Zekenning (Zeynolla Qabdolovtyn) o dýniyelik bolghanyna jyl toluyna oray «Ana tili» gazetinde bir estelik maqala jariyalagham-dy. Keyinirek Zekenning shәkirti Bauyrjan Omarúly bastaghan top akademiyk-jazushy turaly «Býtin bitim» kitabyn әzirlegen kezde әlgi maqalamdy shamaly tolyqtyryp, «Nar sýtine shyqqan qúmarshyq» degen atyn qaldyra otyryp, qayyra úsynyp edim. Shamaly tolyqtyru kórgen bir túsy – Zekendi Atyraudyng qúmdy ónirinde bolatyn qúmarshyqqa úqsatatyn jerim. «Alabota túqymdasyna jatatyn bir jyldyq shóptesin ósimdik (Agriophyllum), – deymin qúmarshyqty.  – Tary tәrizdes jemisin ýgip, talghajau etseng kәdimgidey qorek. Jazatayym tamaghyna túryp qalyp, qúmyqsang – sharuannyng bitkeni. Sondyqtan biletin kisiler qoydyng qúiryq mayyn turap, kóje ghyp pisiredi. Qimasyndy alatyn soghys bop kelgen asharshylyqta qyrdaghy el qynaday qyrylghanda, qúmdaghy el osy qúmarshyqpen jan saqtap, aman shyqqan desedi. Býgingi et jeu nauqany qúmarshyqty belkýli úmyttyrdy. Qúmarshyqpen, ol nәr ap ósetin qatepti qyzyl narlarmen – Zekendermen birge tútas bir zaman, ýlken bir dәuir kelmeske ketti», – dep basymdy oshaqqa úryp jylappyn. O, ne jazsang da kótere beretin beyshara qaghaz-ay, әuelim sol qúmarshyqty ózing kórding be deseyshi?!

Álbette, shóleytti jerding balasy qúmnyng qúmarshyghyn kórmegen, auyldaghy ýlken kisilerden estui boyynsha syqpyrtqan. Sol sebepti jazghanyna avtordyng da kónili tolynqyramaghan, sebebi ózi qalam úshyna alyp otyrghan túlghanyng nәr alghan ortasy, arqa sýiegen negizi ashylmay qalghan.

Taysoyghan qúmy

Osy jaghday bir býiregimdi olqy týsiretin de jýretin. Kónil shirkin qonyltaqsyp bolmaghasyn biyl, yaghny 2017 jyldyng qyrkýieginde, Atyraugha kelgen saparymda Zekeng tuyp-ósken Taysoyghan-Býirek jerine әdeyilep túryp baryp, qúm ishin armansyz araladym. Qúmarshyqty kórdim. Qanbaq siyaqty tikenek ósimdik eken. Sabaghynyng juandyghy ýlken kisining sausaghynday. Tóbesinde әlgi sabaghyna tyrmysa ósken «bórki», yaghny dәndi qauashaghy bar. Syrt qaraghanda shargha nemese tónkeruli qazangha úqsaydy. Diametri 30-40 santiymetrden metrge, keyde tipti bir jarym metrge deyin barady, biyiktigi kisi belindey. Dәni tamyz-qyrkýiekte tolyq pisip bolady. Erterekte «bórki» jana qurap kele jatqanda, kýn qyzyp ketpey túryp oraq-shalghymen qyrqyp alghan. Sol jerde alashanyng ýstine salyp, qauyzyn úshyryp qyzyldaghan. Solghyn kókshil, bozghylt týsti uaq dәnin biday siyaqty etip quyrghan. Pisken kezde kýmpiyip, sap-sary bolyp túratyn dәnekterin kelige týiip, qoldiyirmenge tartyp, seker qosyp sýtke, qaymaqqa aunatyp jegen. Kóje jasap ishken. Bir eskeretin jaghday, únday jegende demindi ishke almau kerek, әitpese qolqagha, ókpege ún tolyp qúmyghasyn. Mening «tamaghyna túryp qalsa, ólesin» dep jýrgenim sol eken. «Qúmarshyq nar sýtine shyghady» degen sózimning de ómirde әpsana tórkini bar bolyp shyqty: búrynyraqta osy jerde keng jayylghan hikayagha qaraghanda, botasynan aiyrylghan nar ingen qúm ishinde bozdap jýredi, sol kezde syzdaghan jelininen jerge sýt tamyp, әlgi jerden qúmarshyq ónip shyghypty. Sol sebepti búl jaq «Qúmarshyqqa qatyqtyng keregi joq, onyng óz qatyghy ózinde» desedi eken.

