Júma, 17 Qyrkýiek 2021
Anyq 5277 14 pikir 13 Jeltoqsan, 2017 saghat 10:23

Tóle by nege jylady nemese alasarmas arman...

Tóle biyding Tashkent qalasyndaghy mazary

Tәuelsizdik merekesi jaqyndaghan sayyn «tәuelsizdik kýni nege óz dengeyinde toylanbaydy?!», «bir jerden tәuelsizdik kýni qútty bolsyn degen jazu kórmeysin», «tәuelsizdik kýni jana jyldyq shyrshanyng kólenkesinde qala bere me?!», «osyny nege joghary jaqtaghylar qolgha almaydy?!» degen sekildi әngimeler estiysin.

Negizinen tәuelsizdik merekesining joghary dengeyde atap ótilmey, elenbey, eskerilmey jýrgenine qazaqtyng ózi de kinәli. Óitkeni, eshkim qazaqqa "tәuelsizdik kýnin toylamandar" dep tyiym salyp, qolyn baylap otyrghan joq. Árbir otbasy, újymdar, mektepter, uniyversiytetter, mekemeler, tym bolmasa әrbir qazaq azamaty tәuelsizdik kýnine jana jylgha dayyndalghanday dayyndalyp, jana jyldy atap ótkendey dýrkiretip atap ótip jatsa, eshkim kelip qoy demesi haq.

Mening oiymsha tәuelsizdik kýnining óz dәrejesinde atap ótilmey otyrghany – qazaqtyng azattyqtyng qadirin týsinbeuinde, erkin el bolu jolyndaghy ata-babasynyng bastan keshken qiyan-keski tarihyn bilmeuinde, bilse de tereng týisinbeuinde.

HVIII ghasyrdyng basynda qazaq halqy jonghar shapqynshylyghyna tótep bere almay, qatty jenilis tauyp, «Aqtaban shúbyryndy, Alqakól súlamagha» ainalghany tarihtan belgili. Búghan sebep qazaq handarynda auyzbirshilikting joqtyghy, qazaqtyng basynyng birikpeui boldy. Osy kezende Ábilhayyr han bastaghan kishi jýz rularynyng deni orystyng bodandyghyna ótse, Týrkistan, Tashkent, Jetisu óniri, yaghny ontýstik pen ontýstik-shyghys ónirler Jonghar handyghynyng qol astynda qalyp qoydy. Yaghni, qazaq azattyqtan airylghan kezeng edi búl.

Qabdesh Júmadilov «Daraboz» romanynda osy kezendi tamasha surettey kelip, ýsh jýzding hany bolghan Ábilmәmbetting ordasynda ótken han kenesine seksen bes jastaghy qart Tóle biyding qatysyp, jylaghanyn keltiredi. Ol kezde Tóle by Qaldan Serenning Tashkenttegi basqaghy bolyp jýrgen-di. Han kenesinde sóz alghan Tóle by bylay dep kýnirenedi:

«- Men kәri sýiegimdi sýiretip, jat qolynda qalghan sonau Tashkentten kelgende, jýregimdi jarghan eki ýlken arman bolatyn. Onyng biri – keshegi Áz-Tәukening altyn taghyn, tu tikken ordasyn kórip, kónilimdi bir demeu edi, ol armanym oryndaldy. Búdan keyin han kenesine kelip, aghayynnyng altyn jýzin kóremin be, joq pa, ol jaghy – Allanyng isi. Ekinshisi – ata júrttyng jau qolynan ada-kýde tazaryp, azat-erkin el bolghanyn kórip ólsem deushi edim...».

Mine búl, osydan 3 ghasyrgha juyq uaqyt búrynghy azattyq ansaghan Tóle by babamyzdyng asqaq armany men sherge toly kóz jasy edi.

Osy úly arman jolynda Qabanbay, Bógenbay, Nauryzbay (qazaq batyrlary osy kisilermen shektelmeydi) bastaghan talay batyrlar at ýstinen týspey, bastaryn bәigege tikti, jyraular jyrymen halyqty oyatugha tyrysty, últ qamyn oilaghan keybir handar men súltandar halyqtyng basyn biriktire bildi.

Aq arman oryndalyp, aq týiening qarny jaryldy. Abylay han bastaghan qazaq qoly jonghardy birjola jenip, jerimizden quyp shyqty. Elimiz óz jeri, aq kiyizge otyrghyzyp, tóbege kótergen hany bar azat el atandy.

Degenmen alma-kezek dýnie demekshi, kóp jylghy soghystan әbden әlsiregen qazaq halqy kóp úzamay patshaly Reseyding bodanyna ainaldy. Óz erkimen emes, kýshpen.

Alayda azat el bolsaq degen asqaq arman alasarmady.

