Ótken 2017 jyl Qazaqstan ýshin ghasyrgha bergisiz asa manyzdy oqighalargha toly boldy. Olardyng qatarynda EXPO, Alash ýkimetining jýzjyldyq mereytoyy, Qysqy olimpiada, Qazaqstannyng BÚÚ Qauipsizdik kenesine túraqty emes mýshe bolyp saylanuy siyaqty is-sharalardy erekshe ataugha bolady. Ásirese, múnday oqighalardyng eng manyzdysy – Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti – Elbasy N.Nazarbaevtyng 2017 jylghy 12 sәuirde jariyalanghan «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» maqalasy ekeni barsha júrtshylyqqa mәlim.

Osy qoghamdyq sanany týbegeyli janghyrtu baghdarlamasy ayasynda atalghan eng ózekti mәselening biri – qazaq әlipbiyin latyn grafikasy negizinde reformalau boldy. Mine, sondyqtan da jana jyldyng bas­tauynda túryp, ótkenge baghamdap kóz tastay, qazaq halqynyng osy kezge deyin basynan ótken qal­tarysqa toly әri syndarly jolyn eske ala otyryp, eng basty sәtterge toqtalghym keledi.
Qazaq halqy әlipbiyin búryn da auyq-auyq auystyrghany barsha kó­ziqaraqty qauymgha belgili. Mysaly, kónetýrkilik runa jazbasy arab ja­zuy­na, A.Baytúrsynúlynyng «tóte» jazuy latyn jәne kirill qarpine ózgertildi. Preziydent atal­mysh maqa­lasynda atap ótkendey, qazaq halqy­nyng tarihyn­daghy jazu jýiesindegi bar­lyq ózgerister sayasy jýiening ók­tem­­digimen jasalyp, etnostyng naqty mýddeleri men qajettilikteri kózdel­medi.
Halqymyz búryn-sondy tariy­hynda, naqtyraq aitsaq, Orhon-Eniysey jazbasyn qoldanghan ua­qyttan keyingi kezende, jazuyn túnghysh ret óz erkimen jәne senimdi týrde beyimdep, reformalaugha 2017 jyly ghana sheshim qabyldaugha qol jetkizdi. Memleket basshysy qabyl­daghan jәne jalpy júrtshylyq tolyq qoldaghan búl sheshimdi sheteldik qoghamdas­tyq­tyng da anyq qoldaghan synay tanytuy memle­ketimizding syndarly da dәiekti sayasatynyng nәtiyjesi dep bilemiz.
Týrkilik qúndylyq – qay ua­qytta da Preziydentimizding strategiya­lyq josparlarynyng manyzdy bóligi. Qoghamdyq sanany janghyrtu mәselesi de tekten-tek kóterilgen joq, dәlirek aitsam, búl mәseleler N.Nazarbaev­tyng nazarynan esh­qashan tys qalghan emes. Búl pikirime naqty әri dәleldi mysal keltireyin. 1991 jyldyng ba­synda, ol kezde Qazaq Kenes Sosia­listik Res­publikasynyng Preziydenti bola túryp, N.Nazarbaev Mәskeuding keli­siminsiz Qazaqstangha Týrkiya pre­ziydenti Túrghyt Ózaldy shaqyryp, onymen ekijaqty kelisimderge qol qoydy. Búl әreketti jay ghana «batyl qadam boldy» dey salu – ol turaly eshtene de aitpaumen birdey. Búl – týptep kelgende, totalitarlyq rejimge jasalghan ashyq qarsylyq bolatyn. Óitkeni eki elding preziy­dentteri joghary dengeyde shartqa qol qoyghannan keyin Ýkimet bas­shylary, ministrler, vedomstvolar jәne iri últtyq kompaniyalar je­tekshileri arasynda kelisimdi oryn­dau maqsatyndaghy is-sharalar birden qolgha alynyp ketti de, nәtiyjesin bere bastady. «Týrkiya – egemendikti jariyalaghan kýnning ertenine Qazaq­stanmen alghash resmy qarym-qatynas ornatqan memleket» deytinderge men: «IYә, solay bolghany ras, biraq búl qatynas odan da búryn bastalghan» dep jauap qatar edim. Óitkeni tuystas eki elding basshylary múnday qarym-qatynasty jýzege asyru bylay túrsyn, tipti búl turaly oilaudyng ózi mýmkin emes jaghdayda ornatqan edi. Ras, mýmkin emes nәrseni shyndyqqa ainaldyru úly adamdardyng ghana peshenesine jazylghan.
