Senbi, 23 Qarasha 2024
Alang 5120 4 pikir 4 Jeltoqsan, 2017 saghat 10:28

Qúlsary qalasy bolashaqta qoqys poligony bola ma?

Qúlsarynyng Manghystaugha keter jolyndaghy shamamen 5-6 shaqyrym jerde ornalasqan "shlam iygergish" mekemege shlam-qaldyqtary Aqtóbe men Oral qalalarynan da әkelinip tasymaldanuda. Jergilikti jerding "Qaraarna, Shólghara" qaldyqtary ol ekibastan osy jerge tógilude. Oral tasymalynyng bir reysi 1 mln 300 000 tg.

Últtyq ruhy joq, moynynda qyrghyn nesiyesi bar amalsyz jýrgizushilerge "el taghdyry, ekologiya, úrpaq mәselesi" degen týsinikter miyna kirip te shyqpaydy. Al mesqaryn basshylargha sening taghdyryng kók tiyn, olargha 5 tiyn bolsa boldy. Sonda Jyloy audany bolashaghynan ýmit kýttiretin jas qala ma, әlde "biring ólip biring qal" kirpishinen qalanghan qoqys poligony ma? Jyloy aimaghy kim-kóringenning sanghytyp ketetin tastandy qalasy emes!

Ákimder býgin kelip erteng ketetin kóshting arbakeshteri. Qyrghyn bolyp jau shapsa da búl jerde túraqtap óletin, búl jerde qalatyn tek qana osy jerding bayryghy qara halqy! Myna kelensizdikterdi kim toqtatady? Ákimder búdan habardar ma? Búl jerge qaldyq tóktiruge kim-kimning de rúqsat beruine haqysy joq! Biraq, kóz qysty, barmaq basty әmpәi-jәmpәy mafiyalar shamadan tys shekaradan shyghyp boldy. Búl mәselege halyq týiilgen qabaqpen qarauda. Búrynghy audan әkimi Izbasov Maqsym myrza: "Mening әkim bolyp qyzmet etkenime nebәri 5 jylday uaqyt boldy, búl mekeme mening aldymda boy kótergen. Oghan kim, ne ýshin rúqsat bergenin men bilmedim" - dep jauap qatqan bolatyn, bitti, jalghasy joq. Al qazirgi kelgen jas әkim Jyloydyng qyr-syryn endi ghana týisine bastady. Oblys, audan basshylary, búl mekemeni tez jabugha sheshim shygharyndar! Ol mekeme aqiqatty týsinip óz erkimen boy úsynbasa, qaghylghan myzghymas qadasyn halyq bolyp qatang týrde júlyp alatynymyzdy eskertemiz! Jәne de osy uaqytqa sheyin halyqty ulap kelgeni, aurugha úshyratqany ýshin sansyz aiyppúldar tóletemiz!

El jappay narazy bolghan jerde eshuaqytta bereket bolmaydy! Úrpaq sonda óspey jatyp óshu kerek pe? Ónbey jatyp ólu kerek pe? Bizde qanday bolashaq bar? Onda ne ýshin jiyndarda "Salauatty ómir salty" degen ertegini qaqsap qoymaysyndar? Is pen sóz bólek, al halyq aqymaq emes, halyqty úzaq aldap, úzaq qorqyta da almassyndar! Qaladan 5 shyqyrym jerde qoqys alany ornalasqan. Onyng týtininen (shlamnyng qansyq sasyq iysinen bólek) "Múrager" auyly zardap shegude. "Jasyl el baghdarlamasy" qayda adasyp jýr eken? Qala ainalasy – týtindetip, ulaugha arnalghan aimaq emes, halyq qolyndaghy 5-6 malyn baghyp, qyrlyqqa shyghyp taza aua jútyp, azattyqta beymaral rahat kýy keship otyratyn mekeni! "Kәsipkerlikti qoldau" qayda?

Qayda barsanda Qorqyttyng kóri degendey, halyqty qorlau! Eldi tonau, eldi aldau! El-halyqtyng shamadan kóp payyzy auru. Ankologiyalyq aurular, RAK auruynyng kýshikteytin úrghashy týrleri 10 nyng birinen bayqala bastady. Jan saqtau bóliminde oryn joq. Komagha týskenderge 1-2 apparat auyspay bezek qaghuda. Al búl jaghdaylar "Ruhany janghyrugha" jata ma? "100 naqty qadamgha" sonda ne jatady? Jyloy -qorqynyshty filmiderdegi mutanttardyng qalashyghy emes! Bizding bir týsinbeytinimiz, jalpy birnәrse jasarda halyqpen aqyldasasyndar ma? Halyq rúqsat etti me әlde halyq peshki me, mal ma? Rahat qoy, oiyna kelgenin jasap halyqtyng basyna sarp etip kete beretin bolsandar! Halyqty ashulandyrmandar! Halyq – tolqyn, dariya! Bir tasysa des bermeydi! Al bizding audannyng "altyn balyq" ekology qara uyldyryqtanda qymbattap, ghayyp әlemine sýngip ketkenine qay zaman!

El bolashaghyn, úrpaq qamyn oilasandar, dereu búl mekemeni jabugha bar kýshterindi salyndar, әkim-basshylar! Kózimiz kórip, múrnymyz iyis sezip otyryp biz auamyzdy lastatpaymyz! Endigi jerde búl mekemege narazy bolghan Jyloy halqy narazylyq tanytatyn bolady. Búl maqala barlyq tiyesili oryndargha jóneltiledi, jәne eskertu retinde qabyldandar! Jyloy halqy óz naqty qadamyn jasaugha bek kiristi!

Túrar Shapqara

Abai.kz

 

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5347