Senbi, 31 Shilde 2021
Alashorda 5359 26 pikir 11 Qantar, 2018 saghat 10:09

Jer úiyghy Jemeney

(Jalghasy. Basy myna siltemede)

Qazirgi Tarbaghatay, Zaysan, Jemeney aimaqtary ejelgi Nayman handyghynyng territoriyasy bolghan edi. Nayman shejiresining bir núsqasynda kýlli naymannyng anasy degen Aqsúlu - adaydyng qyzy dep aitylady. Osymen qatar, shejireshiler Nayman handyghyn adaylardyng da qúrysqandaryn aitady. Nayman elining bir tarmaghynyng atasy Eltay edi. Búl Eltay shetten kelgen bala desedi. Nayman shaldyng jesirin alyp Elata atanghan eken-mys. Keyin, Eltay-Elata Nayman shaldyng úly  Belgibaydyng balalarymen syiyspay Kishi jýzge ketip qaldy dep aitylady. Adaylar bolsa, shejiresinde osy Eltaydan tarap túr. Mine, osy shejire derekterinen bizder nayman men adaydyng aralarynda tyghyz baylanystyng bar ekenin angharamyz.  Eki taypa da, asqan jaugershilikterimen erekshelenedi. Nayman shejiresin de, Aday shejiresin de talay zerttegen edim. Qúnanbay qajylardyng Mekkeden әkelgen shejiresin de, shapyrashty Qazybek bek Tauasarúlynyng da shejiresinen de kóp nәrseni anghardyq.   Býgingi qazaqta men bilmeytin shejire joq. Al endi, mende bolsa, qazaq bilmeytin shejireler de bar. Alay da, dala auyz tarihynyng derek beruindegi shejirelik tәsildi týsinbegen adamgha shejire degenimiz Serikbol aitqanday – dalbasa.  Adayda Serikboldan asqan ghalym bolmaghan. Imanghaly Tasmaghambet jaryqqa shygharghan onyng jazghandaryn ekining biri týsine almaydy.  Sondyqtan da, arghyqazaq mifologiyasy atty ghylymdy engizgen Serikbolgha qatysty Serikboltanu ghylymyn engizgenimiz jón bolar.  Serikboldyng enbekterimen tanyspay  túrghan  kezderimde men shejiretanushy da, shejireshi de emes, әldekimder siyaqty, bilgen shejiremdi  ottap jýrgen bireu edim.

