IYә, solay, kýnәharmyn men býgin,

Qúday keshpes, kesher endi meni kim?

Týnderimdi týnderinmen bólisip,

Qúdaygha emes, saghan qúl bop kelistim.

«Betinnen» dep sýiip aldym erninnen,

«Biyleymin» dep ústap aldym belinnen.

Bir minuttyq baqyt túrdy aldymda,

Ayday súlu aru mýsin kerilgen...

 

SAYaBAQ

Senbi kýni sayabaqqa baramyn,

Seni esime alamyn.

«Úmyt» degen ótirikke aldanyp,

Úmytqan bop qalamyn.

Odan keyin kelem ýige asyghyp,

Meni kýtip otyrghanday asylym.

«Vkontakte» men «instagha» kiremin,

«Ne istep jýr?» dep ghashyghym.

Osylaysha kýn batyp, tang atady,

Bir kýldirip, búl ómir jylatady...

Taghdyr kókke kóterse seni býgin,

Erten-aq qúlatady...

 

JALGhYZ

Bərin oqyp tauyspadym kitaptyn,

Búl ómirde ne joghalttym ne taptym?

Bilimim de biligim de bolsa da,

Jalghyzdyqqa men ólennen em taptym.

Student kýnder óte shyqty qas-qaghym,

Ataq penen abyroydy lastadym.

Shyrghalannyng shyrmauynan shygham dep,

Qanshama ret jana ómir bastadym.

Biraq meni týsindi me jaqynym,

Týsindi me anamday appaq altynym?

Joq! Týsingen joq, týsinbeydi meni eshkim,

Osylaysha ótip jatyr ər kýnim...

 

JÝREK

Jalghandyqtan janym jýdep barady,

Seyiler me súr kýnning suyq samaly?

Únatqanyng ózindi de únatsa,

Jýrek shirkin sony ghana qalady.

Aynalanyng aitqandaryn aqtaysyn,

Fitnes kezip figurandy saqtaysyn.

Bir minuttyq baqytyna aldanyp,

Dos bolsang da, joq bolsang da jaqpaysyn.

Songhy sәtte qalmasa da serigim,

Jalghyz qalyp jýdesem de men býgin.

Arzan sudan azdap alyp qoyamyn,

Odan baska júbatady meni kim?

Ne kýtemin aspanymnyng astynda?

Kimdi izdeymin marqúmdardyng basynda?

Jaqsy edi ghoy jaqsylardyng janynda,

Appaq, adal, asyldardyng qasynda...

Búl tirlikting talayynan týnilgem,

Oghan kuә júmyr jýrek, júmyr jer.

Jalghyz tilek Tәnirimnen súraymyn,

Ótkenime ókinbeytin ghúmyr ber!

 

NEGE?

Nege bizder kettik eken joghalyp?

Aradaghy әngimeni dogharyp.

Taghy da bir kezdesudi qalasan,

Soghan meni layyqty dep sanasan,

Taghy da sol Avangardqa barayyq,

Songhy qalghan mýmkindikti qarayyq.

Sening jýzing jarq etkende fotodan,

Men taghy da kózsiz ghashyq bop alam...

 

JYLDAR

Izdemedik, tappadyq kimdi qaydan,

Súluy da jyluy shyqqan aldan.

Myng bir týnning biri únap-únamaghan,

Sol qyzyqtan býginde týk qalmaghan.

Ótip jatyr súr kýnder syryldatyp,

Kónil, shirkin, barady suyq tartyp...

Bireuler jýr patshagha ghashyq bolyp,

Al, bireu jýr balasyn shuyldatyp.

Osylay dep jýrgende jyldar ótti,

Eng baqytty sәtterdi úrlap ótti.

Erte me, kesh esindi jiyp sen de,

Búrynghyny búghaula, qúmarlyqty!

 

TENTEK

Tentek bala erjetipti býgin de,

Ayy tuyp, Kýni kýlgen kóginde.

Alystady appaq anghal adaldyq,

Qalghan bәri ótip ketken ómirde...

Keshe ghana laghyl kózder jaynaghan,

Keshe ghana jalyn sózder sayraghan.

Jeti týnde júldyzdarmen jymdasyp,

Soqyr sezim kózdi eriksiz baylaghan.

Tentek bala jigit boldy endigi,

Balasynyng anasy – onyng serigi.

«Baqyttymyn» deydi ishtey jýregi,

Jeteleydi bolashaqqa senimi.

Bayaghyda bir súludy sýigen-di,

Mahabbattyng jalynyna kýigen-di.

Býkil әlem búghan qarsy túrghan son,

Ókinishpen óz tenine ýilendi.

Tentek bala ol kýnderdi úmytqan,

Jan jarasyn jana ómirmen jylytqan.

Sýigen jary, júmaq baghy bar býgin,

Olar ýshin atyp jatyr kýlip tan...

 

TÁKAPPAR

Ay_kýnderim zulap jatyr arada,

eshbir qyzyq qalmay jatyr qalada.

