Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Bú ne mazaq? 15037 10 pikir 4 Qantar, 2018 saghat 11:22

Ádebiyetti shektep, jýiesiz oqytu kimge qajet?

Qazirgi janartylghan baghdarlama boyynsha orta mektepke qazaq әdebiyeti pәninen beriletin bazalyq bilimning mazmúnyn qarap shyqtym. Kәsiby әdebiyetshiler tolyqtyra jatar, meninshe múnda birneshe kemshilik (olqylyq) bar.

1. Búl pәn ishtey әdebiyetting tarihy, syny jәne teoriyasy degen salalargha bólinedi. Búrynghy baghdarlamada joghary synyptar halyq auyz әdebiyetinen bastap býginge, qazirgi qazaq әdebiyetine qaray birte-birte jyljityn edi, múnda әr synypta әdebiyet tarihynyng ana kezeninen, myna kezeninen bir-eki shygharmadan ýzip-júlyp beriledi. Osy dúrys pa?

2. Ádebiyetting әr kezenin bastap túratyn jazushylar bolady. Solar týgel qamtylghan ba? Mәselen, әnúran avtory N.Nәjmedenov, 30 tom múra qaldyrghan Mәshhýr Jýsip, qysqa sóz sheberi B.Maylinning әngimeleri jәne t.b. búl baghdarlamagha kirmey qalghan.

3. Auyz әdebiyeti Kerqúla atty Kendesbay men Qobylandy, Qyz Jibek, Asan Qayghymen bite me? Qazaq oqushysyna halqynyng ghasyrlar boyy jinaghan mol múrasy (100 tom babalar sózi) endi kerek emes pe? Auyz әdebiyetinen osylardy ghana oqysa jetedi dep kim sheshken? Maqal-mәtel, júmbaq, aitys jәne t.b qayda?

4. Qazaq әdebiyettanu ghylymy men qazaq til bilimining negizin salushy, jalpy qazaq filologiyasy ghylymynyng negizin salushy Ahmet Baytúrsynúlynyng enbekterining ishinen býkil orta mektep boyy bala tek «Egin bastary» men «Adamdyq diqanshysy»degen eki ólenin oqysa, jetkilikti me? Aqang últtyng ar-ojdany emes pe? Eki óleninen bala Aqandy bala tolyq tanyp bola ma? Abaydan keyingi poeziyanyng iri ókili Maghjannyng "Batyr Bayannan" basqa bir de óleni kirmegen. Nege?

5. Bir toqsan boyy (24 sabaq) әdebiyetten bir-eki shygharmany ghana oqytu balany shekteu emes pe? Mәselen, búl baghdarlama boyynsha oqushy 9 synypta 4 toqsanda (24 sabaq) tek N.Aytúlynyng «Bәiterek» poemasy men Knut Gamsunnyng «Ashtyq» romanyn ghana oqidy eken. Búl qazaq mektebinde qazaq balasyn ruhany ashtyqqa úshyratu emes pe? Kórkemsózding sheberleri-sol kezenning beynesin dәl tanytatyn J.Aymauytov pen M.Áuezovtyng әngimeleri nege tolyq kirmegen?

6. Qazaq әdebiyeti pәnine 5-pen 11-shi synyptarda alty jýzden asa saghat beriledi eken. Oqushygha әr shygharmany taldaugha ýsh saghattan berilgende, nege eng qúryghanda 200-den asa shygharmamen tanysugha mýmkindik berilmegen? Nege búl baghdarlama bir oqu jylyna beriletin 108 sabaqqa bar-joghy 12-14 tuyndymen ghana shektelgen? Mysaly,

5-synypta jyl boyyna 14 shygharma,

8-synypta jyl boyyna 16 shygharma,

11-synypta jyl boyyna 8 shygharma. Búl qoldan jasalghan shekteu emes pe?

7. Ádebiyetting teoriya men syny qayda? Onday bilim nege oqushynyng jas ereksheligine qaray mólsherlep berilmegen? Búl әdebiyettanu degen ghylymy pәnning mekteptegi bazalyq bilimine kirmey me? Jalpy әdebiyettanudyng salalary, osy uaqytqa deyingi jýielengen kategoriyalary, tipteri degen úghymdardan oqushy maqúrym boluy kerek pe? Nege, neni oqytudy kәsiby әdebiyetshi ghalymdar sheship, al Kembridjding «Jana» mazmúndaghy oqytu tehnologiyasymen qayta qarulanghan әdisker-trenerler sony qalay oqytudyng jayyna ghana aralaspaydy? Ádebiyettanu ghylymynyng metodologiyasyn beybereket búzugha olargha kim qúqyq bergen? Negizin Aqang salghan әdebiyettanu ghylymy endi әdirem qala ma?

8. Ádebiyet pәnining negizgi maqsaty: últtyng ruhany әleuetin qalyptastyru emes pe? Orta mekteptegi osynday jýiesiz bilimnen keyin tamyry tarihy qúndylyqtargha terendemegen batystyng lebine de, shyghystyng jeline de kózsiz domalay beretin últynyng ayalyq bilimine qanyqpaghan qanbaq siyaqty jastar qaydan shyghady dep tanqalugha bola ma?

9. Jalpy súraq kóp. «Negizgi orta bilim beru dengeyine arnalghan «Qazaq әdebiyeti» oqu pәninen janartylghan mazmúndaghy ýlgilik oqu baghdarlamasy» aldarynyzda. 1,2 jәne 5-7 synyptar osymen oqyp ta jatyr. Ne deysizder, әdebiyetshi myrzalar? Eng qúrmasa, ýn qosynyzdar!

Bijomart Qapalbek, filologiya ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz

10 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1535
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3315
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019