Endi, ayan, qasiyet jóninde birer sóz. Psiholog ghalymdar adamnyng qúlaghyna estiletin dauysty, sol adamnyng miyna dauys retinde keletin óz oilary ekenin aitady.  Al endi, búl adamnyng osynday erekshe oilary onyng miyna qanyndaghy gendik aqparattan keledi. Yaghni, ayan adamnyng qanynan keledi, óitkeni, onyng boyyndaghy qanynda ata-babalarynan kele jatqan aqparat saqtalady. Sondyqtan da, әkki baqsylar «aruaq aitty» deydi. Serik Samarqanúly da, әlgi qorym turaly ayandy ata-aba ruhynan (qanynan) alghan. Serikting naghashy júrty merkitting de týbining aday ekenin genetikalyq zertteulerding negizinde aitqan edik. Mine, boyynda qasiyeti bar Serikke búl ayan naghashy jaqtan kelgen edi. (naghashynyng qanynan). Osymen qatar, Kók Tәnirinen de, yaghni, gharyshtan da ayan keledi. Búnday ayandy әdette abyz-aqyndar alady. Bolashaqty osylar ghana túspaldap aita alady. Serikbol Qondybay júldyzshy bolghandyghynan ayandy gharyshtan da, gendik aqparattan da alyp otyrghan.  Sondyqtan da, tipti ózi de naqty týsine almaghan zattardy jazyp ketkeninde: «Neshe tom kitap jazyp tastasam  da, bir belgisiz tabaldyryqtan attay almay túrghanymdy sezemin» degen edi. Ol kisi ózining jazghandarynda «Ilki tór», «Tóretam» degen úghymdardy aitsa da, Ilki tórding Ferghana anghary ekenin anyqtay  almay ketken. Sondyqtan da, osylay dep jazghan. Ilki tór degenimiz ruhany ortalyq, qazaqtyn, qypshaqtyng tughan jeri Ergene qong bolady. Serikbol aitqan arghy ana qonysy, biz aitqan IYem eney, jer úiyghy Jemeney. Bizder kóptegen tarihy derekterdi kóterip osy Ergene qong oqighasynyng qay zamanda bolghanyn naqty aita almadyq. Serikbol: «Kangha, nemese Kangdiz – miftik ariylyqtardyng teristik jaghynda túratyn turandyqtardyng qamalynyng atauy, eldi mekeni. ...Kanghany iman jýzdi, pәk adamdar mekendeydi, yaghny ol – kiyeli meken»  dep Avestanyng negizinde aitady. Yaghni, búl meken bolghan, alay da, Rashid ad-diyn, Ábilghazy, týrik dastany aitqan oqighalar bolghan joq. Bizdinshe, búl anyz - qiyat-qypshaqtardyng zoroastra dininde bolghanyn aityp túrghan jalghan miyf. Sondyqtan da, arqaly ghalym Serikbol Qondybay osy Kangha-Vara, Ergene qong jóninde: «Qazaq degenimiz – islamnyng sufiylik jәne hanifalyq aghymy men qypshaqtanyp ketken ejelgi Vara-Úrym iydeyasynyng bir ruhany arnagha toghysuynan shyqqan pende» dep jazyp ketedi. Bizdinshe, Serikbol búl sózderdi ayanmen alghan. Avestada búl Vara-Kangha ýiine Zaratushtranyng dinin halyqqa jetkizu ýshin kókting qúsy Karshiptanyng  kelip jýrgeni aitylady.  Búl kәduilgi perishte bolady. Al endi, qazirgi Ferghana angharyndaghy Sýleymen taugha da perishteler kelip jýretini aitylady.  Ejelgi Varanyng býgingi Ferghana anghary ekenin osydan da úghugha bolady.  Búl qasiyetti jer  bolghan son, kóptegen zetteulerdi oqyp, orystardyn, buryattardyn, mangholdardyng Stamboldaghy týrikterding Ergene qondy boljaghan jerlerine kónilim toymay sarylyp jýrgenimde, qasiyetti Ramazan aiynda, tang namazynyng aldynda búl kiyeli mekennning ornalasqan jerin menzegen, maghan da ayan kelgen edi.

Belgili arheolog ghalym, professor Ábdesh Tólebaev altyn adamdy qasiyetining arqasynda tapqanyn aitady.  Kezinde, «Kazmúnaygaz» basshylary arheologiyalyq zertteu júmystaryn jýrgizuge Ábdesh aghamyzgha qarjylay kómek kórsetetinin aitqanda, ol kisi Shilikti  jazyghyndaghy eki jýzge juyq  qorymnyng qaysysyna qarjyny júmsaryn bilmey oilanyp qalady.  Óitkeni, búl qorymdardyng bәri dese bolady, kezinde tonaulargha úshyraghan edi. Júmsalghan qarjynyng zaya ketui de mýmkin boldy.  Mine, sol kezde ghalym ayan alady.  Osydan keyin, qasiyeti aitqan Bәigetóbe qorymynan, tipti ertede edәuir tonalghan bolsa da, altyn adamdy tauyp alady. Ekinshi belgili arheolog ghalym Zeynolla Samashev  Altaydaghy Berel qorymdaryna neshe jyl qazba júmystaryn jýrgizip jatyr.  Ol kisi de, týnde úiyqtaghanda ayan alghan son, qaz degen jerdi qazsa, sol jerden altyn búiymdar tabylyp jatady eken.  Osy siyaqty, boyynda qasiyeti bar Serik Samarqanúly da, Jemeney ózenining manyndaghy qorymdargha qatysty  ayan alghan edi.  Alay da, Serikke ayan altyn dep emes, naghashy babalaryng dep kelgen eken. Naghashy júrty merkit bolghan son, Shynghys handy merkitke sanaytyn Serik, Shynghys hannyng tarihymen ainalysyp jýrgen meni izdep tabady.  Bir qyzyghy, osy qorym jóninde Serikten úyaly telefon arqyly estigen Ábdesh Tólebaev, Femistokli degen jergilikti bir ólketanushymen birge Zaysan qalasynyng  dәl irgesinde túrghan osy qorymdargha baramyn degeninde nóser jauyp, әlgi ólketanushy qaraday adasyp, kerek jerdi taba almay qaytypty.  Ólketanushynyng kýnde kórip jýrgen jerinen adasuy, әriyne, ghajap dýniye. Mine, osydan keyin Ábdesh aghamyz Serik Samarqanúlymen birge baryp qana qorymdy kóre alady.

