymyz kerek. Islamnyng atyn jamylghan múnday jaghymsyz ekstremistik kýshtermen Ýkimet te, zang oryndary da qatang kýres jýrgizui tiyis. Búlardan da búryn ózimizding dәstýrli qazaqy Islam  ózin-ózi kórsete bilui kerek. Keybir din dýmsheleri «Islam dini últqa týspegen, jalpy әlem júrtshylyghyna týsken» dep dindi últtan qashqaqtatqysy keledi. Búl dúrys emes. Din degen -  senim. Al senimi bolmasa el birligi, últ birligi turaly, onyng irgesining myqtylyghy turaly әngime de aitugha bolmaydy. Búl pikirge  Islam da  qarsy emes. Qúran da; «Ey, adam balasy! Shýbәsiz senderdi bir er, bir әielden jarattyq. Sonday-aq bir birlerindi tanularyng ýshin senderdi últtar, rular qyldyq» («Hújyrat» 49 - 13). dep ýiretedi. Demek, jaratushymyz últ etip jaratqan son, onyng derbestigi men birligin saqtau әrbir últ azamatynyng ghana emes, din iyelerining de abroyly boryshy.

ELDI, DINDI DINSIZDERDING BASQARGhANY ShARShATTY

Qúrmetti haziret!

Endi respublika músylmandary diny basqarmasy taratyluy tiyis degen odaghaylau estiler ekinshi mәselege oiysayyq. Áriyne, óziniz alghash negizin qalaghan diny basqarmany joy turaly talapty estu Sizge de onay emes. Men búl oraydaghy әngimeni ózim kesh bilip qalghan, Sizdi muftilyqtan shettetu kezindegi zansyzdyqtan bastaghym kelip otyr. Biz әlem moyyndaghan qúqyqtyq memleketpiz.  Respublika músylmandary diny basqarmasynyng 23 mamyr 1996 jyly Ádilet ministrligine tirkelgen Jarghysynyng 9 tarau 4-shi tarmaghynda «Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng tóraghasy, bas mufty joghary diny bilimi bar, arab tilin jetik biletin jәne din basqaru júmysynda keminde 10 jyldyq tәjiriybesi bar, densaulyghy sharighat ýkimine sәikes keletin adam boluy qajet» dep jazylghan. Solay bola túra  2000 jylghy mausym aiynda ótkizilgen Qúryltaygha    sol kezdegi Respublika Mәdeniyet, aqparat jәne qoghamdyq kelisim ministri, marqúm Altynbek Sәrsenbaev myrza qatynasyp, Jarghy talaptaryn belden basyp, birneshe qaytara sóz sóilep, Elbasynyng úsynys-amanatyn algha tartyp, basqarma tóraghalyghyna  joghary diny týgili, arnayy orta bilimi de joq, diny basqaru júmysynda on jyl týgili, on kýn de júmys jasamaghan, (densaulyghy sharighat ýkimine sәikes keletin-kelmeytinin aitpay-aq qoyayyn, «say emes dep» aitamyn dep diny basqarmanyng búrynghy teksetu komissiyasynyng tóraghasy S.Janabaev degen azamat jazyqsyz sotty bolyp, ayaghynda sol sot әdiletsizdiginen syrqatqa úshyrap, marqúm bolyp ketti) diny ortagha beytanys, ózining kommunistigin qasaqana jasyrghan - ateyst, filolog-ghalym Á.Derbisәlini  zorlaghanday etip saylattyrghanyn kózinizben kórdiniz. Búl - әri zansyzdyq, әri dinimizding órkendeuin on jylgha túralatqan ýlken qatelik boldy jәne  múnday әdiletsizdik esh uaqytta eshkimge abroy bergen emes. Artynsha-aq dinnen qúq etpeytin  jana dinbasy  ait,  júma namazdaryn ótkize almay dinning de, elding de abroyyn týsirgeni jalpaq júrtqa jariya boldy. Tirining namazana, ólgenning janazasyna iyelik ete almaghan jana dinbasynyng búl diny sauatsyzdyghyna ashynghan respublikanyng on eki imamy "Jana Tóragha jaghdaydy jaqsartty ma? Qazaqstan Respublikasy Preziydenti N.Á.Nazarbaev myrzagha Ashyq hat", "Qazaq Eli" №7, 2001 jyl/ degen maqala jariyalap, Músylmandar diny basqarmasynda oryn alyp otyrghan osy olqylyqty Elbasy nazaryna salghanynan óziniz de habardar bolarsyz. Búl maqaladan keyin din týgili keudesinde imany bar adam búl orynda otyrmaq týgili, diny ortadan keshirim súrap, әlde qashan óz jónin tapqan bolar edi. Biraq, imansyz jangha shara bar ma?...  Dýbirli dabyl ayaqsyz qaldy. Qysqasyn aitqanda, qúdaydan qoryqpaghan "qúday jolynda" qalyp, qúday degen «aryzqoy imamdar» qughyngha úshyrap, imamdyq qyzmetterimen qoshtasty. Islam dini jolyndaghy dindarlardy dinsizder aidyn, kýnning amanynda osylaysha degenine kóndirdi. Dinimiz túralady. Dindarlarymyz dәrmensiz bolyp shyqty...