Atalarynyng joryqty jolyn jalghastyrghan qazaqtyng songhy hany Kenesary da ómirin últty azat etu maydanyna arnady. Kenesary bastaghan qazaq jasaghy múzday qarulanghan patshaly Resey әskerine qarsy túra bildi. 10 jylday uaqyt jantalasqan soghysta Kenesary jasaghy jenilis tapsa da, sonynan ergen halyqtyng sanasyna erkin el bolugha degen úmtylystyng dәnin seuip ketti.

Osy kezende Shoqan, Ybyray, Abay syndy qazaqtyng kemengerleri qamsyz halyqty bilimge, oqugha shaqyrumen jәne últty aghartu isimen shúghyldandy. Orystyng tili men batystyng bilimin iygeru arqyly elimizdi órkeniyet biyigine shygharudy maqsat tútty. Búl da eldik úran men últtyq mýdde jolyndaghy ister edi.

Sonymen birge asqaq armandy tu etken Syrym Datúly men Janqoja Núrmúhamedúly, Mahambet pen Isatay, Amangeldi men Bekbolat bastaghan qazaqtyng qayyspas qara narlary da eldik tuyn tómen týsirmey, erkin el bolu jolynda jandaryn qúrban etti.

Biraq azat el bolam degen ardaqty is toqtaghan joq. Búl qasiyetti isti Alashorda ýkimetin qúryp, azattyqqa úmtylghan Álihan Bókeyhan, Ahmet Baytúrsynúly, Mirjaqyp Dulatúly, Súltanmahmút Torayghyrov, Jýsipbek Aymauytov, Halel, Jahansha Dosmúhamedovter (ayta bersek jetkilikti)  bastaghan alash arystary jalghastyrdy. Olar eldik pen últtyq mýdde ayasynda toptasyp, erkindikke soghyspen emes, halyqty oyatu, órkeniyet kóshine ilesu jolymen jetudi oilady. Óitkeni, últqa azattyq әperemin degen talay dara túlghalardyng sol jolda qyrylyp qalghanyn olar jaqsy biletin.

Alashorda ýkimeti  men Qazaq AKSR-yn qúrugha atsalysqan alash arystary elding astanasy men jerin týgendep, azat el boludyng alghysharttaryn jasady.

Alayda, olar da osy jolda atyldy, asyldy, aidaldy.

Odan keyin Kenes ýkimeti túsyndaghy Júmabay Shayahmetov, Júmabek Tәshenov, Dinmúhamed Qonaev syndy birtuar azamattardyng últtyng qayta kóterilui jolyndaghy qyzmeti airyqsha boldy. Olar Kenes ýkimetining tar qúrsauynda jýrse de últqa, elge, jerge adal qyzmet etip, úlaghatty isterimen últqa sәule shashty. Qazaqty odaq túsyndaghy esh elden kem etpey, joghary biyik belesterge kótere bildi. Olar el basqarghan kezde jalpy halyqty, onyng ishinde jastardy jasytyp, jasqanshaq etpey, erkindikke tәrbiyeledi, óz elining egesi ekenin sezdirdi. Osynday tәrbiyening nәtiyjesinde kenestik dәuirding múz-qúrsauyn jaryp, jeltoqsanshyl jas órender ósip shyqty.

Sol jas órender, yaghny Qayrat, Lәzzat, Sәbira bastaghan qazaqtyng qarshaday qyz-jigitteri alangha shyghyp, imperiyagha qarsy túryp, últtyng azattyghyn, qazaqtyng erkindigin talap etti. Olardyng «eldi óz últymyzdan shyqqan azamat basqaruy tiyis» degen talaby ózgege qúl bolmaymyz, ózimizdi basyndyrmaymyz degeni edi. Kóp úzamay búl ereuilder KSRO qúramyna kiretin kóptegen elderde jalghasyn tauyp, KSRO-nyng kýl talqany shyqty.

Sonymen, alash arystary atylyp, aidaugha kesilgennen keyin óship qalghanday bolghan erkin el bolam degen enseli ýmit aragha jarty ghasyr uaqyt salyp 1991 jyldyng jeltoqsan aiynda qayta jandy.

Alla jarylqap, ýsh ghasyrdan beri alasarmaghan asqaq armangha qolymyz jetti, babalar jetpegen armangha biz jettik, olar kórmegen qyzyqty biz kórdik.

Endi osynday kýreskerlik úranmen, qily-qily zamandarda qanshama alash balasynyng qúrbandyghymen qol jetkizgen azattyghymyzdyng qadirine jete almau -  arymyzgha syn, sýiegimizge tanba.

Sondyqtan әrbir qazaqty azattyqty qadirleuge, endi osy eldi azat etip ústap qalu jolynda ayanbay enbek etuge shaqyramyn.

Tәuelsizdik merekesine mәn berip, tar jol, tayghaq keshumen kelgen azattyq merekesin óz dәrejesinde atap ótuge әrbirimiz atsalysayyq.

Babanyng qany men ananyng jasy singen qasiyetti de úly dalada qúrylghan erkin elimiz kýn sóngenshe sónbesin!

Túrarbek Sәmetúly

Abai.kz

 

14 pikir