Ol kezde Almatydaghy júrttyng bәri teatrdan qalmaytyn... Oqushylar men studentterdi bylay qoyghanda ziyaly qauym teatrdan shyqpaytyn... Búl  aty әlemge әigili KSRO Halyq artiysi, Memlekettik syilyqtyng iyegeri Ázirbayjan Mәmbetovting dýrildep túrghan kezi. Dәl osy uaqytta jas rejisser Qadyr Jetpisbaev M.Áuezov atyndaghy teatrda  jas dramaturg Oralhan Bókeevting «Qúlynym menin» spektaklin sahnagha shyghardy. Basty rólde Qúman... Qúman Tastanbekov... Ózimizge belgili әigili «Qyz-Jibek» filimindegi Tólegen... Ol kezenderde teatrgha kiruding ózi qyp-qyzyl azap... Biraq teatr fakulitetining studentterine biyletsiz kiruge rúqsat... Alayda premieralarda oryn bolmasa, jibermeydi... Dey túrghanmen esik aldyndaghy apaylar jýzimiz tanys bop qalghandyqtan kóbinde jiberip túratyn. Óitkeni biz teatr fakulitetining studentterimiz...

Qúman – Oralhan – Qadyr... Ýsh taghan. Ýsheui de jap-jas.... Ýsheui de qatarlas... Ýsheui de symbatty... Ýsheui de talant... Ýsheui de qazaq ruhaniyatyna, qazaq mәdeniyetine endi kirgen jas túlparlar. Búl keremet qoyylghan spektakli edi. Ásirese, basty Jan rólindegi Qúman Tastanbekov. Úzyn boyly, qiyaqtay qara múrt ózine jarasa qalghan, bota kóz, aqqúba súlu jigit! Qolynda gitarasy bar qolang shashty úzyn boyly kerbez jigit  sahnagha shygha kelgende zaldaghy qyz-kelinshek túrmaq, er-azamattardyng ózi sahnadan kóz almaytyn... Qyzygha da, qyzghana da qaraytyn... Ózine jarasqan qonyr dausy, onyng sahnadaghy jýrisi, túrysy fransuzdyng Alen Delonyn amalsyz eske týsiredi... Bolmasa italiyandyq Marchello Mastroyanny qazaq bop ketkendey... Asharshylyq pen repressiyadan song atylyp-asylyp, toz-toz bolghan qazaq halqynyng ziyaly qauymy, әsirese Sәken Seyfulliyn, Shahan Musinderdey súlu da symbatty, aqylyna kórki say azamattardan son... Qazaqta súlu jigitter azayghan shaqta ómirge Qúmandar kelgen. El baryn, halyq baryn, qazaqta da symbatty jigitterding ónerge kelgeni ózge júrtty amalsyz moyyndatqan... Qúman súlu edi... Qúman tekti edi... Ol Taldyqorghan oblysy Sarqan audanyndaghy Pokatilovka (qazirgi Ekiaghash) auylynda tughan... Gitara, garmonda erkin oinaydy...

Eki asha auyly Jonghar Alatauynyng bir silemi – Marqa tauynyng eteginde. Bir jaghy ýlken Basqannyn, bir jaghy kishi Basqannyn, arghy sheti Amanbúlaq ózenining manynda ornalasqan. Jazghy kýngi tabighaty – kózding jauyn alatyn, qarasa kóz toymaytyn kishkentay ghana auyl... Keyde adamdardyng kórki tughan jerge tartyp túratyn siyaqty... Qúmannyng tughan jeri de ózi de osynday әdemi jerlerding biri-tin...

Qazaq kinosynyng inju-marjanyna ainalghan Súltan Qojyqovtyng «Qyz-Jibek» filimi әli kýnge kógildir ekrannan týsken joq. «Qyz-Jibek» - bir emes, birneshe buyndy tәrbiyelegen kino. Ondaghy Qyz-Jibek pen Tólegenning mahabbaty ekranda epostan da әdemi beynelengen. Búl filim úlylardyng bas qosqan shygharmasy edi. «Qyz Jibek» qazaq halqynyng eposy bolsa  – ony óndegen úly Ghabit Mýsirepov. Rejisseri – Súltan Qojyqov, kompozitory – úly Núrghisa jәne Meruert pen Qúman, Asanәli. Tólegen-Qúman qyzdar týgil, boyshang da boysyz bozbala, talaby tauday jigitterge ýlgi boldy... Qúmangha eliktep múrt qoy, jymiyp kýlu, meyirlenip jalt qarau – qazaq jigitterining elikteytin -  súlulyqtyng etalony boldy. Filimning basynda Syrlybaydyng auylyna kelgende Tólegen ózining kisi ekenin, azamat ekenin kórsetedi. Qyz izdegen myrza jigit «El shauyp» kelu ýshin emes, «eldestirmek – elshiden» dep kelgen sәti. Jayyqtyng kósilgen jaghasy. Anadaydan aidyny alystan kózge úrghan, jayylyp aqqan, jaynandap aqqan – Jayyq ózeni... Syrlybaydyng qasynda nókerleri. Búla kýshi boyyna syimay, qaynaghan samauyrday eki iyghy selkildep, sabasyna týse almay túrghan Bekejan. Túrysy da, jýrisi de, ózi de, sózi de tym iri. Asqaqtay sóileydi. Aduyndap sóileydi. Osy kezde Tólegen sóz bastaghan.

