Men ýshin Astana — eng aldymen, sheksiz mýmkindikter mekeni jәne asqaq armandar men biyik maqsattardyng altyn kilti der edim. Bolashaghyn elordamyz Astanamen baylanystarghan adamnyng aldynan eki birdey esik ashylady: biri — ghylym-bilimge degen, kelesisi — jana orta, jana mýmkindikter men jana iydeyalargha toly jarqyn bolashaqqa degen bastau. Búl ýlken qalada ýnemi qaynaghan tirshilik, ainalanda jantalasyp-jaghalasyp jýrgen bir adam, yaghny bәsekelestik óte joghary, al bәsekelestik bar jerde ghana algha jyljugha, damugha mýmkindik bar.

Biz siyaqty jastar ýshin mahabbattyn, jasampazdyqtyn, dostyqtyn, súlulyqtyng simvoly ispetti Astanada  sәulet ónerining tendessiz ýlgileri sanalatyn keshender boy kóterude. On toghyz jylda  sýiikti elordamyz ghajayyp shahargha ainaldy, әlem aldynda bedeli kýn sanap artyp keledi.

El Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasynda aitylghanday,  Astana — býgingi kýni ýsh tildilikting de damyghan ortasy, ondaghy jastardyng kóbi ýsh tilding de qajettiligin,  manyzdylyghyn jete týsinedi.

Men — Lev Gumiylev atyndaghy Euraziya Últtyq uniyversiytetining jurnalistika jәne sayasattanu fakulitetinin  2-kurs studentimin. Tek bir uniyversiytetimning ózi maghan býginge deyin kóp nәrse berdi jәne múndaghy týrli ghylym-bilimning asqar shynyn baghyndyrghan ústazdarymyzdan tәlim alu —  kez kelgen studenttin  ózine degen senimin kýsheytip,  biyikterdi baghyndyrugha úmtyldyrady.

«Astanada ne bar? Astananyng ózge qalalardan qay jeri artyq?» degen saualgha men bylay dep jauap bergen bolar edim: «Astanada janyna ne kerekting bәri bar jәne onyng artyqshylyqtaryn kóre bilu jәne ony mýmkindik retinde paydalana bilu — әr adamnyng óz qolynda».  Sebebi,  Astana — yzghary men jylylyghy, suyghy men súlulyghy qatar jýretin júmbaq  qala  bolghanmen, sheshuin taba bilgen jannyng basyna qonghan baq shyghar.

Óz basym   Otanymnyng astanasy Astanany eshtenege tengermeymin,  dumany mol studenttik shaqtyn, jalyndy jastyqtyng ordasy әrdayym jýregimning týkpirinde. Astanam! Ózine bәri ýshin sheksiz alghys jaudyramyn! Tughan kýning qútty bolsyn! Qazaqqa qútty meken bol!

 Qarlyghash QÚRAMYSOVA,

L. N.Gumiylev atyndaghy Euraziya Últtyq

uniyversiytetining 2-kurs studenti.

KÓNILGE ShATTYQ SYILAYDY

Aqtóbeden Elordagha arman quyp 2012 jyly keldim. Respublikalyq «Habar» telearnasyna belgili jurnalist Zeyin Álipbek shaqyrghan bolatyn.  «Habardyn» Saryarqa kóshesinde ornalasqan eski ghimaratynda ótkizilgen kastingke  demimdi ishime tartyp, kishkene jýreksinip barghanym әli esimde. Kóp úzamay «Tanghy janalyqtargha» jýrgizushi etip júmysqa qabyldady. Al jurnalistik  jolym «Qazaqstan-Aqtóbe» telearnasynan bastaldy. Ónirlik arna ýlken mektep, ústahana boldy. Ondaghy jinaqtaghan tәjiriybemnin, bilgen-týigenimnin  keyin Astanadaghy júmysymda ózimdi kәsiby maman retinde kórsetuime septigi tiydi. Mine, sodan beri  bes jylgha juyqtady. «Habar» arnasynda әueli «Tanghy janalyqtardy» jýrgizdim, odan  kýndizgisine auystyq. Uaqyt óte kele keshki «Qorytyndy janalyqtardy» jýrgizudi senip tapsyrdy. Avtorlyq baghdarlamalardy jýrgizdim. Produserlik qyzmetti de qatar alyp jýrdim. Bir  jarym jyldan beri «Qorytyndy janalyqtardyn»  avtory әri jýrgizushisimin. Kәsibim ózime únaydy. Astana osylay mening jolymdy ashty.

Biz kórgeli Astana da jyl sayyn qúlpyryp kele jatyr. Ásirese keshkilik júmystan qaytqanda týngi shamdary samaladay jarqyraghan shahardyng kelbeti adam tanymastay ózgeredi. Esilding sol jaghalauynyng kórkine kóz toymaydy, keshkisin osynday uaqytta  otbasymmen seruendegendi únatamyn. Jaqynda   EKSPO qalashyghyna baryp, biraz tamashany kórip qayttyq.  Álemdik dengeydegi auqymdy sharanyng bas qalamyzda ótip jatqany, әriyne, quantady. 120 elding pavilionyn týgel kórip shyghu ýshin bir kýn azdyq etedi eken. Bәrin qaldyrmay aralap shyghugha keminde eki kýn ketedi. Ózimizge de únady, balalarym bir quanyp qaldy. Kórmedegi kóp dýnie  balalargha  arnalghan siyaqty.

Al tuyp-ósken  jerim Aqtóbege jyl sayyn baryp túramyn. Týlep úshqan jerindi saghynyp-aq túrasyn….  Onyng ýstine tughan bauyrlarym da sonda.  Búl jyly da sәtin salsa, baryp-qaytu oida bar.

