Seysenbi, 27 Shilde 2021
Aymaq 4796 2 pikir 13 Jeltoqsan, 2017 saghat 10:43

Auyl túrghyndarynyng ótinishi Kósherbaevqa jetpey jatyr

Qúrmetti redaksiya! Búl hatty Qyzylorda oblysyndaghy birneshe BAQ redaksiyasyna jibergen bolatynbyz. Biraq, qabyldamady. Onysy týsinikti de bolar. Sondyqtan, respublikalyq baspasózge jiberip otyrmyn.

El basyna kýn tughan zamanda Otanyn qorghauda batyrlyqtyng ýlgisin kórsetken atalarymyzdyng erlikteri eshqashan úmytylmaydy. Qazaq halqy әrqashan baba erligin úrpaqtan úrpaqqa ósiyet etip qaldyrghan halyq. Ár qazaqtyng boyynda Otangha degen sýiispenshilikting oty úshqyn atyp túratyndyghy sonan shyghar dep jatamyz. Al, kóp jaghdayda, batyr babalarymyzdyn  erligin eskermek týgili, erligin kóre túra baghalamaytyn әreketterge kuә bolyp jýrmiz. Osy sózime dәlel retinde, Sizderding basylymdarynyz arqyly  qalyng oqyrmannyng jәne oblys әkimi Q.Kósherbaevtyng nazaryn tómendegi jaghdayatqa audarsam deymin.

Mening nemere agham Aytpay Áubәkirov 1917 jyldyng ayaghynda dýniyege kelgen. 1936 jyly jogharghy oqu ornyn bitirip ózining dýniyege kelgen jeri Syrdariya audany Qarauyl-tóbe auylyndaghy bastauysh mektebinde mektep diyrektorynyng orynbasary, janadan úiymdastyrylghan «Qazriys» atyndaghy kolhozyna 7 jyldyq mektepting diyrektory bolyp enbek jolyn bastaghan. Sol mektepte, 1942 jyldyng basynda ózi súranyp soghysqa attanghansha ústazdyq etedi. 1943 jyldyng ayaghynda Belorusi manynda bir ayaghynan jaralanyp, ekinshi toptaghy mýgedektigine baylanysty elge oralghan. Soghysqa deyingi qyzmetin jalghastyryp, mektep diyrektory bolyp 15 jyl ústazdyq etip, 1960 jyldary densaulyghyna baylanysty zeynetke shyghyp, 1988 jyly dýnie saldy. Sol asyl aghamyz Otan qorghauda da beybit ómirde de eren enbekting ýlgisin kórsete bilgen Batyr azamat bolghanyna auyldastary men tughan tuystary kuә. Oghan dәlel soghysta marapattalghan eki orden, 4 medalii. Agha leytenant sheni men kombat orynbasary lauazymy men beybit ómirdegi eki medalii.

Qújattarmen birge, «Erding erligi úmytylmaydy» degen qaghidany eske ala otyryp, búrynghy «Qazriys», qazirgi «Dosan» auylyndaghy 2013 jyly salynghan jana mektepke Aytpay Áubәkirovting esimin berudi súrap, kezinde aghamyzdan dәris alghan auyl túrghyndary oblys aumaghynda әr dengeyde qyzmet jasap, zeynetke shyqqan oqushylary qosylyp, qalalyq onomastikalyq komissiyagha ótinish týsirgen bolatynbyz. Sol uaqytta shyqqan nysandargha esim berudi uaqytsha shekteu turaly qaulygha sәikes biraz uaqyt ýzilisten keyin, Jenisting 70 jyldyghy qarsanynda soghysqa qatysqandargha shekteu alynyp tastalysymen mektepke Áubәkirovting esimin beru súraghy qayta kóterilip, qalalyq onomastika bóliminen qoldau bolghanymen oblystyq onomastikalyq komissiyadan ótpey qaldy. Osylaysha, býtin bir auyldyng ótinishi qanaghattandyrylmady.