Endi, túmar tanbanyn, múnaldyn, IYem eneydin, qasiyetti ýshbúryshtyng maghynalaryn úqqanymyz son, merkitting týbi aday degenimizge arnayy toqtalayyq. Orys zertteushileri merkit ruynyng týp-tamyryn jete zerttep, anyghyn bile almaghan eken. Anyghynda, merkitting týbin búl jalghan dýniyede eshkim de bile almaghan. Merkit ruy qazir Kerey taypasynyng qúramynda saqtalyp qalghan. (abaq kerey). Merkitte Múnly degen tarmaghy da bar.  Shejirede abaq-kereyding sheshesining Áppaq ana ekeni aitylady. Osy ananyng atynan  abaq sózi payda bolghan.  Áppaq dep búl jerde jap-jaryq Kýn Tәniri aitylyp túr.  Qazaq jerindegi ariylerding zamanynan qalghan tastardaghy suretterden bizder Kýn Tәnirin әiel keypinde  kóremiz. Kýn Tәnirining Áppaq ana ataluy osydan.  Aldynghyda, ejelgi adaylardyng Kýn Tәnirine, qiyat-qypshaqtardyng Ay Tәnirine tabynghandaryn aitqan edik. Shapyrashtynyng adaylarmen qany (geny S3) bir, abaq-kereymen týbi bir ekeni de belgili. Shapyrashty Qazybek bek Tausarúlynyng shejiresindegi: «Men Merkit – Shapyrashty balasymyn, Ýisin, Kerey ekeuining talasymyn» degen sózderde tereng maghyna jatyr.  Shejirelik Abaq, Shapyrashtynyng joghalyp ketip Kereyge singen balasy ekenin bilgen keybir nadan shejiresymaqtar: «Merkit abaq-kereyge kirme bolghanda, ol qalay Shapyrashty balasy bolady?»  dep aitady, óitkeni, ekeuining de arghy týbin bilmeydi.  Rashiyd  ad-din merkitterdi maghol taypasynyng bir bóligi ekenderin aitqan edi.  Magholymyz múghal-múnal bolghanda, Rashid ad-din birdeneni bilip aitqanday. Bir anyghy, qazirgi oirat-mangholdargha merkitterding esh qatysy joq. Ghalymdar merkit degendi qazirgi manghol tilindegi «merged» degennen bolghanyn aitady. Búl sóz mergen degendi bildiredi. Sonda, merged degen etnonimning bastapqy núsqasynyng merge+ud boluy әbden mýmkin. Óitkeni, kóptegen soltýstiktik ru-taypalardyng ataularyna «ut» jalghauy qosylyp aitylady. Mәselen, olhon+ut, bur+ut, baydji+ut, taydji+ut, bogen+ut, belgun+ut, t.s.s.  Búl jerdegi  «ut» jalghauy qypshaq tilinde - ot, oshaq, yaghni, әulet degen maghyna beredi. Sonda, merged, mergeut degenimiz mergen әuleti bolady. Jәne de, ejelgi merkitterding qúramynda «uduiyt» degen eng kóp bóligi bolghan. Osy «uduiyt»  degeni anyghynda aday+ut, yaghni, aday әuleti bolsa kerek. Múnaldy eske salyp túrghan múnly degen tarmaghy taghy bar. Bashqúrt últynyng qúramyna  singen merkittteding (taza merkit)  gallogruppalyq tanbasy  Bayúlynikindey S3.  Osymen qatar, altaylyqtardyng jyryndaghy Kók-Adaydyng esimine  mergen ataghy qosarlaryp otyrady.  Bizdinshe,  epostaghy Kók-Aday mergen degenimiz – adaylar Altaydan aughanda júrtta qalyp, ru atauyn jasyryp merkit (mergen) atanyp ketken  solardyng bir bóligin bildirip túrghan simvoldyq túlgha.  IYә, Serikbol aitqanday, mif degenimiz jasyryn maghynaly mәlimet bolady.  Búl eposta Ergene qongha da menzes bar. Kezinde, Álkey Marghúlan Ergene qong tarihyn zerttegende búl jer júmaghyna Kaspiy boyynan da halyqtardyng kelgenin aitqan edi. Bizding oiymyzsha, adaylar qanlylarmen qosylyp Manghystaudan Ergene  qongha, yaghni, qytay derekterinde «Batys óniri» dep tanbalanghan Ferghana angharyna júmaq dәuren ótkiziuge ketip qalghanday.  