Bir qyzyghy, qúmarshyq Taysoyghannyng basqa túsyna qaraghanda Zekeng tuyp-ósken arqa jaqta, әsirese Býirek bettegi qonyrlyqtar men qoqtylarda qaqalyp qalyng shyghady. Kózi tirisinde Zekeng bizdi jasyrqandy ma, әiteuir onasha otyrghannyng ózinde tughan Taysoyghanynyng jayyn kóp әngime qyla bermeytin. Áriyne, búdan tughan jeri jayly jazbady nemese az jazdy degen úghym tumasa kerek. Kerisinshe, Zekenning kýlli әdeby múrasyn – qara sózin de,  óleng sózin de «Atyrau» taqyryby bastap túr, onyng dәleli – prozadaghy túla boyy túnghyshy «Biz janbasaq...» dilogiyasy, alghashqy ólenderi jәne publisistikasynyng qomaqty bóligining tughan ónirine arnaluy. Qalamgerlikti osylaysha tamyrynan ajyramay iygeruin bylay qoyghanda, azamattyq ajary әneu bir jyldary Qyzylqogha jerin su basqanda aishyqty ashylghanyn bilemiz. Biraq, ne dese de, osy ynghaydaghy «Arystan edi-au Isatay», «Jayyq jaghasyndaghy tolghanys», «Oralu» tәrizdi maqala-esselerinde Taysoyghan-Býirek arnayy sóz bolmaydy. Oghan qaraghanda ózi oqyghan Dossor kóbirek әueze qylynghan. Soghan qarap, sirә, Zekeng kindik qany tamghan ónirden Dossor jaqqa tym erterek ketip qalghan-au, sondyqtan kóp jaghday esinde qalmaghan shyghar dep jýrushi edim. Keyin bes tomdyghynda jariyalanghan Mahambet jayly ayaqtalmay qalghan romanyn oqyp otyryp, ol oiymnyng qate ekendigine, ózi tuyp-ósken qúm ishin Zekenning beske biletinine kózim jetti. Romannyng myna bir túsyna kónil audarayyqshy:

«... Taysoyghan da aumaghan Naryn. Oiyl men Jem arasyn tútastyra jalghap, kósile kólbegen jalpaq shaghyl. Búl da shaghyl bolghanda susyp tógilip jatqan jalanash qúm emes, qyzghylt topyraghy súrghúlt shýiginmen, key tústary jasyl shalghynmen qymtalghan kógildir qonyrlyqtar men keng qoltyqtar, beles-beles belder, qyrqa-qyrattar qalyng elge saya, mal men jangha pana. Naryn hanjaylau bolsa, búl – sarjaylau. Ontýstik shalghayy Jem suynan bastalatyn Taysoyghan soltýstiginde Býirekqúmgha ýlasyp, Oiyl ózenine tireledi. Oiyldyng dәl osy aralyghynda Syrym bógeti, bóget jiyeginde dalanyng jalynday jalbyrap túrghan bir shoq terek bar. Múny da Aqkól men Kezauyzgha qaray ótken jolaushygha kólenke bolsyn degendey Syrym batyr óz qolymen egip ketken kórinedi...»

Kezauyz shluzi

Negizinde múnday panoramalyq suretteme sol ónirding balasy emes qay talantty jazushynyng da qalamyna ilige beredi. Onday avtorgha ózi qalam úshyna alghan jerdi bir kórse de jetip jatyr. Desek te, jogharyda keltirilgen kóriniste bir kelip ketken adam anghara bermeytin detali bar, ol – Syrym bógetining jiyeginde «dalanyng jalynday jalbyrap túrghan bir shoq terek». Ilgeride aitylghan, Taysoyghangha barghan saparymda Syrym bógetin men de arnayy baryp kórgenmin, biraq, qúdayshylyghyn aitayyn, Zekeng jazyp otyrghan shoq terekti bayqamappyn. Ondaydy sol jerding tumasy ghana bilmek. Osy tújyrym romanda odan әri sóz bolatyn Kezauyzgha da qatysty:

«Kezauyz – kezauyz dese kezauyz, soltýstikte qyrtys-qyrtys qyzyl shaghyldy qaq aiyryp aghyp jatqan Jarypshyqqan ózenining soltýstiktegi Oiyl suynan jyrylghan jinishke jylghanyng tolqyny tereng Tayketken arnasyna kelip toghysatyn qúiylysy – tabany tastaq, jiyegi qayrang qúmdy ótkel. Búl aranyng suy – jayylma, sayaz, tizeden az-aq asady. Jaghasy jaypaq. Syrym bógetinen arghy Qaramennen Qarakólge, odan әri Qarabaygha qaray sapar shekken jolaushy arbadan týsip, balaghyn týrinip, bilegin sybanyp, boy sergitip, úiqy ashar salqyn sumen betin bir sipaydy da, kóligin qylt etpeden at emes, ózi sýirep ótkendey arghy betke shygha bere jaylanyp, suyn ishedi. Sodan song par attyng qamytyn alyp, delbelerin shúbatyp, jaghada jayqalghan kók qúraqqa túsausyz qoya beredi. Attar shashasyn salqyn su shayghan jerden tapjylyp, taban audarmastan qysqa deyin boyauyn ózgertip, buynyn qatyrmaytyn baldyrghan bala qúraqty bas salyp, shalghysha qiyady da oqta-tekte pysqyryp qoyyp, kýrt-kýrt, kirsh-kirsh shaynaydy. Sodan miner jaghynan iyesi oralghansha ornynan qozghalmaydy. Al iyesi jaghadan joghary kóterilip, shalghyl shetindegi shoqygha shyghady, sheshinedi. Shoqynyng irgesine yrp-yrp soghyp, Jarypshyqqan aghyp jatady. Nәri tap-taza, jaghasy qúmayt, týbi tegis aq qayran. Suynyng móldirligi sonday, aghyspen yghyp, jýzip kele jatqan shorshyma, soyqan balyq – shortan jaghadaghy adam qarany kórip, kenet shoshidy da tolqyndy qúiryghymen bir úryp, keri búrylyp qashyp ketedi. Soghan baghyp, betinen týbi kóringen móldir su sayaz shyghar dep, sekirip týse qalsan, ýsh kisi boyy terenge shym batasyng da ketesin. Jarypshyqqan – sonday aldamshy ózen, tereni tentek, tek beti ghana kýledi...»