Oblystyq onomastikadan QR Til turaly Zanynyng 25 babynyng 5 tarmaghynyng onomastika kriyteriyine sәikes kelmegendikten qoldau tappady degen jalan, týsiniksiz jauap aldyq. Jalpy, shekteuden bólek, soghys ardagerlerine arnap shekteu alynghanyna baylanysty 25/5 tarmaghyn jeleu etip, Zannyng búrmalanghandyghyn dәleldeu ýshin «Núr Otan» partiyasynyng aralasuymen oblystyq onomastika men ishki oblystyq sayasat basqarmasynyng basshylary R.Rýstemov, A.Jarylqaghanov myrzalarmen kezdesu ótkizildi. Sol kezdesudegi 25 baptyng 5 tarmaghyndaghy kriyteriylerding 90 payyzy Aytbay Áubәkirovting esimin mektepke beruge eshqanday kedergi keltirmeytinin dәleldep shyqtym. Mening 25\5 tarmaghynda kórsetilgen núsqalardyng mektepke Aytbay Áubәkirovting esimin mektepke beruge tolyq sәikes keletinin tolyq dәleldegendikten jogharyda atalghan lauazymdy myrzalar biz búl iske qayta oralyp, tipti, bolmasa Dosan auylynan Aytbay Áubәkirovting atynan kóshe berudi qarastyryp, jaqyn arada ózimiz habarlasamyz dep telefon nómirlerin alyp qalghan bolatyn. Jazdyng kýni ol kisilerden habar bolmaghan son, ózim habarlasyp edim. Biz «EKSPO-2017» kórmesinde jýrmiz, 2-3 kýnde elge oralysymen ózimiz habarlasamyz degen jauabyn alghanymmen eshqanday baylanys bolghan joq.

Ákimdik sheneunikterining sóz búidagha saluyna qarap, búl isting ong sheshiluine mýddeli emestigine kózim jetti. Búlar nelikten Aytbay Áubәkirovting  esimin beruge kedergi keltirip, qúlyqsyzdyq tanytyp jýr degen zandy súraq tuuy mýmkin. Onyng sebebi, adamy faktor. Oghan dәlel, mektepke esim beru mәselesin auyl túrghyndary kóterisimen bizben qatarlasa birneshe shaghyn top óz tuystarynyng esimin berudi súrap, 3-4 esimderdi úsynyp edi. Auyl túrghyndary olardyng ótinishin qabyldamay qoydy. Sebebi, ol kisilerding auyl túrghyndary bolsa da, búl auylgha mektepke, mysqylday da qatysy bolghan emes. Osynday kelensiz jaghdaylardy eskerip, osy iske ong bagha beruding ornyna osy júmysty kýrdelendirip jibergen oblystyq onomastika tóraghasy R. Rýstemov pen ishki sayasat basqarmasynyng basshysy A. Jarylqanovqa ong baghyt berip, mәselening dúrys sheshiluine yqpal eter degen ýmitpen Aytbay Áubәkirovting barlyq qújattaryn kóshirmesimen qosyp, oblys әkimi Q.Kósherbaevtyng atyna joldaghan bolatynmyn. Ákimdikten alghan jauabyma qarap, mening ótinishim әkimning qolyna tiygenine kýmәndandym.  Sebebi, Qyzylorda halqyna ónirge degen eren enbegining arqasynda oblys júrtshylyghynyng sýiispenshiligine bólenip jýrgen әkim ótinishtegi kelensizdikterdi oqysa, Aytbay Áubәkirovtey atalarymyzdyng eren erlikterine bey jay qarap, syrghyma jauap beretinine kýmәndanamyn. Aytpaqshy, әlgi «kedergi keltirushi» oblystyq onomastika komissiyasynyn  tóraghasy R. Rýstemovting qatesin kórsetip, oblys әkimi Kósherbaevtyng atyna jazghan ótinishime E. Rýstemov degen «sheneuniktin» jauap bergenine qarap, ótinishimning oblys әkimining qolyna tiymegenine kýmәnim әri qaray nyghaya týsti. Sonda, oblystyq onomastika komissiyasynyng tóraghasy R.Rýstemov pen oblys әkimining atynan jauap bergen myrzanyng familiyalas boluy da kezdeysoqtyq pa? Álde, «aghayyndy» sheneunik pe?

Qazaq bolyp tughan últ jandy azamat retinde meni tolghandyratyn jaghday, keybireulerding jalghan ataq ýshin baylyghyn lauazymyn paydalanyp, kezinde jemqor, paraqor atanyp, halyq qazynasyn talan tarajgha salghan ata-әkelerine kóshe, auyl-nysandargha esimin bergizuge barlyq mýmkinshiligin paydalansa, sonyng zandylyghyn qadaghalaytyn qúzyrly organdardyng qoldauymen esimderi berilip, tipti qylmys jasap týrmede otyryp kelgender Qyzylorda qalasynyng qúrmetti azamaty degen ataghymen «qyzyl kitapqa» engenderding birazymen tanys, qyzmettes te  bolghanmyn. Otanyn qorghap, erlik jasap, beybit ómirde shәkirtterine bilim búlaghyn sinirgen Aytbay Áubәkirovting auyl mektebine esimin beru isining nelikten sonsha kýrdelenip ketkenine tanym bar. Ózderining jaman, pasyq qareketterin ótkizu ýshin jaqsylyqtyng tamyryna balta shapqandy qashan qoyar ekenbiz? Qyzylorda oblysy әkimdigining sheneunikterinen jauap kýtemin!

Ondasyn Ysqaqov

Abai.kz

 

2 pikir