Sondaghy týrik dastanynda Ergene qongha ketip qaldy degen Kayan – kaiy-qanly da, Toghuz – tohar, yaghni, aday-taz bolmaq.  Qytaylardyng Ferghanany Dangani dep jazghandarynda «day» jәne «uan» degen sózder bar. Yaghni, day patshalyghy degen sóz. (aday). Búl jóninde jogharyda atalghan maqalalarymyzda tolyq aitylghan.  Al endi, altaylyqtardyng  epostarynda  solardyn  tilinde aitylghandy orysshalap keltirgen Dier-Diumar degen jartastyng aty atalady. Onda: «K zloveshim skalam Dier-Diumar, Priyehaly k zakatu dnya» dep aitylghan. Kók-Aday әkesi Man-Adaydy izdegende teniz ben qúmdauyt daladan keyin osy jartasqa keledi.  Búl jerdegi «k zakatu dnya» degeni - batysty aitqany. (Batys ónir).  Jyrdaghy zloveshaya skala, yaghni, qaterli jartas jóninde: «Dve rashodyashihsya skaly, Dve vmig shodyashihsya skaly» dep aitylghan.  Yaghni, búl jartastardyng arasynda qysylyp qalu qaupi túr. Búl jartastar bizderge mektep qabyrghasynan belgili «Odissey» jyryndaghy jartastardy eske salyp túr.  «Qaynar» uniyversiytetining rektory Erenghayyp Omar, «Odissey» jyrynyng oqighasy Ergene qong oqighasymen ýndes ekenin beker aitpaghan.  Búl eki jyrda  da  Ergene qon, Vara-Kangha qamalynyng  jalghyz qaqpasy aitylyp túrghanday.  Al endi, jyrdaghy orysshalap aitylghan Dier-Diumar degenimiz – Jer-Túmar, yaghni, ýshbúryshty Ergene qonnyng endi bir atauy bolady.  Qyrghyzdyng «Qúrmanjan datqa» atty filiminen bizder,   qyrghyzgha singen jaghalbaylynyng qyzy Qúrmanjan datqanyn, qoqandyqtardy Ferghana angharyna kirgizbeu ýshin  jalghyz qaqpasyna әsker qoyghanyn, ol әskeri jartastardyng ýstinde túryp alyp qoqandyqtardyng ýstine  jogharydan ýlken domalaq  tastardy  qúlatyp joldaryn bógegenderin kóremiz. Yaghni, búl qaqpanyng kýzeti shetten kelgenderge qater tóngizedi. Qaterli jartas, yaghni, «zloveshie skaly» degenderi osy bolmaq.  Ergene  qong oqighasynda da, ýlken jartas tau arasyna, saygha kirerge bógeu retinde atalady. (zavalily skaloy). Kók-Aday  mergen búl jartastardyng ýstinen atymen qarghyp ótse, Odissey tiyip-qashyp jartastardyng arasynan ótip alady da, arghy jaqta kóp jylgha joghalyp, yaghni, adasyp ketedi.  Arghy jaghy Ferghana sayy bolghanda, onyng Odissey degen atynyng qypshaqsha núsqasy Adas+say bolsa kerek. Búrynghy qazaq-sovet  ghalymdary Odissey tarihynyn,  shúnqyrda (qazanshúnqyr) kóp jyl otyryp eline qaytyp kelgen Alpamystyng tarihymen de ýndesetinin aitqan edi. Sonymen, altaylyqtadyng jyrynan bizder Ergene qondy da tauyp otyrmyz. Bizding ata-analarymyz bala kezimizde moynymyzgha saqtam ýshin túmardy taghyp qoyatyndary men saq patshayymy Tomiristi qazaqtardyng Túmar ataghandarynyng sebebin úqtyq deymiz. Túmar – sakralidi tanba, jer-analyq saqtam, qazaq júrtyn  qalyptastyrghan  kiyeli, ruhany ortanyng simvoly bolady.  Ejelde bizding ata-babalarymyz Jer-Túmardan ketkende sol jerding bir shymshym topyraghyn ýshbúryshqa úqsatylyp tigilgen búlghary dorbashyqtargha salyp alyp ketken bolsa kerek. Mine, osydan beri saltymyzda túmardyng ishine  tughan jerding bir shymshym topyraghyn salyp beru ýrdisi qalghanday.  Jer-Túmar degenimiz osy bolady.