Búl súmdyqtyng basy ghana eken. Terenirek zerttep qarasaq din tóraghasy Á. Derbisәli bolmysynan Islamnyng dúshpany bolghandyghy anyqtaldy. Búghan  jauapty Ábsattardyn  1982 jyly "Mektep" baspasynan jaryq kórgen "Arab әdebiyeti" kitabynan tabugha bolady. Kitaptan ýzindi keltirelik;

"...Islam negizin salushy Múhammed allanyng әmirin, tilegin jerdegi  adamdargha jetkizushi payghambar dep eseptelinedi. Jalpy islam oquy boyynsha adamzat tarihynda Adam, Núh, Ibrahiym, Músa, Isa, Múhammed siyaqty alty  payghambar bolghan. (Qúrandaghy aty atalghan payghambarlardyng da sanyn bilmegeni me? B.A.). Al  endi osy payghambarlardyng oquy men isin jalghastyrushy ekinshi kezektegi (Ol qanday jәne kim shygharghan kezek? A.B.).  payghambarlar qataryna Múhammed Bibliyanyng keyipkerleri Lút, Ayiub, Qarun, Daud, Sýleyman, Ilyas, Ishaq, Iakub, Iuniys, Idriys,Iusuf, Zakariya, Iahiya, Mariyamdy(?) (124 myng payghambardyng ishinde әielden payghambar bolghan emes. B.A.) jatqyzghan. Ózin úly payghambarlardyng kishisi әri songhysy dep jariyalaghan..."(?)

...Qúran suralary tórt topqa bólinedi. Birinshisine Muhammedtyng ózi qúrastyryp (?!), qúday sózi dep jariyalaghan(?!) suralar (Myna sózimen taza kәpir boldy emes pe?.. Payghambarymyz birde-bir sýreni oidan qúrastyrghan emes. Avtor payghambar ótirik aitady dep otyr. Astapyr Alla! Búl turaly "Naqyl" sýresining 36 ayatynda "Jerding jýzin kezinder de Payghambardy ótirikke shygharushylardyng sony ne bolghanyn kórinder"-dep eskertu jasaydy. Óitkeni, ol elge óte auyr zilzala әkelui mýmkin. B.A.)  ekinshisi jana din nasihattala bastaghan tústaghy, ýshinshisi bolashaq ómirdi suretteuge arnalghan, al songhysy medisinalyq kezenge jatatyn suralar kiredi...

... Qúranda kompozisiyalyq tútastyq joq(?!). (Qúran - múghjiza. Múghjizagha qanday kompozisiya qajet? B.A.). Múhammedtyng uaghyzdary, diny jarlyqtar, dúghalar jәne kýndelikti tirlikke baylanysty zandar jýiesiz ornalastyrylghan. Sonday-aq múndaghy san salaly jәne týrli materiyaldardyng ishinde iuda, hristiyandyq paryzdar (?!)  men músylmandyq pravolar jәne  arabtyng folikloryna (?!)  da kóp oryn berilgen..."