Jarypshyqqannyng boyynda

Aqkól – Shәigez kanaly

«Mahambet» romanynan búl ýzindini әdeyi úzaqtau keltirgendegi oiymyz – taghy da әlgi kórinis qiyaldan yaky bir kelip ketuden emes, avtordyng óz ómirinen, údayy baqylaudan alynghanyn kórsetu. Jogharydaghy saparymyzda Qarabau, Mәtenqoja arqyly oralyp kep, Kezauyzben biz de jýrgenbiz. Býrynghy ótkelding auzyna 1930-jyldardyng basynda jan-jaghyn temir qaqpaly shluz ornatqan eken, sodan Kezauyz atanuy da mýmkin. Álgi jyldary Oiyldyng suyn salasy Jarypshyqqan arqyly Qarabaugha qaray shygharyp, bir jaghynan Jayyqqa, ekinshi jaghynan Dossor, Maqat kәsipshilikterine aparu jobasy jasalghan, salanyng arnasynan topyraq alyp, terendetken. Biraq Miyalydan bastalyp, Eraly gidroqúrylysy deytin at alghan ol joba әldebir sebeptermen jýzege aspay qalghan. 1944 jyly Aqkól – Shәigez kanaly qazylghannan keyin ghana Oiyldyng suy Qarabaugha jetken. Múnyng bәrin tәptishtep aityp otyrghanymyz, Zekeng surettep jazghan kóriniste ilgergi shluz bolsa bolar, al keyingi kanal joq, adam qoly tiymegen móldir ózen, jaghasy jayqalghan qúraq ótkel suretteledi. Búghan qaraghanda Zekeng bala shaghynda, әkesimen birge osy tústan ótken sәtterinde jadynda qalghan suretterdi jazyp otyrghan siyaqty.

Syrym bógeti

Búl orayda avtor «Syrym bógetinen arghy Qaramennen Qarakólge, odan әri Qarabaygha qaray sapar shekken arbaly jolaushy» jayly aita otyryp, qolgha naqty derek ústatqanday bolady. Múndaghy Qarameng (Qaramen) – búryn Kózdiqara atalghan auyl, býginde el túrmaydy, Kózdiqara auyldyq okrugynyng ortalyghy Qonystanu kentinen bir shaqyrymday jerde (Qonystanu auylynyng da búrynghy aty Qaraemen-Qaramen bolghan). 1925 jyly Batys Qazaqstan oblysynyng Taypaq audanynyng qúramynda Kózdiqara auyldyq kenesi bolyp qúrylghan da, 1944 jyly Qyzylqogha audan bolghanda jana әkimshilik aumaqtyng qúramyna engen. Jogharydaghy sapar kezinde janymyzda jýrgen atyraulyq belgili telejurnalist Nazarbek Qosshiyev pen Qarabauda túratyn belgili shejireshi aghamyz Shapigholla Qonysbaevtyng aituyna qaraghanda, Zekeng shyqqan óte ysyqtardyng ataqonysy osy Qaramennen әrmenirek, Býirek qúmynyng ishinde bolghan. Qazirde Kózdiqara okrugine qaraytyn, búryn «Komsomol» kensharynyng ferma ortalyghy atanghan Býirek eldi mekenining manayy, tipti odan da týstikte, Qaratóbege shyghatyn arqa bettegi bir jer siyaqty. Zekenning әkesi Qabdol degen kisi ne sol Býirekte, ne Qaramendegi «Jana sharua» kolhozynda sharuashylyq jaghynda enbek etken, qoyma mengergen desedi. Zekendi Qarakóldegi mektepting bastauyshyna berip, arnayy oqytqan. Úzaqtaghy mektep jәne jay mektep emes, «otyz ofiyser, qyryq tóre shyqqan» dep anyzdaytyn, Taysoyghan-Býirektegi ataqty ýsh «Qyzyl shkóldin» biri. Soghan qaraghanda Qabekeng orta sharualy kisi bolghan siyaqty jәne ózi bótekesinde birdene bar dep dәme etken úlyn Aqkól, Kezauyz arqyly Jarypshyqqannan ótip, býiiri kók boyaumen syrlanghan qorap arbamen Qarakólge jetkizgen, kitaptaghy әlgi kórinis bolashaq jazushynyng bala sanasynda sonday bir sәtte óshpestey bolyp jattalyp qalghan desek, shyndyq ómirden auytqy qoyar ma ekenbiz.

