Preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasy segiz aidan beri júrtshylyq nazarynan týsken joq. Onyng mәn-jayyn Preziydentting ózi Halyq assambleyasynda sóilegen sózinde keneytip týsindirip bergeni belgili. Maqala qalyng halyqtyng kónilinen shyqty.  Baghdarlamalyq sipat aldy. Óitkeni onda kónilimizdi  kópten kýpti etken  jәitter qolmen qoyghanday jiktelip, jiliktelip, óte týsinikti týrde algha tartylghan edi.

Maqalada  sanamyzdyng isimizden ozyq jýruining manyzdylyghy atap kórsetilgeni mәlim. Al búl ýshin sana janaru kerek. Qoghamdyq sanany janartu, modernizasiyalau mәselesin Preziydent Halyq assambleyasynda sóilegen sózinde taratyp әngimelegen-di, sonda, jalpy, osynau baghdarlamalyq maqalasyn keneytip týsindirgeni barshamyzgha ayan.

Preziydent belgilep bergen sanany janartu júmystarynyng túghyryna halyqty tarihpen tәrbiyeleudi, qazaqtyng sovet ókimeti túsynda jabyq bolghan  qaraly  tarihy arqyly  tәrbiyeleudi kózdeytin is-sharalar kesheni qoyylugha tiyis dep oilaymyn. Qazaq halqynyng jәne qazaq últtyq memlekettiligining tarihyn bilu arqyly janarghan sana elimizde qoyan-qoltyq ómir sýrip jatqan barsha últ ókilderining memleket qúrushy halqymyzben birligin is jýzinde nyghayta týsetin bolady. Osy mәselege tereng mәn bergendikten de, Preziydent Bilim jәne ghylym ministrligine  Halyq  assambleyasymen  birlesip  oryndauy  ýshin  kóp funksiyaly mulitiymedialyq portal ashudy jәne «Qazaqstan halqy» interaktivti tarihy kartasyn jasaudy tapsyrdy.

Búl interaktivti kartanyng tereng de jan-jaqty oilastyrylyp, ghylymy negizde jasaluy tiyis ekeni týsinikti. Solay istelgen jaghdayda ol portal men karta qazaq halqynyng memleket qúrushylyq mәrtebesin asqaqtatyp, tәuelsiz elding bekem negizi, aibyndy túghyry retindegi airyqsha rólin aishyqtaytyn bolady.

Osy erekshe elektrondy karta ejelgi qazaq jerinde birin biri almastyrghan memleketter týrlerining tarih sahnasyna 15-shi ghasyrda túnghysh ret etnostyq atymen derbes qazaq memleketi retinde shyghu belesterin kórneki beynelep, qazaq elining 19-shy ghasyrda tәuelsizdikten airylu, odan jer-suynyng otarlanyp, qily demografiyalyq kýizelisterge úshyrau kezenderin jýieli de tanymdy, әserli etip kórsetip bere alady.

Osy karta arqyly әuelde patshalyqtyn, sosyn kenes ókimetining qily tәsilmen jýrgizgen otarshylyq jәne orystandyru sayasatyn, alfavitti arab grafikasynan latyngha, odan kirilge auystyrudyng astaryn, týpki  maqsatyn ashyp, qazaq jerinde toghysqan san týrli últ ókilderining tәuelsizdik dәuirindegi úiysu prosesin tolyq jәne kórneki týrde óte týsinikti әri әserli etip әngimeleuge bolady.

Osy karta arqyly halyqqa qazaqtyng joyylghan memlekettigin qayta janghyrtugha jol ashqan Alash-Orda jayynda taghylymdy maghlúmat úsynu qajettigi óz-ózinen súranyp túr. Endi ýsh kýnnen keyin Alash avtonomiyasy men ýkimetining – «Alash-Orda» Halyq kenesining – qúrylghanyna 100 jyl tolady. Sovettik dәuirde tek teris maghynada, syny túrghyda ghana atalghan búl beles shyndyghy qazirgi tanda  tәp-tәuir janghyrtyldy. Sol shyn tarihty jappay bilu baghytyn ústanu, sóz joq, sanany jappay janartu amaly bolyp shyghar edi.    Qoghamdyq sanany janartu baghdarlamasyn iske asyru jóninde arnayy Últtyq komissiya qúrylghany, onyng júmysqa baghdarlamalyq maqala jaryq kórisimen ile-shala kirisip ketkeni barshamyzgha baspasózden mәlim. Biraq búl Komissiyanyn  qanshalyqty Alash iydeyasymen qarulanghany bizge beymәlim, sondyqtan, bәlkim kәdelerine asyp qalar degen oimen, sol oraydaghy  payymymyzdy tarqata bermekpiz.

Preziydent Nazarbaev atalmysh baghdarlamalyq maqalasynda últtyq sananyng kemeldenuine atsalysu ýshin qay-qaysymyzdyng da «eshqashan búljymaytyn eki erejeni týsinip, bayybyna barghanymyzdy» qalaytynyn aitty.