Kitap osylay kete beredi...

Mine, haziret, Siz negizin qalaghan Músylmandar diny basqarmasy qanday «ghúlamanyn» jәne kimning qolyna ótip ketken. Búl  degen súmdyq emes pe! Osyny bile túra,  qazirgi imamdarymyz nәpaqa etip otyrghan qyzmetinen aiyrylyp qalmauy ýshin Alladan búryn Ábsattardyng atyn úlyqtaytyn dәrejege jetti.  Dinde búdan artyq beysharalyq bolushy ma edi. Óte ayanyshty jәiyt!..

Álbette, diny basshysy osynday elde, dindi erikkenning ermegi jasaghysy keletin, ataghyn shygharu ýshin esh nәrseden tayynbaytyn, imany әlsiz jalaqorlar men múnafyqtardyng boy kórsetpey qaluy mýmkin emes. Sondaylardyng biri, alpystan asqan jasynda aljasyp Múhammed payghambarymyz turaly hikayat jazghan jazushymyz Dýkenbay Dosjanov. Ol ózi jazghan hikayatynda kýlli músylman qauymyna qasterli esim - Aysha anamyzdyng (Ghaysha haziretinin) esimin qorlap, ony ózining nәpsisi men sezimine ie bola almaytyn jeniltek, úshqalaq әiel etip kórsetti. Osyghan oray bir top qayratkerler Din basyna emes Elbasy atyna Ashyq Hat jariyalady. "Jas Alash", "Qazaq әdebiyeti","Týrkistan", "Ana tili" taghy basqa gazetterde dintanushylarymyzdyn, mәdeniyet pen óner qayratkerlerining Ashyq hattary men ashuly, yzaly pikirleri jaryq kórdi. Odan әrige barugha ol paqyrlardyng da diny senimderi әlsiz boldy. Osy hattargha oray Dýkenbay Dosjan baspasóz betinde ózining artyq ketkenin moyyndap, kýlli músylman bauyrlarynan keshirim ótinip, Aysha anamyzdyng ruhynan keshirim súrady.

Artynsha QMDB-ning tóraghasy Ábsattar Derbisәlining kósemsinip "Dýkenbay bauyrymyzdyng qateligi ózgelerge ghibrat bolsa eken deymiz"- degen taqyryppen aitys-tartysty toqtatugha bәtuagha shaqyrghan bir-eki basylymda tóreligi jariyalandy. Ol óz tóreliginde, "...jazushy Dýkenbay Dosjan ózi bile bermeytin taqyrypqa baryp (Ábsattardyng ózi dindi  bilse jogharydaghyday enbek jaza ma? B.A.), nәtiyjede ot basyp, opyq jedi"- dep ókingen bolyp, búdan әri, "...búl kýnderi, jasyryp jabary joq, tiyse terekke, tiymese bútaqqa deytin keybir jazghyshtar diny sauatynyng shamaly ekenine qaramastan, dinimizge qatysty ózi ozyq dep oilaytyn mesheu oilaryn tyqpalap, maqalasymaqtaryn jazyp jatyr. Ókinishke qaray, múnysy kerisinshe shyghyp, ózin ghana úyatqa qaldyrumen qoymay, dinimizge "paydasy" emes, ziyany kóbirek tiyedi. Osy jaytty músylman buyrlarymyz, әsirese búqaralyq aqparat qúraldarynyng ókilderi myqtap eskerse". ("Jas Alash" №82, 12.10.2006 j.)- dep sypayylap BAQ- targha tapsyrma beredi.

Din tóraghasy múnymen ne aitpaq boldy eken? Men osy sózdi songhy uaqytta diny taqyrypta ashyraq syn jazyp, "Allagha senemiz be, әlde Ábsattargha senemiz be?"-dep ashyq mәsele kóterip  jýrgen jurnalist retinde eng aldymen ózimning atyma qabyldadym.  Ras, men alyp bara jatqan dindar jan emespin, tek atadan ózimizge ónege bolyp qalghan dәstýrli dinimizding janashyry, qarapayym namazhan retinde ótken jyly osy oilarymdy tarazylap, aldymen "Allagha senemiz be, әlde Ábsattargha senemiz be?..." degen taqyrypta maqala jazyp "Zang gazetine" bastyrdym.