- «Aldiyar, Aqjayyqtyng qyrghynyn kórgenim joq. Shaqyrghan bolsan, estigem joq. Óz betimmen jolaushy kelip edim. Biraq estigen bolsam, keler me edim, kelmes pe edim... Kelsem, «keng dalagha sen de siyasyn, sen de siyasyn, sender de siyasyndar» - dep aitpasam, kelmey qalar edim. Jaghalbaylynyng aiyby qandy qyrghyngha kele almay qalghandyghy bolsa, oghan da bir sebep bar shyghar. Biraq mәsele onda emes. Mәsele mynada. Bolmashygha ózdi-ózimiz qyrylysyp jatqanda, júrt kóz bizdi baqpay ma eken? Qansyraghan elimizge qyzyqpay ma eken? Qysyq kózdi, qighash qabaq kórshing otyr býiirinde. Tistese-tistese baqsynyng qúmalaghynday shashylyp ketken elimiz bar. Kýnning shyghysynan batysyna deyin sozylghan úlan-baytaq jerimiz bar. Syimay jýrsek eken-au...  Syiysa almay jýrmiz ghoy... Mening sizge eng aldymen aitpaghym osy edi».

Kózinen ot shashqan, elding birligi ýshin tistene de tik qarap, ashumen emes, aibarlanyp aitqan. Ayqaymen emes, aibattanyp aitqan. Árbir sózi – mirding oghynday, qara sóz emes, óleng joldary ispetti. Sary maydan – qyl suyrghan siyaqty. Jas jigitting jastyghyna emes, aqylyna say kórkine emes – kóregendigine, ezdikti emes,  eldikti aitqan... jýregindegi jalynyn aitqan... Jýrisin qoyshy - attaghan adymyna aiyzyng qanady. Sóilep túr...  «Bolmashygha ózdi-ózimiz...». Mine osy kezde Tólegen kidirgen... Tosylyp qalghan... Toqtap qalghan... Toqtaghany – tosyn jәit edi. Jas jigitting súlugha sýringen sәti-tin... Tólegen-Qúman osy sәtte ekrandaghy Jibekke ghana emes, jalyndaghan jýrekterge shoq salghan... Esalandau әperbaqan, jyltyraghan qyz kórse – jalp etip qúlay salatyn kóp etikti emes... Eldikting de, Erlikting de baghasyn biletin, narqyn týsinetin qazaq degen qaymana halyqtyng qamyn jeytin – azamat túlghanyng sózi. Ardanyng  aqyly...

Qúman Tólegendi osylay somdady. Alghash ret «Qazaqfilimde» «Qyz-Jibektin» týsirilimin kórkemdik keneste talqylaghanda kóbisi Qúmangha senimsizdik tanytty... Senbedi... «Sengen qoyym – sen bolsan, auyzyndy ...» degender de az bolghan joq... Alayda rejisser Súltan Qojyqov aitqanynan qaytqan joq... Búl sóz Qúmangha da jetti. Jas akter ýnsiz qúlazydy, qinaldy, qynjyldy, kýrsindi, kýnirendi... Sosyn ózin-ózi qamshylaghan... qayraghan... Ssenariydi qayta-qayta qarap úzaq týndi úiqysyz atyrghan. Sosyn boyyndaghy baryn saldy. Boyyndaghy bar darynyn saldy. Súltan aghasy Qúmangha kýn ótken sayyn quanymen boldy.