Qabekeng jayynda biletinimiz shamaly. Keyingi kezde jariyalanghan әulettik fotosuretterge qaraghanda, Zekenning әkesi de, anasy Jaqu da bertinirek, yaghny 1980-shi jyldar basynda qaytys bolghangha úqsaydy. Áyteuir biz bilgende Zekenning ózi apasy Qonyrdy, qaryndasy Qalimashty, inisi Oryndy ghana aityp otyratyn. Kelini Gýlbaram Núrmaghambetqyzy «Býtin bitim» jinaghyna shyqqan esteliginde Zekenning ata-babasy jóninde qysqasha derek berip ótedi. Jazuynsha, Zekenning óz atasy Kópjan baba, odan әri Mýrsәlim baba, odan әri Tóleu ata, odan joghary Onay ata. Kópjan dilmar kisi bolypty, Mekkege tәuap etip, haj paryzyn ótegen. Osy qasiyetterine oray «baba» atanghan. Búdan biz Zekeng boyyndaghy tektiliktin, sheshendik, biylik qasiyetterining kimnen auysqanyn angharamyz. Tegin adam by bola ma?!

Ilgeride Zekeng ata-baba, shejire taqyrybyna kóp bara bermeytin edi dedim ghoy. Mýmkin bir sebepteri bar shyghar. Bir kezde bir jerde aitypty deydi: «Men bir ysyqtyng kólemine syimaymyn ghoy, men qazaqtyng Zeynollasymyn ghoy» dep. Bәlkim sodan da shyghar, kim biledi... Degenmen, Zekeng keyin be eken, әiteuir bir jyldary ata-babasynyng shejiresin óz qolymen taratyp jazyp, nemeresi Sanjargha tabystapty. Qazirde Atyrau qalasynda túratyn Sanjar ol shejireni tarih ghylymdarynyng kandidaty, ysyq shejiresining ýlken bilgiri, býginde almatylyq Marat Júmaghúlovqa bergen. Sony Marattyng aituymen keltirsek, әngime bylay.

Ysyq degen kisiden eki bala – Aqsary men Sarybay tuady. Sarybaydan: Toghynshy, odan Qadirbergen, odan Qadirghúl, odan – Seyten, Samay, Jiyen. Jiyennen ýsh bala: Baymúrat, Samúrat, Abyzmúrat. Samúrattan: Jaqsybay, Japalaq, Óte. Óte bәibishesinen Qylysh, Qúlbay, Aqqoshqar, Bәshen deytin tórt úl, toqaly Qyzghaldaqtan Bostan, Asan, Ýsen, Bәigel, Qúmalaq degen úldar kórgen. Qylyshtyng bәibishesi Tólebiykeden: Tólep, Tobyq, Mymsy, Myrzaghúl, toqalynan: Aqmyrza, Baymyrza, Barmaq, Nausha. Naushadan: Kópjan, Qadisha, Qabdol, Sәpi, Kenjebay. Qabdoldan: Qonyrsha, Zeynolla, Qalimash, Oryn. Zeynolladan Baqyt, Serik, Daryn, Abzal. Kórip otyrghanymyzday, Zekeng óz qolymen jazyp berip ketken atatek kestesinde jogharyda Gýlbaram keltirgen Kópjan baba Zekenning atasy emes, әkesining aghasy bolyp túr jәne Mýrsәlim, Tóleu, Onay degen kisiler joq. Múndaghy Onay ata – aqsarynyng bayghúl atasynan taraytyn belgili Onay әulie boluy kerek. Ol óte ysyqqa alysyraqtan qosylatyn bólek taqta. Sonday-aq Marat Júmaghúlovtyng aituynsha, Mýrsәlim men Tóleu – Zekenning zayyby Sәule apaydyng atalary, yaghny jiyenbet tanalar (Sәule apaydyng óz familiyasy Tóleuova ghoy). Kezinde Sәule apay qazaqtyng belgili aghartushysy Moldaghaly Joldybaevqa nemere tuystyghy bar ekenin aityp otyrushy edi. Tóleu әuliyeti de Qonystanu auylynda túrghan. Baqyt pen Gýlbaram Qaramendegi eski zirattargha baryp, ata-babalary jatqan jerdi aralaghanda osy naghashylarynyng da qabirlerin kórgen boluy. Ghylym tilinde múndaydy derekterding interpolyasiyasy, yaghny bir-birine jamaluy deydi.