Osy maqalamdy oqyghan qarapayym namazhan oqyrman týgili, "din janashyrymyz" dep kókiregine nan pisip jýrgen dindarlardyng ózi  júmghan auyzdaryn ashpady. Óitkeni qazir elimizde  "Allah!"- deuding ornyna aldymen auzyna Ábsattar týsetin, din atyn jamylyp, dindi saudagha  salyp jýrgen dýmsheler, din biyligin óz qoldarynda ústap otyr.  Sondyqtan jogharyda atalynghan  maqalamnyng negizinde  "Din - halyqqa qajet" jәne "Allagha senemiz be, әlde Ábsattargha senemiz be?.."  atty ýlken eki taraudan túratyn "Esigindi ash, Ókimet pen Ýkimet, din kelip túr.  Elbasy N.Nazarbaevtyng payymdauyna"- degen atpen 180 bettik kitap jazyp, onyng alghashqy danalaryn  Elbasyna, Senat pen Mәjilis Tóraghalaryna, Ýkimet basshysyna tapsyrysty hatpen joldadym. Osy maqalam men kitabymdy oqysa, keudesinde imany bolsa Ábsattar Derbisәli - býkil namazhandar men  qazaq halqynyng aldynda jauap berui kerek edi ghoy... Jauap orynyna

respublika jastarynyng sýiikti basylymy "Jas Alash" gazetining 19 sәuir 2001 jylghy sanynda "Men múnda dinimizdi kórkeytu ýshin keldim"- degen taqyryppen jariyalanghan súhbatynda;

- Din taqyrybyna jazghan enbeginiz bar ma?- degen tilshi saualyna;

- 1978 jyly "Kógildir kýmbezding kóne jazulary" atty ýlken zertteuim jariyalandy. Búl Qúl Qoja Ahmet Iassauy babamyzgha baylanysty izdenis edi. Sodan keyin "Arab әdebiyeti" dep atalatyn enbegimde "Qúran - Arab әdkebiyetining jazba eskertkishi"- degen tarau bar"- dep tósin úrghylap, aiylyn jimaghan qalpy jauap bergenin kórdik.  Sonda avtordyng kitabyndaghy músylman balasy keshiruge bolmaytyn osynday soraqy diny qylmystaryn aitqanymyz ýshin, biz "mesheu oilarymyzdy tyqpyshtaghan", "diny sauatymyz kem", "ózimiz bilmeytin taqyrypty qauzaghan jan" bolyp shyghamyz ba?!...

Mine, Sizden keyin biz kimdi dәriptep, kimdi din qayratkeri tútyp jýrmiz.

Dýnie jýzi  músylmandarynyng ashu yzasyn tudyrghan, sodan bergi jiyrma eki jyl (1988j.) kóleminde ózi de óng men týs, óli men tirining ortasynda kýn keship kele jatqan   "Saytany jyrlar" atty  teksizdikten tughan aty shuly romannyng avtory, tegi ýndilik jazushy Salman Rushdidtin  kitaby jaryq kórgennen son, bir jyldan keyin 1989 jyldyng 14 aqpanynda Iran Islam Respublikasynyng ruhany basshysy Ayatolla Homeyny "fatua" jariyalap, Angliyagha jasyrynghan jazushynyng syrtynan ólim jazasyn kesip, basyn bes million AQSh dollaryn baghalaghan edi. Osylaysha óz basyna ólim tilep alghan jazushy óz romanynda  Qúday ilimin týsindirip ketken payghambarymyzgha jala jauyp, "mýminderding anasy" atanghan Aysha, Zeyneb, Mariya t.b. analarymyzdyng attaryn ózgertpey «Djahiliya shaharynyng jezóksheleri» degen at tanady. Búl kitabtyng tolyq mazmúnyn aitudyng ózi tәrbiyesizdik bolar. Degenmen, jazushynyng ólimge kesilgendegi basty kinasy osy -jalghan  jalasy. Aty óshkir sol Salman Rushdidke osynday diny jaza qoldanylghan kezde, sol jazushydan bes jyl búryn dәl sonday pikirmen kitap jazyp, ony shiyrek ghasyr boyy joghary oqu oryndarynda oqytugha úsynyp kelgen Ábsattardy da diny jauapqa tartu orynyna, Respublika Músylmandary diny basqarmasynyng Tóraghasy etip ústap otyru qay aqylgha sayady? Ábsattardan da diny jauapkershilik súrap, kitabyn el aldyna shygharyp masqaralap órteuimiz kerek emes pe? Bәlkim, Iran Islam Respublikasynyng ruhany basshysy Ayatolla Homeny myrzadan bizge de fatua súrau qajet bolar.