Eger «Qyz-Jibek» - lirikalyq epos bolsa, filim – sol dengeyden shyqqan kino tuyndysy. Tólegen – kisi óltirip, qan maydanda qol bastaghan batyr emes. Tólegen – eng aldymen súlulyqqa ghashyq bolghan, injudey qyzgha inkәr bolghan, tau búlaghynday tazalyq pen móldir mahabbatqa shóldegen, shóldegen de susyny qanbay, myna opasyz ómirge syimay ketken, súluyn qimay ketken keyipker...

Búl Jozef Bediening «Tristan men Izolidadaghy» - Tristan, shyghys әdebiyetindegi «Lәili-Mәjnýndegi» - Mәjnýn... mahabbatynyng kýiigine shydamay esi auysqan, esalang kýy keshken sol keyipkerdey... Lirikalyq personaj... Qúman - Tólegenning әlgilerden aiyrmasy – El bolashaghyn oilaghan, «qysyq kóz, qighash qabaq kórshining býiirde otyrghanyn» este ústaytyn elining úlany... Qúman qazaqtyng esinde osymen qaldy... Ol osymen qadirli, qasterli...

Ótken aida ghana ol Meruert ekeui Astanadaghy toygha keldi. Qyz-Jibek pen Tólegendey ekeui jas júbaylargha jaqsylyq, mahabbat, tazalyq, tektilik tiledi. Sol toyda ózine ghana jarasqan әdemi kýlkisimen arqa-jarqa bolyp, el-júrtpen qúshaqtasa amandasyp, meni de qayta-qayta sýigen. Ol azday men ketip bara jatqanda, «Talghatjan, kelshi ekeuimiz birge suretke týseyik» degen...

Bilmedim... bile almadym... Búl sonda anyq qoshtasuy ma edi... Týsinbedim...

Qúman ústazy Hadisha Bókeevadan oqydy. Dәris aldy. Súltan Qojyqov aghasynan ýirendi. Bolat Shәmshiyevtey baykesining aqylynan «bayyp» jýrushi edi. Qazaq kórermeni kóp bile bermeytin «Mahabbat janghyryghynda» ol basty rólde – Núrbekke týsken. Áygili Tәttibiybi Túrsynbaevamen partner boldy. Jәne osy filimdegi truktardy ózi jasaghan... Onda talantty sazger, ómirden erte ketken Asanqaly Kerimbaevting әni bar.

Bar әlemnen tyghylsam da yqtanyp,

Botadayyn kózderine súqtanyp.

Baqytymday minut sayyn seni izdeyim,

Baqqan izing basqalardan qyzghanyp.

IYә, Qúman osylay bolatyn... Qyz-Jibegin qúlay sýigen Tólegendey Qúman da Meruertti óte sýidi, óbe sýidi, óle sýidi... Basqan izin basqalardan qyzghana sýidi. Biraq... Qúman tekti edi... Qyzyqqanyn da, qyzghanghanyn da eshkimge kórsetpeytin.

Qúmannyng oinaghan úzyn-sonar akterlik biografiyasyndaghy taghy bir roli – ol Abdolla Qarsaqbaevtyng «Mening agham» filimindegi – Ghany obrazy. Ghany Múratbaev -  әli kýnge ózining baghasyn tolyqqandy ala almaghan túlgha. Bar bolghany 23-aq jastaghy jalyndy jigit ózining azghantay ómirin tughan eline, tuysqan Respublikalardaghy aghayyngha arnaghan... Abdolla Qarsaqbaev Leonard Tolstoydyng osy attas ssenariyi boyynsha týsirgen filim - kezinde kórermenning ystyq yqylasyna bólengen kino. Múnda qajyrly da qayratty, óz iydeyasy ýshin, óz halqynyng jarqyn bolashaghy ýshin janyn pida qylghan perzent. Áriyne, býginde ol «qyzyl filimderge» biz qyjyraya qaraymyz. Alayda ol bizding ótken jolymyz, talayy taghdyrymyz. Tarihtyng «shimay-chernoviygi» bolmaydy. «Baghymyz ba, sorymyz ba» demekshi, ol bizding keshegi ótkenimiz – batpaq ta bolsa, satpaq bolsa da, ótken soqpaghymyz...

Qúman – Ghany búl róldi de shiyrta oinady. Ashtyqqa úshyraghan eline jylu jinaghanday, basqy sahnada el-júrttan, әsirese bay-shonjardyng aldynda sóilegen kórinisi qanday әserli, qanday nanymdy. Qúman – Ghany búira shashty, kózinde ot, kókireginde búla kýsh... keudesi toly – kýiinish pen kýizelis.  «Jylqyda da jylqy bar – qazanaty bir bólek, Jigitte de jigit bar – Azamaty bir bólek». Dәl solay. Qúman búl rolige Tólegende ketken esesin qayyrghanday oinady. Onyng ýstine búl joly kino alanynda jinaghan tәjiriybesining paydasy tiydi. Búl obraz Qúmannyng naghyz Qúman tazygha deyin týrlengen júldyzdy sәtteri edi.