Zekenning anasy Jaqu degen kisi de ysyq. Onyng nazar toghyzbayy (sonda bizding Zekeng «superysyq» bolyp shyghady). Ysyqtyng osy tarmaghynyng ókili, yaghny Zekene naghashy júrt bolyp keletin Marat Júmaghúlovtyng aituymen jibersek, Jaqu sheshemiz Taysoyghan, Býirek ónirine aty mәlim, birneshe ret haj barghan dindar Álpay degen kisining qyzy eken. Sol Qonystanu jaghynda Álpay aghashy atalatyn toghay bar kórinedi (59 týp kókterek ósip túr eken). Álpaydyng tikeley úrpaqtarynyng biri Bauyrjan Baghytúly Taqauov – paravoleyboldan respublikalyq bas bapker, Almatyda túrady.

Zekeng oqudy Qarakólde bastaghan dedik qoy. Ol kezde balany mektepke segiz jasta qabyldaghan, tórt jyl bastauyshta oqytyp, odan әri joghary klastargha kóshirgen, sonda barlyghy toghyz jyl bilim bergen. Osy eseppen kelgende Zekeng shamamen on eki jasynda Dossorgha kelip, joghary synyptardaghy oquyn sondaghy qazaq mektebinde jalghastyrady (keyin – Abay atyndaghy Dossor orta mektebi). Dossor ol jyldary Dossor audanynyng ortalyghy bolghan, 1938 jyly ghana Guriev obylysynyng qúryluymen Maqat audany bolyp ózgeredi, biraq audan ortalyghy Dossorda qala bergen. Zekenning ýi-ishi kәsipshilik kentining Birinshi (qazaq) auylynda bәkene balshyq ýilerding birinde túrghan. Korpusty ýiler № 45 uchaske deytin jerde ornalasqan. Konstantin Paustovskiy «Geroizm – eto Dossor, promysel Embanefty v klassicheskoy pustyne» dep, it baylasa túrghysyz jaghdayda ómir sýrip, nardyng jýgin kótere enbek etip jatqan qazaqty soghysta erlik kórsetken qaharmandargha teneytin múnayly Embining búl qara shanyraghyn Zekeng erekshe jaratyp, asqan jylulyqpen eske alyp otyratyn. Sodan ba eken, balalyghy, jastyq shaghy búldyrap qalghan Dossordan otyz-aq shaqyrym Maqatta ósip-jetilgen maghan jylyúshyray qaraushy edi.

Zekenning Dossordaghy ómir jyldary jayynda az jazylghan joq. Ásirese onymen jas kezinen qúlyn-tayday tebisip birge ósken, bir mektepte oqyghan Jәrdem Keykin aghamyzdyn, alghashqy múghalimderining biri Hamit Erghaliyevting estelikteri bizdi mәlimetke molyqtyrady. Sondyqtan ol kezenning jayyn búl jerde tolyqtap jazbadyq. Aytarymyz – әlgi jyldary Dossor kәsipshiliginde belgili jazushy, Embi múnay óndirisin úiymdastyrushylardyng biri Sabyr Shәripov jәne Álghazy Iliyasov, Ermek Dýtbaev, Tәjighara Shyrdabaevtar júmys jasaghan. Almatydan kelgen Hamit Erghaliyevten basqa fizika-matematikadan Berjan Qanatbaev, Oraz Sarghúnanov  siyaqty Oral múghalimder institutynyng eki jyldyq kursyn bitirip kelgen múghalimder sabaq beredi (búlar alashshyl halyq múghalimderining shәkirtteri bolatyn). Dossordyng 90 jyldyq toyynda Zekeng osy eki ústazdan (ózi «úly ústazdar» dedi) bilim alghanyn erekshe maqtanyshpen atap túryp aitqanyn bilemiz. Guriev pedagogika uchiliyshesining týlegi Aqmúqan Núrseyitov te osynda qazaq tili men әdebiyeti múghalimi bolyp enbek jolyn bastaghan, Dossordan maydangha attanghan ol tútqyngha týsip, qiyn taghdyrdy bastan keshken. Odan basqa Rzaghaly Qitarov, jyloylyq aqyn Dalabay Jazyqbaev, Tórebek Esenghaliyev, Ótep Qarymbaev, Esen Merghaliyev, Jaqsygerey Myshanovtar Dossor qazaq mektebining shyrayyn keltirgen. Búdan Zekeng oqyghan mektepte til-әdebiyet pәni myqtap jolgha qoyylghanyn, jalpy mektep baghdarlamasyndaghy 18 pәnning ishinde til-әdebiyet boyynsha әr taraptan myqty pedagogtar shaqyrylghanyn bayqaymyz. Nәtiyjesinde oqushylardyng qiyaly erterek úshtalyp, óz oilaryn qaghaz betine erkin týsiruge mashyqtanghan. Mektepte ansambli jәne hor, drama ýiirmeleri júmys istegen. Ásirese әdebiyet ýiirmesining manayyna toptalyp, qoljazba «Abaysha» jurnalyn shygharyp, oghan údayy maqala, óleng jazyp túrghandardyng qarasy kóp bolypty. Hamang esteliginde ózi qúrghan әdebiyet ýiirmesin ara-túra oqushylardyng ózderine, sonyng ishinde «Jәrdem Keykiyn, Qajym Qosanov jәne Zeynolla Qabdolov deytin aqyn balalargha» basqartyp qoyghanyn jazady. Múnal Dalbaev bolsa әdebiyet ýiirmesining mýsheleri dep Mýslih Múqashevti, Tәjibay Tekeevti, Beken Aytjanovty, Ahmet Qaraqúlovty, Tәjen Qabdolovty, Rahmet Ótesinovty, Qatira Dýtbaevany, Ábilhan Qúspanovty, Esbergen Qaliyevty ataydy. Qarap túrsan, ishinde «osy qalayy» joq. «Osy qalayy» nesi, әrqaysysy keyin bir-bir salanyng tútqasyna ainaldy (әlgi tizimge keyin «Embanefti» birlestigining bas diyrektory bolatyn Bólekbay Saghynghaliyevty de qosu kerek). Sol ózge salalarda jýrip-aq qalamgerlik qarymdaryn tanytqandary da bar. Sóitip, jalghyz mektep Embi ónirine «moguchaya kuchka» dayarlap bergen. Tanqalarlyq nәrse.