Osy oimen tayauda «Iran Islam Respublikasynyng ruhany basshysy Ayatolla Homeyniyge hat. Elbasy N.Nazarbaevtyng payymdauyna» degen 210 bettik kitabymdy shygharyp, Elbasy men osy elding elimizdegi elshiligi arqyly Irannyng ruhany kósemi atyna joldaugha tura keldi. Kitapta dýnie jýzi músylmandarynyng ashu yzasyn tudyrghan  «Saytany jyrlar» atty aty shuly kitabyna oray syrtynan fәtua shygharylyp,  ólim jazasyna kesilgen Salman Rushdidten bes jyl búryn, odan da zor kýnәgha batqan, elimizdegi  Respublika músylmandary diny basqarmasyna kezdeysoq tóragha bolap saylanyp alghan múnapyq Ábsattar Derbisәlige de mýbarak dinimiz Islamgha qarsy jazghan enbekteri ýshin  fәtua jaza shygharyp berui talap etildi...

Oylanayyqshy, múnday soraqy kitap jazghan adamnan endigi jerde dәstýli dinimizge janashyrlyq  kýtuge bola ma. Áriyne bolmaydy. Sonyng naqtyly dәleli qazir onyng basshylyghyndaghy Siz qúrghan Respublika músylmandary diny basqarmasy basylym betterinde aitylyp jýrgendey uahabiyler men salafiylerding shanyraghyna ainaldy. Osyny kórip bilip jýrgen                                         bizding dindәrlarymyz ben ziyalyrymyz, diny birlestikterimiz ben din ghúlamalarymyz  nege dәrmensizdik tanytyp otyr?  Jasyratyn dәnene de joq, qazirgi tanda elimizde atadan qalghan dәstýrli Islam dini búryn sondy bolmaghan mýsәpir haldi basynan keshude.  Búl  júmysqa jetekshilik eter Respublika músylmandary diny basqarmasy el-elde biznesmen bauyrlarymyz  óz tughan jerlerine saldyrghan jana meshitterin tirkettirip, egelik etkennen basqa, islamdy órkendetude eshtene de tyndyryp otyrghany bayqalmaydy. Qazir, betin aulaq etsin, jer-jerdegi imamdardyng birazy  meshitten janazany bóle qalsa, qúttyqana meshitti tastap, janaza manyna oiysyp ketip qalatyn  qayyrshylargha ainalghan. Dindarlarymyzdyng osy dýmshe dәrmensizdiginen eldegi  Islamnyng ózi óz ishinde birneshe sektalar men úiymdargha bólinumen qatar, keybir meshitter men birlestikter Respublika músylmandary diny basqarmasy qúramyna enuden ashyqtan-ashyq bas tartuda. Osy alauyzdyqtan   qazir әlemde joq jasandy dinder bizding elimizde emin erkin  tirkelip, óz júmystaryn órbitumen birge din biyligine úmtyl bastady. Múnday aty men zaty  belgisiz esepsiz diny aghymdardy ýkimet esh uaqytta toqtata almaydy.  Dindi -  din ghana toqtatady. Ol ýshin elimizdegi dәstýrli din Islam kýshti de, quatty boluy kerek. Bizdegi qazirgi Islam osy quatynan aiyrylghan. Eldi dindi dinsizderding basqarghany әbden sharshatyp otyr.

