Biyshi, Qazaqstannyng Halyq artiysi, Sofiya qalasynda ótken Jastar men studentterding dýniyejýzilik festivalining laureaty Gýljan Talpaqova turaly әigili aqyn Fariza Ongharsynovanyng maqalasynan

BIYShI BAQYTY

1968 jylghy 1-tamyz. Bolgariyanyng astanasy – Sofiya qalasynda jastar men studentterding Býkildýniyejýzilik IX festivali ótip jatyr, 80 mynnan astam jas Balqan tauynyng baurayyn shat-shadyman dumangha bóleude. Ár jastyng auzynda bir-aq sóz. Ol – dostyq.

Biz, Qazaqstannan kelgen bir top jastar, Sofiyanyng Kremikovsky kombinatynyng júmysshy-jastarynda qonaqta bolyp, endi qala ortalyghyna asygha basyp kelemiz. Kelsek, klub ishi halyqqa lyq toly eken. Bir-bir shoq gýlimizdi qúshaqtaghan kýiimizben әr jerge ornalastyq.

Sahnadan talay sanlaqtar ótip jatyr. Kenet, shymyldyq ashylyp, habarlaushylardyn:

– № 65. Sayysqa týsushi Gýljan Talpaqova. Professional. Qazaq Sovettik Sosialistik Respublikasynan. Halyq bii «Ayjan qyz!» – degenin estigende, bizding jýregimiz auzymyzdan shyghyp kete jazdady. Sebebi ,osynda qatynasyp otyrghan Qazaqstan ókilderi Oljas Sýleymenov, Sherhan Múrtazaev, Sara Tynyshtyqúlova, Aygýl Qydyrbekova, taghy basqa kóptegen azamattar mynau dýnie jýzi jastarynyng aldynda býgingi ósip-órkendegen qazaq halqynyng ónerine sýisinip, әri shyn niyetti jankýierlikpen tolqyp otyrdy. Qazaqtyng últ kiyimin kiyip, qúlpyra týsken Gýljannyng әdemi qimyly kórermender kóniline birden jol tapqanyn angharu qiyngha týspedi. Shynyn aitu kerek, biz zaldaghylardyng jýzine úrlana qarap qoyamyz. Tandanghandyq pen sýisingendikti kórip, quana týsemiz. Kónilimizde jalghyz-aq әttegen-ay otyrdy; «Ayjan qyzdyn» oinaqy әuenin zaldaghylar esty almady. Búl әuendi oinaugha jiberilgen kvartet Moskvada juriyding synynan ótpey qalypty. Endi ózbek jigitining bubende sýiemeldeuimen sahnagha shyghugha tura keldi. By ayaqtalghanda júrttyng qol shapalaqtauymen Gýljan sahnagha qayta shyqty.

Sahna syrtyndaghy esikten bizge jolyghugha shyqqan Gýljan jurnalister men fototilshilerding qorshauynda qalyp qoydy. Árqaysysy birauyz sózin estip, beynesin týsirip alghansha asyq. Qazaq saharasynyng erte kóktemdegi qyzghaldaghynday kóz tartady biyshi qyz. Biz qúttyqtaugha, tipti qolyn qysyp, betinen sýiyge mýmkindigimiz bolmasa da, syrttay maqtanyp túrmyz.
Aqyry ýsh kýn ótkende sayys qorytyndysy da shyqty-au.

– Qazaq Sovettik Sosialistik Respublikasynyng biyshisi Gýljan Talpaqovagha halyq bii «Ayjan qyzdy» oryndaghany ýshin Jastar men studentterding Býkildýniyejýzilik IX festivalining laureaty ataghy jәne kýmis medali qosa tapsyrylady.

Jury predsedatelining osy lebizin estigende, biz qatty quanystyq. Shet jerde jýrgende óz eline, Otanyna degen sýiispenshiliginning sheksiz ekenin sezine týsedi ekensin...

– Búl ataq maghan emes, – mening ústazdaryma, qazaq halqynyng býgingi ónerine berilgen ataq. Búl Shara, Gýljahan sekildi apaylarymnyng enbegi, – dep qyzara kýlimsiredi Gýljan.

Keyin ekeumiz onasha qalghanda ol ózining tughan jeri Atyrau ónirin, kýmis tolqyndy Aq Jayyqty, tuysqandaryn eske alyp otyrdy. Men odan bolashaqtaghy josparyn aitudy ótindim. Búl mening belgili jurnalisterge elikteuimnen ghoy deymin.

– Jospar turaly oilaugha da múrsha bolmay jatyr ghoy, – dep kýldi ol. – Qazir repertuarymda Qazaq poemasy, «Mavritan biyi», «Búhar biyi», «Bylqyldaq», «Ayjan qyz» – mine, osylar ghana. Afrika, Arab, Ýndi halyqtarynyng biylerin ýirenu ýstindemin.

Gýljan sóz arasynda ózining kinony da únatatynyn aityp otyrdy. Erteninde Bolgariya kinostudiyasy Gýljandy belgili sovet kinoakteri Oleg Tabakovpen birge kinojurnalgha týsiruge alyp ketti.

«Ayjan qyz» әuenindey sýikimdi, osynau qarapayym qazaq qyzynyng sol bir әsem beynesi mening kókiregimde úyalap qalypty. Sol beyne kóz aldyma kele qalsa, ylghy da alys qiyaldargha, arman biyikterine samghap bara jatqanday kórinedi maghan.

Qúltileu Múqash

Facebook-tegi paraqshasynan