Taghy da sol biz ózinen әldeqayda jas bolghandyqtan jәne soghan baylanysty jogharydaghy kisilerding kóbin bilmegendigimizden Zekeng «osylar ne biledi» dedi me eken, әiteuir, әlgi «alyptar shoghyryn» bizge aragidik qana әngimelep qonshy edi. Jәrdem, Bólekbay aghalarymyzdyn, Qatira apamyzdyng atyn Zekennen kóbirek estiytinbiz. Onyng jastay bilimge erekshe qúmar ortagha týskenin jәne sol ortadan ózine jan dostar tapqanyn, birimen ómir boyy syrlas bop ótse, ekinshisimen jylghada aiyrylysyp ta qalghanyn keyin bildik qoy. «Dos tapqyng kelse, dos bolyp ýiren» degen qaghidanyng shyndyghyn Zekeng ómirining mysalynan kóruge bolady eken. Sózim qúrghaq bolmasyn, bir dәiek keltireyin. Atyraulyq belgili jurnalist Qarjaubay Súltanghaliyúly qúrastyryp shygharghan «Jenisti jaqyndatqan Keng Jylyoy» deytin kitapta Maqatta, Jyloyda komsomol, partiya qyzmetinde bolghan qarymdy jurnalist Múnal Dalbaevqa Zekeng jazghan ýsh hattyng mәtini jariyalanypty. Zekenning epistolyarlyq múrasynyng eng bir móldiri derlik ol hattar erterekte, 1946 jyly Almatydan joldanghan. Ýnsiz qalghan dosynyng hat jazbau sebebin týsinbey, dal bolghan adamnyng sezim kýiin bildiredi.

«<...> Ónimde kóruge, kónil-kýiin aqtaryp saghynghan sanagha saz tabugha sen alyssyn... Tolqyndy oigha túlgha, tilekke tirek bolarlyq senen hat alyp túrghan men bar ma? Sen jaq qúlaqqa úrghan tanaday...», — dep nalidy. Qanday sózder, ә?! On segizinde ot keship kelgen dosynyng siyrek til qatuyna da belgili sebepter әserin tiygizgen shyghar, sonyng ózinde de Zekenning dos jýregi solghyndamaydy, «Ardaqtym!», «Ardaqty dosym, Múnaljan!» dep bastalatyn jauapsyz hattaryn ýzbeydi. Kýnshildiksiz dos bola bilu degen osy shyghar...

Zekenning osynday kezekti haty ólenmen jazylypty. «Bloknottan (Dosym Múnal Dalbayúlyna)» degen at taghylghan ólen-hat ýsh shumaqtan túrady:

Biyik qúz taudyng shynyna,

Aspanmen asqaq tildesken.

Bólenip kýnning núryna,

Jayqala balghyn gýl ósken.

Júparyn shashyp manyna,

Jelegin samal jel sýigen.

Nәr alyp keshe janyma,

Sol gýlge men de bas iygem.

Býginde shashaq jayghan dy,

(uaqyty boldy týleytin).

Boludan qater qalghan-dy,

Dauyl, janbyr, dýley týn...

Alibomdyq janrdaghy búl óleng 1946  jylghy 25-shi sәuirmen belgilengen. Zekenning Tau-ken institutynyng dayarlyq bólimin tastap, QazMU-dyng tariyh-filologiya fakulitetine auysyp kelgen kezi. Óleng sol uniyversiytetting Sovet kóshesi, 26-shy ýidegi jatahanasynda shygharylghan. Zekenning ózi mәtin aldyna: «Osy bir ólenimdi 1-i kýngi keshte Abaydyng «Qaranghy týnde tau qalghyp» әnining sazymen salghanym esimde emis qalypty» dep týsinikteme bergen. Alibomdyq óleng Zekenning Ábilahat Espaev әnine jazatyn belgili «Jayyq qyzy» mәtininen búrynyraq shygharylghanyn eskersek, onyng jalpy óleng mәneri әn-әuenge layyqtap qúrylghanyn bayqaymyz.