Dinimizde oryn alyp otyrghan múnday kelensizdikterge endigi jerde esh kelisuge bolmaydy.  Bir últtyng әldeneshe din men sektagha bólinui asa auyr qasiret. Tariyhqa ýnilsek, múnday jaghday últtyng da, memleketting de tútastyghyn joyyp, týbine jetip tynghan. Sondyqtan jaqyn arada kezekten tys  qúryltay shaqyryp, elimizdegi Islam júmysyna bagha berip,  dinimizdi óz atymen atap, Respublika   Islam diny basqarmasy etip qayta qúrumyz kerek siyaqty. Ol ýshin Bas muftiyden búryn muftiyat qúramy saylanyp, onyng qúramyna din qayratkerleri men ziyalylaryn tarta bilu sharalaryn qarastyru kerek. Bas mufty men onyng saylanu merzimin jәne qúqyqtaryn Elbasy men osy muftiyat kelisip belgilegeni maqúl.  Búl júmysta taza din janashyrlary men ziyalylary ózderin kórsete biluleri kerek. Olay bolmaghan jaghdayda dinimiz taghy da bir alayaq toptardyng qolynda ketui ghajap emes.

Qazir «qúrannyng bir sýresin tolyq jatqa bilmeytin Ábsattar on jyl dindi basqarghanda on-on bes sýreni jatqa biletin biz nege mufty bolmaymyz?» degen dinning ne ekenin bilmeytin onshaqty ataqqúmar «dindarlar» bas mufty bolugha shimirikpesten joghary jaqtyng esigin jaghalap jýrgenin bayqap otyrmyz. Olar;  " men osy oryngha saylanugha ylayyqtymyn ba, diny bilimim, úiymdastyru qabiletim jete me, qúdaydan qorqayyn-au?"- dep oilana da bermeytin Jaratushynyng isine aralasyp Ábsattar siyaqty ózin ózi qajy atap jýrgen dýmshelerden shyqqan sholaq belsendiler.  Býkil dindarlar bolyp saqtanatyn ýreyli qozghalys!   Búl saylauda tura joldan janylsaq dәstýrli dinimizden týpkilikti aiyrylamyz...

Keniyanyng túnghysh preziydenti Djumo Keniyatanyng «Missionerler Afrikagha kelgende, bizding jerimiz bar edi, al olardyng «Injili» boldy. Olar bizding kózimizdi júmyp qoyyp tabynugha kóndirdi. Aqyrynda kózimizdi ashqan kezde bizding jerimiz olardyng iyeliginde, al «Injil» bizde qaldy» degen sózi bizding de basymyzgha tónip keledi. «Din basshysy» Ábsattardyng sózine sensek qazirding ózinde jarty million qazaq Islam aghymdarynan basqa dinning yqpalynda ketipti. Áriyne, búl jalghan derek. Alla betin aulaq qylsyn..

Islam birligi - el birligi. Qazirgidey qazaq halqy últ bolyp birigip jatqan kezde elimizde Ádilet ministrligine tirkelip júmys jasap jatqan barlyq Islam diny birlestikteri de ózara birlikke kelip, Elbasymyz N.Nazarbaev ústap otyrghan elimizding birtútastyghyn saqtap qalu jóninde bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharyp, el taghdyryn sheshude Elbasymen yntymaqtasyp júmys jasaugha kýsh biriktiruleri kerek. Búl orayda bizge jyl sayyn Mekkede ótetin qajylyqtaghy әlem músylmandarynyng namazda qúbylagha birigip bir kisidey sap týzep,  bet búrghan súlu yntymaqtastyghy ónege bolsa jarasar edi. Bizding dindarlar búdan búrynghy qúryltayda opyq jep qaldy. Endi sol kemshilikten saq bolghany jón. Óz dinine ózing ege bol, ey músylman qazaq bauyrym. Kózindi ash. Islam dininning tazalyghy men abroyy ýshin kýres. Óitkeni, endigi jerde el bolyp qaluyn, eng aldymen dәstýrli dininning tazalyghy men quattylyghyna baylanysty.

SÓZDEN ISKE KÓShETIN KEZ KELDI

Qúrmetti Haziret!