Jogharyda aitylghandargha dәlel retinde N.Nazarbaevtyng 1991 jylghy 12 jeltoqsanda Ashhabad qalasynda Orta Aziya respublikalary basshy­larynyng kenesin shúghyl týrde sha­qyru jәne sol jyly 21 jeltoq­sanda Almaty qalasynda «TMD qúru tura­ly» tarihy qújatqa qol qoy ýshin on bir memleket basshysynyng mәjilisin ótkizu bastamasyn aitugha bolady.
Sonymen qatar 1992 jyly N.Nazarbaev BÚÚ Bas assamb­leyasynda Aziyadaghy senim sharalary boyynsha pәrmendi tetik – AÓSShK qúrugha bastama kóterdi.
Kelesi jyly 12 shildede N.Nazarbaev­tyng úsynysy boyynsha Almaty qalasynda TÝRKSOY úiy­my qúryldy. Sodan keyingi jyldary Memleket basshysynyng bastamasy boyynsha TýrkPA (parlamenttik assambleya), Týrki kenesi (týrki memleketteri joghary basshylyghynyng memlekettik organy), Týrki akade­miyasy qúryldy, sonday-aq sammiyt­ter, iskery forumdar, qúryltaylar jәne t.b. ótkizilip keledi.
Elbasynyng sayasat alanyndaghy múnday adam sengisiz qarqyny otan­dyq qana emes, sheteldik ghalymdardy da shabyttandyryp, yntalandyrghany haq. N.Nazarbaev ózin 90-jyldardyng basynda-aq halyqaralyq auqymdaghy kóshbasshy retinde tanyta bildi. Akademik Ábdualy Qaydar bas bolghan qazaq týrkitanushylary, Mәskeu jәne Sankt-Peterbor, Europa, AQSh, Koreya, Japoniya, Qytay memleket­terining týrkita­nushylaryn qosa al­ghanda, tatar, әzirbayjan, týrik, ózbek, týrkimen, bashqúrt, chuvash, qyrghyz, karashay-balqar, úighyr, noghay, qyrym-tatar, kúmyq, altay, tuva, hakas, saha jәne basqa da qalamdas әriptesterining arasynda joghary abyroygha ie bolyp, solarmen birlikte Almatyda, Bakude, Cheboksaryda, Ystambúlda jәne Bishkekte birqatar halyqaralyq ghylymy konferen­siya­lar ótkizdi. Dәl osy kezende belgili týrik týrkitanushysy Ahmet Erjy­lasun Ysmayyl Gaspyralynyng «Shynghys pen Temir zamanynan beri tamyrdan qol ýzbegen qazaq tilining týbinde týgel týrkige ortaq til boluy mýmkin» degen sózin negizge ala otyryp, qazaq tilining qyzmeti men manyzyna asa bayyppen zer saldy. Ankaralyq taghy bir jas professor Ferhat Tamer, Qazaqstangha eshqashan kelmese de, Maghjan Júmabaevtyng ólenderin jatqa oqityndyghymen jәne Ahmet Baytúrsynúlynyng ghylymy enbek­terin býge-shigesine deyin jiti bile­tindigimen týrkitanushy ghalymdardy ghana emes, jalpy qazaq tili ma­mandaryn, әsirese qazaqtardyng ózin tanghaldyrdy. Osydan keyin qazaq mәdeniyeti, qazaq tarihy jәne qazaq tilining gumanitarlyq ghylymdar arasynda mәrtebesi arta bastaghany aqiqat. Halyqaralyq ghylymy qoghamdastyqtyng kýsh-jigerimen osynday forumdarda egjey-tegjeyli әri jan-jaqty talqylaudyng nәtiy­jesinde týrki tilderining dybystary anyqtalyp, tizimi bekitilgenin, sonday-aq dauys beru jolymen (әrbir týrki halqynyng asa bedeldi tilshi-ghalymdarynyng qolhatymen) týrli týrki tilderindegi úqsas dy­bystargha birynghay tanba beru qa­ghidaty qabyldanghandyghyn maqta­nyshpen aitugha tiyispiz. Qabyl­danghan osy jalpytýrkilik әlipby tilshi-týr­kitanushylar arasynda «Nazarbaev núsqasy» degen ataugha ie boldy.