Maqalamyzdyng ayaghynda, adaylardyng batystan Altaygha qaytqanyn aitqan «Man-Aday Qara» jyrynan ýzindi keltirelik:

Tut slavnyy voin Kok-Aday

Skazal otsu Maaday Kara:

«V predely rodiny svoey

Nam kochevati prishla pora.

V serebrokamennyy Altay,

Gde travy letnie gusty,

V blagoslovennyy mirnyy kray,

Gde gory vechno zoloty.

Tuda goniyte belyy skot,

Gde samyy pyshnyy travostoy.

Y rasselyayte tam narod,

Gde esti v dostatke suhostoy.

Sel na konya alyp verhom,

Y zolotuY shapku snyal,

Y oglyanulsya on krugom,

Narodu veselo skazal:

«Nevoly konchilisi goda,

Kochuyte volinye, tuda,

Otkuda vas prignal kaan (Oghyz qaghan. Q.Z.).

V stranu prekrasnee vseh stran,

V stranu kotoraya odna,

Poskoliku rodina ona».

Bogatoy shapkoy pomahal,

V kraya Altaya poskakal.

Kak vnovi rodivshiysya narod –

Osvobodivshiysya narod,

Kak budto v temnyh nebesah

Luna vzoshla – vozlikoval,

Ily v bessolnechnyh krayah

Yavilosi solnse – vesel stal.

Y samy dvinulisi  stada

K obilinym pastbisham rodnym,

Otary potekly tuda

Y tabuny kak belyy dym.

Y ludy dvinulisi tuda,

Gde jdal ih dolgie goda

Blagoslovennyy otchiy kray –

Serebrokamennyy Altay.

Búl jerdegi: «Y zolotuY shapku snyal», «Bogatoy shapkoy pomahal» degenderi, adaydyng bayyrghy tarihy otanynan  Ábdesh Tólebaevtyn  tapqan altyn adamynyng basyndaghy, saqtardyng altynmen aptalghan shoshaq tóbe bórigin aityp túrghanday.  Shiliktiden tabylghan altyn adamnyng bórigining mandayynda Múnal men Shynghys hannyng altyn tanbasy jarqyrap túr. Qolyndaghy asa tayaghynyng ýstinde Kýn Tәnirining simvoly – altyn Arhar túr. Shynghys hannyng úrany  osy  Arhar bolghan edi. Kýn Tәnirining endi bir simvoly Arhardyng da zaty әiel ekenin bizder ata-babalarymyz bizder ýshin salyp ketken qola dәuirining petroglifterindegi surtterden  kóremiz. Qashaghan jyraudyn: «Shynghys tudy Arhardan» degeni, onyng osy Kýn Tәnirining núrynan jaraldy degen mifke say aitylghan.  «Maaday Qara» jyrynda Kók-Adaydyng túlparynyng kýn tanbaly bolghany aitylady. «Zarjet – letit v doliny grom, Otmechen solnechnym tavrom» deydi. Sonda, shyghystaghy jer úiyghy Jemeneydegi ay men kýn beynelengen  qorymda  kimder  jatyr eken?

Qayrat Zaryphan, shejiretanushy

(sony)

Abai.kz

26 pikir