Múnyng alghashqysy – últtyq kod, ony  saqtay bilu qajettigin Preziydent jana túrpatty últtyq janghyrudyng eng basty sharty retinde eskertti. Ruhany kodtyng basty tini, últtyq mәdeniyetting altyn ózegi – últtyng kýlli qasterli úghymdaryn, qasiyetterin boyyna jighan últtyq til bolyp tabylatyny dau tudyrmaydy. Eger últtyq til saqtalmasa, naqtyraq aitqanda, memlekettik mәrtebesi bar últtyq til óz mindetin tiyisti dәrejede atqarmasa, onda  eshqanday da últtyq janghyru bolmaytyny aiday anyq. Býginde, qoghamdyq sanany janartugha baghyttalghan naqty sharalardyng biri esebinde jasalyp jatqan jana әlipbiyge kóshu isi sәtti bolu ýshin,  memlekettik tildi mәrtebesine say dengeyge kóteru, yaghny qoghamdyq-sayasy funksiyasyn kýrt arttyryp, qoldanys ayasyn meylinshe keneytu qajet. Múnyng amaldaryn oilastyryp, batyl jýzege asyru qajettigin Últtyq komissiya basty nazarda ústap otyrghan bolar dep oilaymyz.

Al ekinshi ereje – «últtyng damuyna kedergi bolatyn ótkenning kertartpa tústarynan bas tartu» kerektigi jayynda. Preziydent erekshelep tújyrymdaghan kertartpa tústar men olardan arylu erejesine qatysty men óz pikirimdi aitqym keledi.

Mening oiymsha, ótkenning kertartpa tústary sovettik zamanda qangha sinirilgen úghymdar tútqynynan әli de tolyq shygha almauymyzda jatyr. Mәselen, bolishevizmning taptyq mýddeni jalaulatqan solaqay sayasaty últ birligin tu etken Alash-Ordany enbekshi halyqtyng jauy dep úghyndyrdy, qazaq halqynyng ýsh dýrkin asharshylyqty bastan keship, aityp jetkizgisiz últtyq apatqa úshyrauyn alashordashylar ruhtandyrghan tap jaularynyng dúshpandyghy saldarynan dep týsindirdi. Bosap qalghan kenistiktegi kóshpendiler sýiegi ýstine qonystanghandar is jýzinde qazaq jer-suyn janasha otarlaudyn, qazaqtyng últtyq mýddesin jan-jaqty shekteuding útymdy qúralyna ainaldyryldy.

Qazaq halqy óz elinde últtyq azshylyq dengeyine týsirildi, orystandyru prosesi patshalyq túsyndaghydan da keng qanat jaydy. Búl ýderisting iydeologiyalyq túrghydan qamsyzdandyrylyp, sәtti jýrgizilgeni sonshalyq, tyng kóterushi Nikita Hrushev patshalyqtyng ghasyrlar boyy jasay almaghanyna kommunisterding eki-ýsh jylda-aq qol jetkizgenin maqtanyshpen jariya etti jәne kommunizmge bir ghana orys tilimen barugha ýndeytin úran kóterdi. Sodan beri ana tilin úmytqan jәne sonysyn maqtanysh kóretin qazaqtyng ýlken bóligi tútas bir halyqqa ainaldy deuge bolady.

Olardyn  kóbi tipti tәuelsizdik dәuirinde de ana tiline qayryla qoymady, eng bastysy, olar әdemi úran jamylghan orystandyru sayasatynyng qúrbany bolghandaryn әli kýnge deyin moyyndaghan emes.  Qazirgi týri qazaq, tili men dili orys, birerining tili saqtalghanmen, jany  orys bop ketkender, ókinishke qaray, últtyq mýddemizge qarsy túrushylar jaghynda.

Eriksiz eske týsedi: nómiri birinshi bolishevik Vladimir Lenin orystanghan ózge túqymdynyng orystan ótken shovinist bolatynyn eskertip, últtar tendigin kýitteushilerdi saqtandyrghan edi. Jasyratyn ne bar, býginderi últtyq qúndylyqtargha jiyrene qaraytyn, elimizde jalpyadamzattyq delinetinderge qily eskertkish qoyyp,  orynsyz dәripteuge ong iyghyn berip túrghan – sondaylar. Olar últtyq mýddemizding tәuelsizdik dәuirinde de tolyghymen qorghalmauyna, últ mәselesining is jýzinde janasha qordalanuyna týrli qarsy әreketterimen sebep bolyp keledi.

Búl jaghdaydy týzetu ýshin tarihy әdilettilikti qalpyna keltiruding qajettigin elimizding barsha azamattary moyyndauy lәzim. Búghan sanany janartu arqyly qol jetkizuge bolady.  Al sanany janartu, yaghny modernizasiyalau, jogharyda aitqanymyzday, Alash-Ordanyng memleketimizding tarihynda alatyn ornyn anyq bilip, dәl baghalay biluge de baylanysty damymaq.