Sondyqtan da osy «Jalpytýr­kilik әlipbi» Qazaqstan Respubliy­kasynyng Preziydenti N.Nazarbaevqa arnalyp Ystambúl qalasynda ótken Týrki kenesining arnauly saltanatty rәsiminde resmy týrde bekitildi. Búl rәsim 2012 jylghy 1 jeltoqsanda ótki­zildi. Osy sәtten bastap, 1 jel­toq­san Qazaqstan Respublikasynda jana últtyq meyram – Túnghysh Preziydent kýni retinde atalyp keledi.
Jalpytýrki әlipbii ne ýshin qajet? degen súraqqa keleyik. Aldy­men, búl keleli mәselede eshbir iydeologiyalyq nemese sayasy astar joq ekendigin nyqtap eskertkenimiz jón bolar. Búl әlipbiyge qarapayym pragmatizm jәne týrki tilderining erekshelikteri ghana negiz boldy. Shyndyq bireu-aq: barlyq týrki tilderining negizgi leksikalyq sózdik qory birkelki ekendigi sonshalyq, búl qúbylysty mamandar әlige deyin tolyqqandy týsindiruge kýsh salumen keledi. Klassikalyq ýndi-europa­lyq komparativistika ghylymy da búl qúbylysty anyq týsindire almas, sirә. Óitkeni onyng kanondary boyynsha, negizinde búlay bolu mýmkin de emes. Mysaly, ayaq, bas, balyq, qol, teniz, kók, temir, kóz, er, qonaq, qyz, ata, tau, qúlaq, oq, at, et, aq, sary jәne myndaghan basqa da leksemalardy kez kelgen týrki azamaty týsinedi. Múnday eleuli faktordy elemeu mýmkin emes ekenin Elbasynyng tereng týsinui ol kisining kóregendik qasiyetine tәn. Qolda bar әleuetti paydalanu, basqalardan ýirenu, paydaly túsy bolsa – basqalardy ýiretu, bәsekege qabiletti bolu, jarqyn bolashaqqa úmtylu jәne ata-babanyng quatyn boyyna sinirip, ayaqqa nyq túru – N.Nazarbaevtyng myzghymas ústany­my, ruhany janghyrudyng negizgi mәni, memleketimizding ilgeri qaryshtaghan sayasatynyng jemisi.
Jogharyda atalghan tarihy jiynda Týrki kenesining Bas hatshysy Hәlel Aqynjy men týrkitanushy, qazaq til bilimining mamany, sol kezdegi Týrkiyadaghy elshimiz J.Týime­baev óz qaynar-búlaqtary­myzgha, yaghny tili­mizge, mәdeniyetimizge qayta oralu ýderisi býginnen bastalady dep atap kórsetip, týrikshe Türk Konsey atauyn Türk Keneşi dep ózgertti: «IYә, kenes, kenesh sózi qazirgi týrik tilinde joq, yaghny úmyt bolghan. Biraq «kenes» degen maghyna beretin búl sóz tuystas qazaq, qyrghyz jәne basqa da tilderde bar. Sondyqtan Týrki kenesi bastapqy týrki týpnúsqasyna qayta oralyp, ana tilining sózin ortaq leksikalyq qorgha qaytarudy sheshti».