Mektepte ylghy aqyndardan sabaq alghannan ba eken, әiteuir Zekeng de qalamgerlikti ólennen bastaghan. Múnyng jayyn ózi qyzyqty etip jazady: « <...> Orta mektepti bitirer-bitirmesten soghysqa ketken әke ornyna múnayshynyng may singen kenep beshpetin kiygen on alty jasar «jayau saldyn» әdeby jattyghulary ne jóndi bolushy edi... Aynalayyn «Atyrau» (oblystyq gazetti aitady — M.T.-M.)  mening sol balang qalam izime deyin elep, ekshep, ózining betine kóshirdi. Soghan shabyttanghan men ózimdi shynymen ólenshi ekenmin dep qalyp, bayaghy Mónkening Múratynsha Dossordaghy Tәjibay jyrshy Tekeevpen, Saghyzdaghy Týrekesh jyrau Týieshiyevpen soqtyghyp, izdep jýrip aitysqanym bar emes pe? «Atyrau» búl aitys-ólenderdi de etek-etek, paraq-paraq qyp, keyde tipti gazetting ishki eki betine tútasymen jarqyrata jariyalap jatty. Sodan qyryq besinshi jyldyng kýzinde Atyraudan Almatygha kәdimgidey aqyn bolyp kelip, ony qyryq jetinshi jyly Sәbit Múqanov pen Múhtar Áuezov moyyndap, KSRO Jazushylar odaghynyng mýsheligine qabyldaghan...»

Mening qolymda dossorlyq jurnalister Baghyt Demegenov, Aybosyn Eleusinov jәne múnay óndirisin úiymdastyrushy Serik Saghytjanov jazghan «Erlikke eskertkish: Embi múnayshylarynyng Úly Otan soghysy jyldaryndaghy qaharmandyq isteri turaly» deytin kitap bar. Sol kitapta avtorlar: «Soghys ayaqtalar tústa Qazaqstannyng týkpir-týkpirinde aqyndar aitysy ótkizilgeni belgili. Aytys maqsaty jenis ýshin jan ayamay enbek etip jýrgenderdi madaqtap, janayar jalqaulardy ótkir synau edi. Múnyng olqylyqtardyng ornyn toltyrugha, ozattardan ýirenip, jaman isten jiyrenuge yqpaly kýshti boldy», — dey kelip, odan әri aldymen aitys audanda újymdar arasynda ótkenin, iriktelip shyqqandar 1945 jylghy qarashada audanaralyq aitysqa týskenderin jazady.

Maqat-Dossordaghy alghashqy újymaralyq aitys Maqat múnayshylar klubynda bolady, onda aldymen Súraubay Ýttibaev pen Qúmar Jýsipov kýsh synasady. Ekeui Bayshonasqa baryp jәne aitysady. Árqaysysy kәsipshiliktegi bólimshelerding atynan shyghady — óz bólimshesin maqtaydy, qarsylasy atynan shyqqan sehty synaydy. Al Dossorda sahnagha Maqattyng atynan Týrekesh Tәushiyev shyqsa, Dossordyng namysyn Zeynolla Qabdolov qorghapty. Eki jaq úzaq sayysqan. Aytystyng tóreshisi Súraubay Ýttibaev arqan kergendey bolyp, ekeuin әzer toqtatqan. Onyng tórelik etip aitqan óleninde jenisting kimge berilgeni mәlimsiz. «Zeynolla aq almastay jarqyldadyn» jәne «Týrekesh namys ýshin tartynbadyn» degenine qaraghanda aitys teng ayaqtalghan siyaqty. Ózinen jastary әldeqayda ýlken, halyq aqyny Súraubay, Sәttighúl Janghabylov, Múrat Mónkeúlynyng dombyrasyn alyp qalghan arqaly jyrau Qúmar Jýsipovpen qatar túryp, on segizinde óner salystyrghan Zekenning ayaq alysy sonday myghym, keltirgen derekteri men dәiekteri barynsha naqtylyghymen jәne óleni shúbyrtpaly úiqaspen bastyrmalatyp keletin jargha soqqan tolqynday ekpinimen, obraz óndiligimen ózine eriksiz nazar tiktetedi:

<...> Basqasyn bas-basyna aitpasam da,

Boldyng ghoy biraz maghan tanysqanday.

Embide jetistik joq menen qalghan,

Tabystyng tan-tamasha jolyn salghan.

Kýshpenen tabyndyryp tabighattyn,

Tizginin kýrespenen qolyma algham.

Soghystyng syndaryna tóze berdim,

Kýnim joq tabysymnan talyp, tanghan.

Jýregim — ekssentrik jan berushi,

Qan-tamyr — shtangama taramdanghan.

Kýshimen osylardyng basyn iyip,

Kachalka jer astynan altyn alghan.

Ol altyn — janghan jalyn múnayym ghoy,

Fashisting ordasyna oiran salghan.

Sol múnay — samoletke dem beretin,

Sol múnay — tankime de jem beretin.

Kórkeygen jerime de, órime de,

Sol múnay — ajar, quat, óng beretin.