HH ghasyrdyng basynan, birinshi orys revolusiyasynan bastalghan qazaqtyng azattyq qozghalysy Aqpan revolusiyasy nәtiyjesinde ashylghan sayasy mýmkindikter arqasynda, HIH ghasyrda joyylghan últtyq memlekettiligin janghyrtty. Jana túrpatty últ-azattyq qozghalys 1917 jylghy 25 jeltoqsanda Alash avtonomiyasyn qúryp, alashtyng ordasyn, yaghny ýkimetin saylau arqyly jenisti shynyna jetti.  Alash avtonomiyasynyng Halyq Kenesi eki-aq jyl ómir sýrdi, biraq ol, sovet platformasyna auysqan qayratkerlerining Alash eldik iydeyasyn ústanghan qyzmetteri arqyly, 1920 jyly Qazaq respublikasy bolyp jalghasty.

Sodan son, eki ólkeni biriktirgen Ýlken Qazaqstandy 1925 jyly Alash úrandy qayratkerler Últtyq Respublika qúryldy dep jariyalady.  Yaghni, tapshyl ókimetti ghana jaqtaytyn bolishevizm últtyq birlikti tu etken Alash-Ordany joyghanmen, sovet tuy astynda halqyna Alash iydeyasy jetegimen qyzmet kórsetudi kóksegen qazaq kommunisterining janqiyarlyq kýresi nәtiyjesinde shanyraq kótergen  taptyq negizdegi últtyq avtonomiyany joqqa shyghara almady.

Biraq, Mústafa Shoqay tújyrymdaghan «bolishevikterding ashtyq sayasaty» saldarynan,  últtyq avtonomiyanyng halqy alapat asharshylyqtan qyryldy. Bolishevizm qazaq jerin janasha úranmen otarlaugha ózine osylay jol ashty. Al qazaq halqyna qarsy jasalghan memlekettik qylmysyn  avtonomiyagha stalindik konstitusiyamen odaqtyq mәrtebe beru arqyly býrkemeledi.

Biyl Qazaq respublikasynyng sovettik tәuelsiz memleket retinde rәsimdelip, Respublikalar Odaghy qúryltayshylarynyng birine ainalghanyna 80 jyl tolyp otyr. Osy bir asa manyzdy belesting arqasynda biz shyn mәnindegi tәuelsiz el boldyq. Demek, elimizding odaqtyq tәj kiii jolynda janyn bergen milliondaghan  ashtyq qúrbandaryna býgingi úrpaqtyng mәngi qaryzdar ekenin  baghdarlamalyq maqalada aitylghan mulitiymediyalyq portal men interaktivti karta  kórneki týrde eske salyp túrugha tiyis.

Biyl bir ghasyrlyq mereyli datasyna oray janasha qarastyrylyp jatqan Alash-Orda memlekettik birligining tarihy tәuelsiz elimizding aibynyn asqaqtata týsedi. Halqymyzdy ruhany janghyrudyng jasampaz danghylyna bastaydy. Sóitip, jýz jyl ilgeride qúrylghan últtyq avtonomiyanyng dýniyege kelgen kýnin býgingi últtyq memleketimizding irgesi qalanghan kýn retinde moyyndaytyn shaqty taqalta týsedi.

Preziydent Assambleyada sovet ókimeti jasaghan sayasy qughyn-sýrginder jayyn jәne myndaghan jazyqsyz jandar qatarynda Alashorda qayratkerlerining de atylyp ketkenin ayan etken bolatyn. Endi onday jaghday eshqashan qaytalanbau ýshin, qasiretti kezendi eshqashan úmytpau ýshin әr jylghy 31 mamyr arnayy eske alu kýni retinde belgilengenin aitqan. Azamattardy tarihtyng qayghyly, qasiretti betterimen de bauyrlastyra otyryp tәrbiyeleuding manyzdylyghyna baghdarlamalyq maqalasynda kóp kónil bólgen. Adamdardyng sanasyn janartyp, ruhany túrghyda janghyrtugha ýles qosatyn sharalardyng biri retinde atalmysh elektrondy  karta jasaudy tapsyrghan. Sifrlyq tehnologiyanyng songhy jetistikterin paydalana otyryp jasalugha jatatyn osynau interaktivti tarihy kartanyng  túsauy kelesi jyly «Alghys aitu» kýnine oray kesiluge tiyis.

Preziydentting búl tapsyrmasyn halyqqa shyn mәninde paydaly bolatynday etip, oidaghyday, tabysty oryndau, mening oiymsha, óte jauapty da manyzdy mindet. Qalyng elge Alash-Orda tarihyn osy tapsyrma negizinde jetkizu – barshamyzdy ruhany janghyru danghylyna bastaydy. Múnyng barsha júrtty qazaq tóniregine tyghyz toptastyryp, qazaq mýddesin jalpyúlttyq mýdde retinde qorghaugha júmyldyratyn, tiyisinshe el birligin arttyra týsetin asa manyzdy sharany jýzege asyrghandyq bolary kýmәnsiz.

22 jeltoqsan 2017 jyl

Beybit Qoyshybaev, «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamy tóraghasynyng orynbasary, jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz