Beysenbi, 6 Qazan 2022
Bilgenge marjan 4867 13 pikir 17 Qantar, 2018 saghat 10:11

Álipby erikkenning ermegi emes

Elbasynyng jarlyghymen latyn grafikasyna negizdelgen qazaq әlipbii núsqasy bekitilip, osy manyzdy sharany jýzege asyru maqsatynda últtyq komissiya qúrylghannan beri biraz uaqyt ótse de búl taqyryp tónireginde qoghamda әlide әrqily pikir aitylyp keledi. Búl týsinikti de. Óitkeni keleshek úrpaq ýshin, ana tilimizding bolashaghy ýshin sheshushi sәtte múnday manyzdy mәseleni belgili bir yqpaldy toptar, nemese qanday da bir partiya ýstirt «sheshe salsa» ýlken qatelikke úrynarymyz anyq. Al әlipby sayasy túrghydan da, qarjylyq túrghydan da jyl ótken sayyn ózgerte beretin jenil jelpi dýnie emes. Parlament Senatynyng tóraghasy, lingvistikalyq bilimi tereng kóregendiplomat Qasymjomart Toqaevting 5 qarashada latyn әlipbiyin engizbes búryn júrtshylyqtyng pikiri eskerilui kerek dep eskertui de tegin emes. Elbasy da júmys tobyna osynday tapsyrma bergen bolatyn.

Latyn әlipbiyin engizuge baylanysty talqylaulargha memleket qyzmetkerleri de, deputattar da, qogham ókilderi de, ónerkәsip salasynyng mamandary da belsene qatysyp jýrgenderine quanugha da bolar, alayda ghylymy túrghydan saralaudy qajet etetin búl mәselede til mamandarynyng pikirine sýiengen dúrys. Qazaq tiline tәn dybystardy orfografiyalyq tanbalau ýshin digraftardy paydalanu turaly úsynystyng sәtsizdigi de alghashqy jobany asyghys úsynushylardyn  úshqary pikirlerining saldary der edim.

Sonday-aq, digraftardy apostrofpen almastyra salu kerek degen úsynys ta lingvistika zandylyqtarynan habary joq adamdardyng oiy. Áytpese apostroftyng dybystardyng sóz tirkesterindegi eliziyasyn (týsip qaluyn) beyneleytin orfografiyalyq belgi ekenin, ony eshqanday da әriptik nemese diaktritikalyq tanba retinde qoldanu mýmkin emes ekenin mektep oqushysy da biledi ghoy. Aghylshyn tilinde irlandiyalyq adam esimderi men azdaghan sóz tirkesterinde ghana, fransuz tilinde dauysty dybystan bastalatyn sózderding aldynda le, la artiklideri nemese de prepozitivtik júrnaghy kelgende qoldanylatyn apostrof qazaq tiline mýldem jat grafikalyq tanba. Qazaq tilinde ghana emes, evropa tilderining eshqaysysynda da ol umlyautty nemese basqa da fonetikalyq qyzmet atqaratyn diakritikalyq tanbalardy almastyru ýshin qoldanylmaydy. Arbagha besinshi donghalaqty qosaqtasaq ol tek bóget bolatyny siyaqty, barlyq latyn әripterine negizdelgen tilderde ejelden qoldanylyp kele jatqan diakritikalyq belgiler túrghanda apostrofty әripke qosaqtau grafikalyq estetika túrghysynan da, orfografiyalyq túrghydan da til zandylyghyna mýldem qayshy.

Kezinde digraftardan bas tartu qajettigi turaly pikir aitqandar bir dybysty tanbalau ýshin qos әripti qoldansaq mәtinning kólemi shamadyn tys úlghayyp ketedi dep oryndy dәlel keltirgen edi. Apostrof turaly da sony aitugha bolady. Óitkeni ol әripting ýstine emes, ýtir týrinde ong jaq shekesine, yaghny janyna jazylady. Endi apostrofty qoldanyp «shanghy» degen bir ghana sózdi jazyp kóreyikshi (s’an’g’y). Sonda kólemi eki esege juyq úlghayghan, jartysy jypyrlaghan ýtirden túratyn  mektep oqulyqtary, is qaghazdary, qújattar men merzimdik basylymdar erteng taghy da dau-damay tughyzbay ma? Keybir baspasóz betterinde apostrofty «apokriyf» dep shatasyp jýrgen «ghalymdargha» kýlersing be, jylarsyng ba?

Songhy uaqytta baspasóz betinde «apostrofty әripting janyna emes, ýstine qondyra salsaq búl mәsele sheshile qoyady» dep әlemde joq «janalyq» ashushylar da kezdesip jýr. Múnday tayyz oy da sauatsyzdyqtan tuady.

Latyn әlipbiyin engizgende osy baghytta alghashqy qadam jasaghan bauyrlas týrik, әzirbayjan, ózbek, týrkimen aghayyndardyng tәjiriybesindegi útymdy tústardy da, qatelikterdi de eskeru qajet. Álem tәjiriybesinde, әsirese Europa elderinde, qanday da bolmasyn tilding dybystalu erekshelikterin grafikalyq týrde belgileu ýshin apostrof emes, әripting ýstine jazylatyn diakritikalyq tanbalar qoldanylady. Mysaly nemis, týrik, týrkimen tilderinde qazaq tilindegi ó, ý әripterimen belgilenetin dybystaryna úqsas dauystylar umlyaut tanbasymen Öö, Üü әripteri týrinde jazylady. Búl rette «jana» әrip oilap shygharudyng qajeti joq. Ári týrki halyqtaryna ortaq latyn әlipbii 1994 jyly qabyldanghanyn eskergen jón. Ol «Jas Týrkistan» jurnalynyng 2002 jylghy birinshi sanynda jariyalanghan bolatyn. Sol әlipbiymen tanysqanda apostrofty qoldanudyng esh negizi joq ekenine birden kóz jetkizuge bolady.

Alayda týrki tilderindegi keybir dybystardy tanbalauda birizdilik joq. Mysaly, týrkimender «balyq» degen sózdi balyk dep jazsa, týrikter balık dep noqatsyz Ii әrpin qoldanady. Degenmen, y dybysynyng aghylshyn tilinde y әrpi arqyly jazylatynyn eskergen jón. Týrik tilindegi qazirgi әlipbiyde joq bolsa da arab, parsy  tilderinen engen sózderde kedesetin qazaqtyng ә, i dybystaryna jaqyn Â â  Î î tanbalaryn qoldanghan útymdy bolar edi.

Bolashaq latyn әripterine negizdeldgen qazaq әlipbii Europa jәne týrki tilderine neghúrlym jaqyndastyra týsui kerek. Osy qaghidany eskersek qazaq әripterin tómendegidey tanbalau dúrys siyaqty (keybir әripterding balama týrleri jaqsha ishinde kórsetilgen) :

Aa – Aa, Áә – Ää (Â â), Bb – Bb, Vv – Vv, Gg – Gg, Ghgh – Ğğ, Dd – Dd, Ee – Ee, Jj – Jj (Žž), Zz   -  Zz, Iy – Ii, Ii - Î î,   Kk – Kk, Qq – Qq, Ll – Ll, Mm – Mm, Nn – Nn, Nng Ññ (Ňň), Oo – Oo, Óó – Öö, Pp – Pp, Rr – Rr, Ss – Ss, Tt – Tt, Uu – Uu, Ýý – Üü, Úú – Ũũ (Ú ú), Ff – Ff, Hh – Hh, Ss – S, ChchÇç, Shsh – Şş, Yy - Ýý.

Qazaq tilining tól sózderinde kezdespeytin s, ch, sh dybystaryn ts, tş, şş qosarlanghan dauyssyzdardyng kómegimen, al orys tilindegi ya, yu әripterin yotasiyalyq jolmen (ia, iu) beyneleuge bolady.

Keybireuler aityp jýrgen әrip sanyn jiyrma beske deyin qysqartpasaq qazaq tilin kompiuterlendiru qiyn bolady degen pikirding esh negizi joq. Mysaly, qazirgi týrkimen әlipbii otyz әripten túrady. Búl Internet kenistiginde, kompiuter júiesinde eshqanday qiyndyq tughyzyp otyrghan joq.

Osydan biraz uaqyt búryn KTK telearnasynan kórsetilgendey Aqtaudy jergilikti әkimdiktegiler  AQTAY’ dep jazghany eshbir til erejesine ýilespeydi. Óitkeni kez kelgen shet eldik búl sózdi «óltirem» deseng de latyn grafikasynyng erejesine sәikes AQTAY dep oqidy, «Aqtau» demeydi.. Al aghylshyn tildi basylymdarda Abay dep jazylyp jýrgen últtyq poeziyamyzdyng maqtanyshy Abaydyng esimin oqushylar latyn grafikasymen qalay oqymaq? Eger biz qazaq tili әlemdik dengeyde layyqty orynyn alsyn desek oidan shygharylghan erejelerge emes, әlemdik tәjiriybege, til zandylyghyna sýienuimiz kerek.

Mәskeu memlekettik uniyversiytetining aghylshyn filologiyasy kafedrasynda oqyghan jyldary ózime dәris bergen professor Ruben Aleksandrovich Budagov: «Til jasandy erejege, búiryq-jarlyqqa kónbeydi. Ol óz zandylyghymen damidy» degen edi. Latyn әlipbiyin engizgende de oidan «ereje» shygharmay, әlemdik tәjiriybege, til bilimine sýiensek qana Elbasy algha qoyghan izgi maqsatqa jetemiz.

Marat Ermúqanov

Abai.kz

13 pikir