Sonymen, qazirgi týrik grafika­synda joq [q] – q, [n] – ŋ y [ә] – ә dybystaryn bildiretin әripter
N.Nazarbaevtyng atymen bayla­nysty­rylatyn jalpytýrkilik әlipbiyge engizilip, bir ghana dybystyng birneshe júp fonetikalyq núsqalary azdaghan diakritikalyq aiyr­mashylyqpen bir tanbamen belgi­lendi, mysaly, o jәne ö, u jәne ü, s jәne ş jәne t.b. Ázirbayjan delega­siyasynyng ókilderi a núsqasyn ä týrinde tan­balaudyng ornyna, qazaq kirill әlipbiyindegi ә grafemasyn «qiylyp súrap aldy» desek, artyq aitqandyq emes. Olar múny búl dybystyng әzir­bayjan tilinde óte jii kezdesetin­digimen jәne jazuda bir sózde birneshe ret eki nýkte qoyghangha qaraghanda ә әrpin jazudyng әldeqayda qolayly ekendigimen dәiektedi. Toqeteri, erekshe dybystary bar jekelegen týrki tilderining paydasy ýshin ymy­ralastyq sheshimge negizdelgen әlipby jasaldy. Áriyne, jalpy­týrkilik әlip­by úsynymdyq sipatta әzirlendi jәne әrbir halyq derbes tildik mýddelerin ózderi sheshuge erikti boldy. Sonymen qatar búl әlipbiyding qúramyna әlemdegi barlyq týrki tilderining týgel dy­bystary engizilip, 34 әrip qabyl­dandy. Alayda naqty jekelegen týrki tili ózderine qajetti tanbalardy alatyndyqtan, olardyng sany әlip­biy­lerinde az bolatyndyghy týsinikti.
Búl әlipbiydi tolyqtay kelti­reyik.

Dәl osy jalpytýrkilik әlipby әzir­bayjan jәne týrkimen tilderining jana latyn grafikasyndaghy әlipbiy­lerine negiz boldy. Ózbekter digraf­tar men apostroftardy qoldanudy qalap, basqa jolmen jýrdi. Osynyng saldarynan lingvist-filologtardyng ózderi ózbek jazuynyng úzaqqa so­zylghan daghdarysyna týsinikteme beruge mәjbýr bolyp keledi. Uaqyt ýndi-europa tilderining sózjasamdyq tәsilderining bәrin birdey týrki til­derine qatysty qoldanu dúrys bol­maytynyn kórsetti. Týrki tilderi ýshin «bir tanba – bir dybys» teziysi­ning dú­rystyghy jәne oryndylyghy tәji­riybe jýzinde rastaldy.
Qyrghyz, tatar, bashqúrt, chuvash jәne basqa da týrki tilderi bolashaqta әlipby jasau isinde jogharyda atalghan jalpytýrkilik әlipbiydi baghdargha aludy qoldaydy. Búl qaghidattardy qazaq tilshiler de ústanyp otyr jәne әri qaray da osy ústanymdarynda qala bermek.
Álem elderi týrkitanushy­la­ry­nyng osynday yntymaqtastyq tújy­rymda boluynyng sebebi – euraziyalyq integrasiyalanu ýrdi­sinde býkil dý­niye­jýzi moyyndaghan basshy – Qazaq­stan Respubliy­kasynyng Preziydenti N.Nazarbaev­tyng dәiekti de tiyimdi bastamalary­nyng manyzy orasan zor ekendigin jete týsinude. N.Nazarbaev­tyng qún­dy­lyq­tar jýiesindegi týrki ynty­maq­tastyghy Euraziyalyq ekono­mikalyq odaq pen Keden odaghyn, Úly Jibek joly transkontiynen­taldyq jo­basyn, Ýlken Euraziya iydeyasyn, Euraziyalyq odaq pen Qazaqstan ýshin tiyimdi basqa da bastamalardy damy­tugha eshqanday da qayshy kelmeydi, kerisinshe, olardy yntalandyra әri damyta týsedi. Preziydentting ózi kóregendikpen dәl atap ótkendey, búl bastamalar «ózimizding tarihy rólimizdi qayta janghyrtugha jәne Ortaaziyalyq ónirding iri iskery tranzittik haby bolugha, Europa men Aziya arasyndaghy ózindik kópir bolugha» negiz sanalady.