Maqala sonynda men búl hatty nege Sizding atynyzgha jazghanyma toqtala ketkim kelip otyr. Jogharyda aitylghan әngimeler Sizding muftiyatqa basshylyq etken kezinizde  kemshilik bolmady degenge saymasa kerek. Kemshiliginiz bolmasa muftilyqtan bosauynyzgha qúryltaygha qatynasqan imamdar da mýmkindik bermes edi. Siz din-hazireti bola túryp óz kezinizde diny basshylyqqa  әielinizdi arlastyrdynyz. Dindi janazanyng manynan úzatpadynyz. Dindegi zamanauy progresske óz dәrejesinde den qoymadynyz. Úiymnyng jandy organizm ekenin úghynghynyz kelmedi. Qanshama jyl qasynyzda jýrgen Hamza qajy sol qúryltayda, barlyq isti eshkimmen aqyldaspay óziniz sheshetininizdi, minezinizde músylmandyq kórkemdik jetispeytinin ashyq aitty. Din kadrlaryn tәrbiyeleude dәrmensizdiginiz sóz boldy.  Búl pikirding naqtyly dәleli - Siz muftilyq qyzmetten ketkeli artynyzdan birde-bir shәkirtinizding osy kýnge deyin  izdeu salmauy. Dinde sanaly shәkirtke ata -anadan keyingi eng jaqyn jan ózine bilim bergen ústazy bolmaushy ma edi. Óz kezinizde taza dindarlar tәrbiyeleseniz býginge deyin solardyng arasynan Sizding izdeushileriniz shyghuy tiyis edi. Olay bolmay otyr. Qazirgi Esiktegi imamdyq júmysynyzgha da bes jyl ýiinizde júmyssyz otyryp qalghan son, «Halyq qaharmany» Roza Baghlanova әnshi apamyz siyaqty dinge esh qatysy joq,  ziyalylar Elbasyna hat jazyp jýrip, әreng ornalastyrghany ózinizge ayan... Búl turaly kezinde men óz pikirimdi gazetke maqala etip jazghanmyn...

Osy jәttardy bile túrasam da, býgingi hattyng jazyluyna «Aqyldy taqtaghy emes, taghynan týsken patshadan súra.  Taghynan týsken patsha sabasyna týsip, sabyrgha keledi. Tereng oigha baryp, aqylyna aqyl qosady» degen eskilikten jetken úlaghatty әngime dәneker bolyp otyr. Qazir elimizdegi tirshilik ana sýtindey aq, ana tilegindey taza bolyp túrghan joq. Diny basqarmadan ketken  on jyl Sizge de sabaq bolghan shyghar. Onyng ýstine eldegi qazirgi dini  jaghday Sizdi de bey jay kýide qaldyra qoymas. Qazir elimizdegi ishki diny aqual el egemendigin barynsha qauipti jaghdaygha әkelip tirep otyr. Búl jaghdaydy qazir kim jónge sala alady, múnymen týpkilikti kim ainalysuy tiyis?.. Bizge dәl qazir sóz emes, naqtyly is qajet.

Sizge 24 mausym 2000 jyly Almatyda ótken, sol kezdegi Preziydent Apparatynyng basshysy Sarybay Qalmyrzaev, Mәdeniyet, aqparat jәne qoghamdyq kelisim ministri Altynbek Sәrsenbaev jәne Ýkimet janyndaghy Diny birlestiktermen baylanys Kenesi Tóraghasynyng orynbasary Teliman Sauranbekov myrzalar qatynasqan  Qazaqstan músylmandary III Qúryltayynda, qazaqstannyng túnghysh muftii retinde, bir auyzdan «Qazaqstannyng Qúrmetti muftiyi» mәrtebesi  berilgen. Búl mәrtebenizge sol jiyngha qatysqan 138 delegat bir auyzdan dauys bergen. Búghan qosymsha osy qúryltay aldynda ózinizdi El Preziydenti N.Nazarbaev qabyldap, respublika kóleminde sheshimin tappay otyrghan diny mәseleler jayly keng kólemde jeke әngimelesip, talap-tilekterinizge qúlaq asqan bolatyn. Eldegi dinning problemalary turaly biraz ortaq pikirge toqtasqansyzdar.