Ghany ÓTEPBAYÚLY, respublikalyq

«Habar» telearnasynyng telejýrgizushisi.

Mening sýiikti qalam

Astana qalasynda túryp jatqanyma 8 jyl bolypty. Ál-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq uniyversiytetining halyqaralyq qatynastar fakulitetin bitirgenmin. Astanada joghary bilimdi maman bolsyn, tipti mamandyghy joq adam bolsyn ózining oiynan shyghatynday  júmys tauyp aluyna mol mýmkindik bar. Men de әrtýrli mekeme-kompaniyalarda qyzmet ettim. Qazir  «Buro Veritas Kazahstan» JShS-ynda (Bureau Veritas Kazakhstan —halyqaralyq sheteldik kompaniya, bas kensesi Parij qalasynda) satyp alu men logistika boyynsha maman bolyp qyzmet isteymin.

Astana, әsirese, jastargha qatty únaydy. Astananyn  tughan kýninde jyl sayyn  «Astana Opera», Últtyq muzey, «Barys» hokkey kluby, «Han Shatyr», Tәuelsizdik Sarayy siyaqty nebir jana ghimarattar boy kóterip, shahardyng sәn-saltanatyn asyryp keledi. Biylghy jaghday mýlde bólek,  halyqaralyq «EKSPO-2017» kórmesi ótude. Jýzdegen memleket ózderining kórmelerin halyq nazaryna úsynuda. EKSPO keshenindegi týrli elderding kórmelerin bir kýnde aralap shyghu mýmkin emes. Kórme  tek qana «Bolashaq energiyasy» taqyrybyna arnalmaghan, ózge júrttardyng últtyq erekshelikterimen, mәdeniyetimen jaqyn tanysugha mýmkindik beredi. Ár el — bir әlem, beynebir Afrika, Ýndi, taghy da basqa  elderge qúddy baryp kelgendey әser alasyn.

Áriyne, EKSPO-nyng elimizde ótkiziluine qatysty keybireuler jaghymsyz  pikirler aitty,  biz is jýzinde múnday óte auqymdy sharanyn  jaqsy úiymdastyrylghanyna, onyng sәtti ótip jatqanyna kuә bolyp jýrmiz, sol ýshin quanamyz.

Astananyng qoghamdyq-sayasi, mәdeny ómiri qyz-qyz qaynap jatady. Elorda bolghan song memlekettik auqymdaghy sharalar tausylmaydy. Qayda baram dep oilanyp jatpaysyn. «Astana Opera», Q.Quanyshbaev atyndaghy qazaq drama teatry, M.Gorikiy atyndaghy memlekettik akademiyalyq orys drama teatry, Jastar teatry, qalalyq quyrshaq teatry, týrli konsertter, kinoaptalyqtar  kýnde bolyp jatady.

Sporttyq sharalar da solay.

Al Astananyng qatal tabighaty da júmsaryp, aua rayy da jyldan-jylgha  jylynyp kele jatqan siyaqty. Aqyrghan ayazy men ókpek jeli qazir búrynghyday әser etpeydi, mýmkin, biz ýirenisken shygharmyz.

Astanada ómir sýru ózime únaydy, bolashaghy bar qala, jastardyng talabyn úshtaydy, olardyng armandaryn jýzege asyruyna mýmkindik beredi. Bizge sonysymen ystyq, sonysymen qymbat.

Malika QÚRMANALINA.

Astana.

Zamanauy әri jas qala

Nazarbaev Uniyversiytetining Ghylym jәne tehnologiya mektebi, biologiya ghylymdary fakulitetinde oqyp jatqanyma 4 jyldan asty.

Alghashqy jyldary Astana qalasy ózimning tughan qalam  Aqtóbege mýlde úqsamaytyn  siyaqty kórinetin, jyldar óte kele olardyng ózara úqsastyqtaryn anghara bastadym. Oqugha kelerde maghan  tanystarym Astananyng qysynyng qatty bolatynyn, ol kezde kóshede qydyru mýmkin  emestigin aitqan edi. Keyin  qarasam, klimatynyng jangha jayly әri   Aqtóbeden  aiyrmashylyghy shamaly bolyp shyqqanyna tanghaldym. Astananyng aua rayynyng meni taghy bir qayran qaldyrghany — aspanynyng kendigi boldy.  Oghan qalanyng jazyqtyqta ornalasuy sebep bolsa kerek. Nazarbaev Uniyversiyteti qalanyng shet jaghynda bolghandyqtan, kýnde keshkisin jataqhana terezesinen kýnning úyasyna batyp bara jatqandaghy keremet kóriniske qyzygha qaraymyz.

Maghan Astananyng jana qalasynyng arhiytekturasy erekshe únaydy.  Múndaghy ghimarattar eshkimge úqsamaytyn ózgeshe týrimen qalagha kórik berip túr әri onyng ýzdiksiz damu men ózgeru ýstinde ekenin aighaqtap túrghanday. Údayy qozghalystaghy, ósu ýstindegi qalagha kelgeli  mening kóz aldymda kóp nәrse kýnbe-kýn ózgerip jatyr. Múnda studentterding zerigetin uaqyty joq, týrli sharalargha qatysyp, uniyversiytetke kelgen  syaasatkerlermen, Nobeli syilyghynyng laureattary siyaqty nebir túlghalarmen kezdesip,  kóp nәrseni kókeyge týiip jatyrmyz. Bizding uniyversiytetting kóptegen studentteri EKSPO-da eriktiler  bolyp júmys jasauda. Óz basym uniyversiytette ghylymy júmyspen ainalysyp jýrmin.

Ghalym ISMAGhÚLOV,

Nazarbaev Uniyversiytetining 4-kurs studenti

Abai.kz