Osy orayda Kembridj uniyver­siyteti Aziyalyq zertteuler instiy­tutynyng diyrektory, professor Djefry Hannyng 2012 jyly uniyver­siytetke N.Nazarbaev barghannan keyin aitqan myna sózderin keltiruge tiyispiz: «Týrki halyqtary jәne olar­dyng mәdeniyeti orasan zor býkil­әlem­dik әleuetke ie jәne Europa men Aziya toghysynda әlemdik sahnada ma­nyzdy ekendigi dausyz. Osy uaqytqa deyin birde-bir britan uniy­versiyte­tinde týrkitanu bólimshesining bolmauy – ókinishti jayt. Sondyqtan biz Kem­bridj uniyversiyteti qabyr­ghasynda qazaq tilin ýiretu men oqytugha ba­ryn­sha kýsh-jiger salugha dayynbyz…»
Batys pen Shyghys, Týrki әlemi men Europa, mine, osylay toghysuda – ómirding ózi ózara mýddelilik sipa­tyndaghy jana bastamalargha týzetu engizip otyrady jәne ony әri qaray damyta týsedi.
Elbasynyng kemengerligi de osyn­da – әlemning damyghan otyz elining qataryna enu ýshin biz ózimizding últtyq ruhymyzdy janghyrtugha basa nazar audarugha tiyispiz, derbes tól mәdeniye­timizdi damytu ýshin jalpy­adamzat­tyq, europalyq demokratiya­lyq qúndylyqtargha jýginuimiz qajet. Osy baghyttaghy is-әreketter bola­shaqqa – ruhany janghyrugha, qogham­dyq sanany janghyrtugha úmtylghan birtútas asqaq maqsattar ayasynda iske asyp jatady.
Til – halyqtyng jany ghana emes, ol – últtyng bolmysy, onyng tarihy, tipti, onyng ertengi keleshegi de.
Ol – ruhany kodtyng negizi, bolashaqqa baghdarlanghan dәstýr. Ótken ghasyr­daghy belgili týrkita­nushy-ensiklo­pedist, últy – nemis, birneshe onda­ghan shyghys jәne europa tilderi­ning tamasha bilgiri V.Radlov eng damyghan, әlemdegi úly tilder ýshti­gine fransuz jәne orys tilderimen qatar qazaq tilin de jatqyzghan.
Qazaq jazuyn latyn grafika­syna kóshiru qazaq mәdeniyetining ghana emes, jalpy euraziyalyq órkeniyetting jana damu satysy dep bilemiz. Qazaqstan­nyng tarihy missiyasy, mine, osynda jatyr. Memleket basshysy birneshe ret atap ótkendey, búl halqymyzdyn, sonymen qatar býkil adamzattyng múraty retinde, beybitshilik pen jasampazdyqtyn, birtútas úiysu men yntymaqtastyq­tyn, toleranttylyq pen ózara týsi­nistikting ýlgisi bolugha qyzmet etedi.
Sóz sonynda Nazarbaevtyng jal­py­týrkilik әlipbii osy izgi jol­daghy iygi maqsattargha qol jetkizu­ding ma­nyz­dy әri pәrmendi qúraly degim keledi.

Erden QAJYBEK,
filologiya ghylymdarynyng doktory, professor

Abai.kz