«Bilimdi – oqyghanyna, kórgensiz – tәjiriybesine sýienedi».

Siyseron.

Eng aldymen eldik, últtyq ruhty, oi-sana men namysty búryn-sondy bolyp kórmegen dәrejede kókke asqaqtatpayynsha ruhany janghyru men kemeldikpen janarudyng útqyr sәti týspeydi.

Qazaq «Eshten kesh jaqsy» demekshi, osyghan oray 2017 jyly qoghamdyq talqylaugha týsken Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng «Bolashaqqa baghdar: Ruhany janghyru» atty maqalasy biz kópten beri kóterip kele jatqan últtyq ózekti mәselelerding týiinderin tezirek sheshse, últqa serippedey serpilis pen silkinis әkelse, núr ýstine núr bolatyny sózsiz.  Búl ýshin el bolyp, ortaq últtyq iske bir kisidey júmyla biluimiz kerek. Endi osynau maqaladaghy baghdardy qogham bolyp talqylap, odan juyq aradaghy onjyldyqtarda ne isteuimiz kerektigi turaly naqty baghdarlamalar qúru, útqyr baghyt-baghdarymyzdy jýieleu siz ben bizdin, yaghni, qoghamnyng eng aituly mindeti.

Biz, qazaq eli damylsyz damyghan, kemeldik pen órkeniyetke jetken memleket qatarynda bolghymyz ke­letini sózsiz. Búl zandy qúbylys. Alayda qoghamdy, memleketti damytatyn úly kýsh – adam. Búl tendesi joq eng basty altyn qor. Búl eng negizgi mәngi baylyq – osy adam. Olay bolsa, әr adam, qoghamdyq qúrylym eng aldymen nen­dey asa qaterli dert pen kesapattan tezirek arylugha tiyispiz?

1. Qúldyq sanadan,

2. Paraqorlyqtan,

3. Jemqorlyqtan,

4. Jaghympazdyqtan,

5. Satylympazdyqtan.

Ol ýshin ne kerek?

*«Últtyq janghyru» imany oqu – aghartushylyq baghyty ozyq dәrejede boluy kerek,

*«Últtyq qúndylyqtar men asyldyqtardy qúnttau» baghyty kerek,

*Últtyq – ónim, últtyq brendti qalyptastyru kerek,

*Janghyrghan BAQ – sana janghyruynyng qozghaushy ýlken kýshin jasaqtau kerek,

*Konstruktivti syn – últtyq damu men kemeldenuding mәngi kepili ekenin kemel kisilikpen moyyndap, qoldau men qorghaudyng altyn baghyt-baghdaryn tezirek jasaqtau kerek, 

*Últtyq janqiyar qayratkerlerdi ýnemi úlyqtau men olardy qoldap otyrudy ozyq dәrejede ýilestirudi, qalyptastyrudy jedel týrde qolgha alu kerek.

Adamzat tarihynda halyqty, últty, úrpaqty qalay bolghan kýnde de jan-jaqty tereng oilanta biluden, tolghanta biluden, eldikti, qoghamdyq damudy saralay biluge qúlshyndyrudan, ómirlik jana serpilisti silkiniske týsiruden asqan qúdiretting boluy mýmkin be?! Joq.

Kemel tolyq adam bolugha, últtyq túlghagha ainalugha mýddeli adamdy danqqa bastaytyn,  mejeli múratqa jetkizetin jol bireu, ol – janashyldyghy men bastamashyldyghy zor, izdenimpaz enbekqorlyghy mol, qaytpas, qajymas qajyrly enbek qana. Endeshe últtyq úly maqsatqa qol jetkizu ýshin bizding oi-sanamyz isterimizden anaghúrlym ozyp jýrui, yaghny odan búrynghydan da beter janasha janghyryp, janaryp, asyldanyp oty­ruy tiyis. Sonda ghana últtyq útqyr isterimiz algha ozudy arttyra týsedi.

Moldaghaly Matqan

Abai.kz