Bir qatar júrttyng jartysy,

Qara ter bolyp jýr bosqa.

Bir basqa adam artiysi,

Al artist adam bir basqa.

Búl Qadyr aghamnyn, úly Qadyr Myrzaliyev kókemning óleni.

Osy Qúmangha, Qúman Tastanbekovtey artisterge arnalghan shayyry. Qúman ónerde de, ómirde de tekti jigit bolatyn... Men onyng eshqashan bireuge renjip, bireumen bet-jyrtysqanyn kórgen de, estigem de joq. Ol tipti jan-jary Meruertti teatrdaghy diyrektor «dosy»  júmystan  shygharyp jibergende de ýnsiz qaldy. Búl osy ezdiginen emes, erliginen. Úsaqtamaytyn, maydalanyp kórmegen marqasqa azamatyghynan... Qayran, dos, agha-dos... Men oghan erkelep «jezde» deushi edim... Meruert te Jayyqtan, Oraldan ghoy... Sondyqtan da oghan  keyde «sen» dep, keyde «siz» dep jýripping ghoy... Qadirli agham... Sen de meni qatty qadirleytinsin... Osydan 2-3 jyl búryn ordenige úsynylghanynda maghan nazdanyp ta, qysylyp ta, «endi, Talghatjan, ózine amanat» dep edin... Keyin ol orden deytin marapatty  alghanda balasha quanghany әli esimde... Búl jerde Mәdeniyet ministri Arystanbek Múhamediyúlynyng enbegi erekshe...

Jany jaysang jaqsy dos – Qúman keyde bala sekildi bolatyn. Osydan biraz jyl búryn Almatydaghy «Sovminnin» auruhanasyna týstim. Keyde múny «profilaktika» deydi. III qabattaghy III terapiya bólimi... Ornalasqanym sol edi, palatagha Múrat kirdi. Áygili «Dos-Múqasannyn» jetekshisi Múrat Qúsayynov.  Amandyq-saulyqtan song osynda IV qabattaghy travmatologiyada Qúman jatyr dedi. Keshke Qúmangha kóterildik. Bir oryndyq palatada jalghyz eken. Bólmede kóp shar. Kәdimgi balalardyng ýrlep oinaytyn shary. Qúman aghamnyng ayaghy tayyp qúlap, qabyrghasy synghan eken. Qabyrgha qol emes, gips salmaydy. Ózimen-ózi jazylady depti. Biraq shar ýrlese, qabyrgha dúrys bitetin kórinedi. Qysqasy amandyq-saulyqtan son, Múrat qaljyndap anekdot aita bastady. Jәne Qúmannyng ýrlep túrghan sharyn ústay bergende qolyndaghy saqina tiydi me, әiteuir shar  «tars» etip jarylghan. Al kep kýlgenimiz... Kýlip jatyrmyz... Qúman ishin basyp, «kýlmender» degendey qolymen isharat etedi. Biz odan sayyn kýle beremiz. Saytan kýlki. Sóitse, kýluding ózi qabyrghasy synghan adamgha – auyrsynu eken auyr eken... Qúman kózinen jas aqqansha... ishin basyp, eki býktele kýlgen... Ásirese, kýlgendegi eki betining shúnqyry kóz aldymda qalyp qoyghan... Endi mәngilikke qalghan shúnqyr...

Qúman teatrda da, kinoda da birdey enbek etti. Qazaqtyng úly-úly daryndy artisterimen partner boldy. Ol O. Bókeevting «Qúlynym menindegi» Jan, «Vietnam júldyzyndaghy» Úshqysh, Á. Núrpeyisovting «Qan men terinde» Tәnirbergen, Gh. Mýsirepovting «Aqan seri-Aqtoqtysynda» Aqan, S. Múqanovtyng «Shoqan Uәlihanovynda»  Shoqan, T. Ahtanovtyng «Antynda» Sauran, M. Áuezovting «Ayman-Sholpanynda» Álibek, T. Ahtanovtyng «Joghalghan dosynda» Estemesov, Sh. Aytmatovtyng «Ana-Jer-anasynda» Qasym,  «Aq kemesinde» Qúlbek,  E. Dombaevtyng «Bizding klastyng qyzdarynda» Tólegen, B. Múqaydyng «Ómirzayasynda» Sezari,  F. Ervening «Týlki biykeshinde» Floridor, N. Hikmetting «Farhad-Shyrynynda» Farhad,  Júldyzshy, Evripidting «Medeyasynda» Yason, Shahimardenning «Tomiriysinde» Balqash, S. Torayghyrovtyng «Qamar súluynda» Omar, S. Múqanovtyng «Móldir mahabbatynda» Jaqypbek, T. Núrmaghanbetovting «Eski ýimen qoshtasuynda» Jalghasbek, B. Jәkiyevting «Jýreyik jýrek auyrtpayynda» Qariya, M. Zadornovtyng «Kýieuinizdi satynyzshy» komediyasynda Andrey, G. Gauptmannyng «Ymyrttaghy mahabbatynda» Shteyniys, Shekspirding «Romeo men Djuliettasynda» Montekki, D. Koburnnyng «Jynoynaghynda» Veller Martin A. Chehovtyng «Apaly-sinlili ýsheu» dramasynda – Kulygin rólderin kemeline keltire keskindedi.  «Qyz Jibek» filimindegi Tólegen rólimen qatar, «Bizding Ghaniy»»  (1971),  «Qys – suarmaly kezeng emes» (1972), «Múnda aqqular úshyp keledi» (1973), «Aqqular janghyryghy» (1974), «Qosymsha saualdar» (1978), «Aghamnyng qalyndyghy» (1979), «Provinsialdy roman» (1981), «Qarasha qazdar qaytqanda» (1981), «Órnek» (1982), «Alang jiyeginde» (1982), «Kimsing sen, salt atty?» (1987),«Adam-jel» (2003), «Mahambet» (2008) filimderinde kórindi.

Qúman dosshyl bolatyn... Ol ýlkenmen de, kishimen de tez til tabysa ketetin. Sol dostarynyng biri – Oralhan Bókeev bolatyn. «Qúlynym menin» spektaklinde Jannyng mynaday sózderi bar.

- Ei, nóserden song payda bolar shúghyla, sen ýmit saghymyndaysyn, jaqyndaghan sayyn alystay beresin. Sen ileude tughan asyl jandar sekildisin. Jarq etip tuasyn, dýniyeni qyzyl araygha bólep túrasyn. Sosyn, sosyn joghalasyn. Boyynan sen sekildi núr bólip shygharatyn jaqsy adamdar mandayymyzgha nege syimaydy eken osy... Dankonyng jýreginen jaralghany siyaqty, bizdegi jaqsy qasiyet te siz sekildi asyl adamdardan quat alady. Men sizding kýmis jýgeninizdi әste de muzeyge tapsyrmaymyn, óitkeni artynyzda at ústaytyn úrpaghynyz bar. Óitkeni, artynyzda qúlyndarynyz qaldy kisinep! IYә, solay...

Ýlkenge de, kishige de, alysqa da, jaqyngha da sýiikti bola bilgen Qúman... Sening de búl ómirde kórgen teperishing az emes... Ásirese, mezgilsiz ketken jalghyz úldyng qayghysy sening onsyz da әlsiz jýregindi syzdatqany ras...

Sen býginde qazaq ónerining qas túlparyna, aryny myqty arghymaghyna ainalghan shaqta Úlylar ketken mәngilik mekenge attanghan ekensin... Sen qazaqtyng Qúmany... Sen Qazaqtyng Tólegeni  bop mәngi este qalasyn. Oinaghan róldering jeterlik. Alayda qaymana halqyng ýshin, qazaghyng ýshin sen... sol jap-jas, әdemi de symbatty, ómirge ghashyq kózben qaraghan Tólegen bop El esinde saqtalasyn... Óitkeni sen ol kezde óner әlemin jana attaghan qúlyn kezing bolatyn...

Ómir bar jerde – ólu bar... Kóktemde qúlyndar kóp tuady. Ala-qúla, әr týrli... Biraq qasqa qúlyn siyrek... Óte siyrek... Óitkeni, qasqa qúlyn basqa qúlyn emes... Sen de sonday ózge jan bolatynsyn!

El-júrtyng seni saghynghanda, bayaghy dosyng Oralhan aitpaqshy, «Qaydasyn, qasqa qúlynym?» der... Qaydasyn, qasqa qúlynym?

Talghat Temenov, Q.Quanyshbaev atyndaghy memlekettik akademiyalyq qazaq muzykalyq drama teatrynyng kórkemdik jetekshisi, Qazaqstan Respublikasynyng Halyq artiysi, professor

Abai.kz