Mine, osy mәrtebeniz ben abyroyynyz, dәl qazir Sizge elimizdegi dinning býgingi jaghdayyna baylanysty el aldyna shyghugha da, Elbasymen jolyghyp pikirlesuge de  moralidyq qúqyq beredi.  Búghan qosymsha býgingi tanda әlemdegi diny yntymaqtastyq turaly yqpaldy júmys jasap jýrgen Elbasymyz Sizding elimizdegi Islam dinine sinirgen mol enbeginizdi jaqsy biledi jәne  qúrmetteydi. Sondyqtan endigi jerde óziniz negizin qalaghan Respublika músylmandary diny basqarmasynyng qazirgi betimen ketken jayyna,  respublikadaghy birden-bir ziyaly din qayratkeri, din hazireti retinde ózinizding tikeley aralasuynyzgha tura keledi. Eliniz ben dininizge janynyz ashysa, ýlken silkinispen qayrat jiger shaqyryp, Elbasy aldyna naqtyly úsynyspen shyghuynyz kerek.

«Toqal eshki mýiiz súraymyn dep saqalynan aiyrylypty» demekshi, kezinde Ýkimet diny basqarma Jarghysy talaptaryn búza otyryp, búl diny úiymgha dinsiz adamdy basshy etip qoyyp, qazir sonyng barynsha zardabyn tartyp otyrghanyn  ózderi de  sezip  otyr.  Búghan qosymsha jogharyda aityp ketkenimizdey dәl qazir, sholaq oily onshaqty din dýmsheleri tanys-tamyrlaryn salyp Elbasy manyn oraghytyp jýrgenin de kózimiz kórip otyr. Dindi sayasatqa ainaldyrghysy keletin búl «belsendilerdin» eki-ýsheuining shet elden qarjylanyp otyrghanyn BAQ betteri kýn qúrghatpay sóz etude. Men biletin búl «belsendilerdin» ishinde dәstýrli Islam dinining qamyn jan-tәnimen úghynatyn jan bayqalmaydy. Biri Qúdaydan qoryqpay, jay ghana Ábsattar qúsap  ataq qualasa, ekinshisi dindi biznes kózine ainaldyryp, bayyghysy keletin dinnen mýldem sauatsyz múnapyqtar.  Din - Allanyng isi, sayasat - adamnyng isi. Sayasat - saghat sayyn ózgerui mýmkin, din - mәngilik. Osylardyng arqasynda búryn ýsh jýzge, rugha bólinsek, endi týrli din men aghymgha bóline bastadyq.   Din men sayasatty qosqysy kelip  jýrgenderding búl maqsaty ýrey tudyrady. Búl óte qaterli qadam, qate pikir. Qoghamgha býlik salady. Múnday qauip qaterdi kóre bile túra ýnsiz qalsaq, Alla aldynda da, Otan aldynda da qylmys bolyp sanalady. Búl rette kórshi qyrghyz, ózbek elderinde oryn alghan qandy qyrghyn oqighalardan sabaq aluymyz kerek.

Qúrmetti «Qazaqstannyng Qúrmetti muftiyi»  haziret Rәtbek myrza!

Alla elimizde Sizge bәrimizden artyq diny bilim berdi. Ol bilimdi qara basynyzgha emes elinizdin, halqynyzdyn, dininizding iygiligine jaratu ýshin bergen bolar.  Endigi jerde elimizdegi din hazireti, әri ziyalysy esebinde óziniz negizin qalghan diny basqarma júmysyna janashyrlyq tanytady degen oimen osy hatty óz atynyzgha jazyp otyrmyn. Artyq әbes sózim ketse keshirimmen qararsyz. Alla Sizding imany qadamynyzgha sәttilik bersin. Atadan qalghan dәstýrli Islamymyzgha qúday quat bersin.

Sәlemmen, ininiz Baqtybay AYNABEKOV

«Qazaqstan qajylary» diny birlestigining tóraghasy.

07.10.2010 jyl

«Abay-aqparat»