Qayyryldy qyran qanat qiyalym,

qayyrylghan qorytpaday jaghada.

Kók qaghazdyng kótergenmen shoqtyghyn,

keshe kórgen jaqsylyqtar joq býgin.

Taghdyryma riza bolyp óter em,

kórsetpese tek mahabbat joqtyghyn.

Syn aitugha sen de, men de shebermiz,

Al talpynsaq, jaqsylyqqa jetermiz.

Búl tәkappar dýniyege kóz salsan,

Bar bolghany kópting biri ekenbiz...

 

KÝShIK

Ózing aitqan kýshigin-aq bolayyn,

Erkeleyin, kúiryghymdy búlghayyn.

Almatydan armanymdy әpergen

Qúdayymnan basqa neni súrayyn?!

Sen – perishtem jerge týsken, o, Qúday!

Kózdering – kók, móldir múhit suynday.

Bes kýn ótti, biraq әli janyp túr

Jýregimning janartauy suymay.

Alghash kórdim ayaldama sonynda,

Ezu tartyp súradym kep: «Tondyng ba?»

Kózderimnen kóz ala almay: «Joq» dedin,

«Jolaushylap qala bershi jolymda...»

Kók kózindi jamandyqqa qimadym,

Ghashyq boldym, dýniyege syimadym.

Erteng alyp laqtyrsang da qoqysqa,

Senem saghan, jýregimdi syiladym.

«Agentten» qalay maghan jolyqtyn?

Ónimnen de, týsimnen de ketpedin.

Sensiz uaqyt bir orynda túr әli,

Boldyng ózing býginim de, ertenim.

 

JAYYQ

Jayyqtyng jaghasynda qarsy aldym,

Seni kórip, súlulyqqa tamsandym.

Keterinde kelmedi ghoy qoshtasqym,

Sýiemin dep óz ózime jar saldym!

Osynday da bola ma súlu degen?

Kýn kózindey kózderi kýlimdegen.

Búghan deyin júmaqtyng júmbaq qúsy

Qalay ghana qolyma ilinbegen?

Sensiz endi jýregim shydar ma eken?

Taghdyr meni neshe kýn synar eken?

Sen otyrghan keshegi oryndyqtan

Jylu izdep jýregim jylar ma eken?..

Sýiem seni... meni solay qabylda,

Maghan bola jýrgen joldan janylma.

Sýimeseng de sýiiktimin ózinmen,

Jeti týnde jetip baram janyna...

 

KETEM!..

Meni, júrtym, óledi dep oilama,

Ólerimdi aldyn ala toylama.

Tyr jalanash tónirekten týnilsem,

Ketem degen mendegi jay oy ghana.

Únamaymyn, bәrine de bótenmin,

Únamay-aq búl ómirden ótermin..

Ózime de, ózgege de ókpem joq,

Ókinsem de, bildirmey-aq ketermin...

Sýikimdi de, sýiikti de emes em,

Sony bilsem dýniyege kelmes em.

Sózi altyn, ózi jatyn qatyndar,

Sýiem degen sózderine senbes em.

Perishtening piri boldyq alansyz,

Qaryndastyng qúly boldyq amalsyz.

«Vkdan» da, «vatsaptan» da izdeme,

Kerek bolsam, aq Jayyqtan tabarsyz!

 

ADAMDAR

Jalghyzdyqtan janym jýdep barady,

Qúr jatystan bar ma basqa amaly?

Únatqanyng ózindi de únatsa...

Jetim jýrek sony ghana qalady.

Adamdardy únatamyn mezgilsiz,

Tabighattyng zandaryna jengisiz.

Qaryndastyng qylyghyna sengisiz,

Perige de, perishtege bergisiz.

Ómir degen jylatady súrausyz,

Bolmaydy ghoy kóterilip-kúlausyz.

Jauapsyz-aq bireulerdi únatyp,

Bolmaydy ghoy bireulerge únausyz...

Esikterge syghalap qaramaymyn,

Ne bolsa da ózimshe saralaymyn.

Kerek bolsa eshkimnen súramastan,

Jýregimdi ózim-aq jaralaymyn!..

 

JAS

Kózimde jas tamshylaydy tyrsyldap,

Til baylauly, әldekimnen qysylad(y).

«SÝIEMIN!» dep jahangha jar sala almay,

Jaratqannan jýremin tek jón súrap.

Kózderine qaray qalsam qorqamyn,

Jalghyz jolmen jaymen ghana jortamyn.

Jaralanghan jýregimde jylu joq,

Jasyrynghan janarymda tolghan mún...

Jabyqqanda jalghyzdyqpen kenestim,

Abyroydan alasarghan emespin.

Mahabbatty qúrymaghyr qayteyin?

Biyik boldy baghyndyrar beles tym...

Sýie almasa, sýimesinshi meni eshkim,

Taghdyrymmen kelmeydi esh egeskim.

Anashymnyng alaqany jetedi,

Basqasyna men jay ghana elespin...

ATYRAU

Abai.kz