Sol múnay kýnnen kýshti qayyspaytyn,

El jauy qaharyna sendeletin...

Sóz-aq emes pe?! Aytysty zerttep jýrgenderding jazuynsha, osy soghys jyldarynan qaghazgha jazyp alyp aitysu sәnge asa bastaghan. Bolsa bolar. Biraq Qúmar Jýsipovting ómir boyy qaghazgha qaramay, jazyp alyp aitysatyndargha narazy  bolyp ótkenin eskersek, Zekeng aitysqa týsken jyldary búl óner әuelgi ónin joghaltty deu qiyn. Zekeng jogharydaghy bloknottyq ólenin ynyldap otyryp shygharghanyn ózi de anghartady ghoy. Osy túrghydan qarasaq, Zekeng Almatygha bir jaghynan keshegi Núrym, Múrat, Qúmar jyraulardyng ruhany izbasary retinde auyzsha dәstýrde, ekinshi jaghynan Hamiyt, Dalabaylardyng izimen  jazba aqyn retinde qalyptasyp, qadam basqanyn kóremiz (jalpy ol kezde Embi ónirinen aqyndar kóp shyqqan, mәselen, Omarbay Malqarov, Biysekesh Dýisenghaliyev, Biysen Sarimanov, Bekqaly Qarabalin sekildi arqaly aqyndar búl kýnde úmyt boldy). Búl shamamen 1945 jyldyn  ayaq sheni boluy kerek. Al sonyng aldynda, elde jýrgeninde jasóspirim Zeynolla óz qarymyn qarasózde de synap kórgen. Sonyng bir mysaly — Maqat audandyq «Sosialistik Emba» gazetinde jariyalanghan «Batyr Musa: Sovet Odaghynyng Batyry Baymúqanov Musanyng ótken ómirinen ocherk» deytin dýniyesi. Keyin «Sónbeydi jenis alauy» jinaghynda kóshirilip basylghan ocherkting 1945 jyldyng dәl qay uaghynda jaryq kórgeni mәlimsiz, degenmen, Músa Baymúqanov Oderden óterdegi erligin sol jylghy nauryzda jasap, sәuir aiynda әlgi joghary ataq berilgenin (qaza tapqannan keyin) eskersek, ocherk jazgha salym jazylghan. Zekeng on segizde, al ocherki kәdimgi tәjiriybeli, kekse jurnalisting qalam tastasyn anghartady. «Apat», «Kek», «Azamat», «Múnayshy», «Batyrdyng auylynda» dep keletin bes bólikke bólingen ocherktegi bas keyipkerding maydannan elge jazghan hatynan dep auzyna salynatyn myna bir sóz jas avtordyng alauly jýreginen qúiylyp týsken dese layyq: «... Eldi sýiseng — quana jýrekpen sýi. Birge quan, onymen birge otqa kýi. Taghdyrynnyng qojasy jalghyz halyq, әrqashanda oiyna sen myqtap týi, — depti ghoy bir patriot. Eldi sýigen jýrekpen Otanym ýshin, sizder ýshin otqa kýiip, halqym ýshin qan tóksem armanym ne...»

Osynau sózder Zekenning ózine de arnalghanday. Ol — tughan halqynan, qazaghynan, sonyng ishinde kindik qany tamyp, shilde suy tógilgen tughan jerinen eshuaqyt qol ýzip kórmegen, topyraghynyng qasiyetin qasterlep, kiyesine úiyghan qalpymen de biz ýshin әrdayym uaqyt kólenkesin týsire almaghan etalon, ýlgi bolyp qala bermek.  Kóp nәrseni biletin, sezetin, biraq sonyng barlyghyn birdey syrtyna shyghara almay, ózimen birge alyp ketti. Sonyng ishinde ózi tughan ólkening aidyng kýni amanynda teri sýiretkendey bolyp azyp-tozyp, tútas auyldardyng at aryghanday qausap qalghanyna ózegi órtene kýiinetinin kóz janarynyng jarqylynan angharyp qalatynbyz. Dossorlyq ardager múnayshy Quanysh Qúdabaevtyng jýregin jaryp shyqqan myna bir sózder Zekenning sol aita almay ketken ansar-armany, ózi jazghanday «úshqan qústan joldaghan sәlemindey» kórinedi de túrady:

«Boztorghayday kishkentay bolghanmen biyik úshar halqym bar, bәrimizge ortaq «qazaq» degen júrtym bar. Ony osy kishkentay qalpynda da jaqsy kórem. Kimde-kim qazaqty «kishkentay, әljuaz, taghy halyq» dep qanatyn kesip, jem qúsyna ainaldyrghysy kelse, ol — qas jauym. Halyq kegine suarylghan aq semserding jýzi múqalmay betimnen qaytpaymyn».

Atyraugha bara qalsam, keyde Jayyqty boylap, ataqazday baypandap Zekeng kele jatqanday bolyp kórinedi. Qarsy jolyghyp, toqtay qalyp: «Ou, Maqsat, habarlaspay kettik qoy. Ómirde bar adamdar emespiz be?!» deytindey...

Abai.kz