Senbi, 1 Qazan 2022
Dat 4969 25 pikir 17 Qantar, 2018 saghat 16:53

Qajet Andastyng qisynsyz tújyrymy nemese tarihy derekterdi búrmalaugha jol joq!

Túlghatanu – óte nәzik te,  qiyn sala. Qazaq qoghamynyng damuyna zor ýles qosqan túlghalardy tanu, zertteu mәselesi – eng qiyn mәsele ekenin eshqashan esten shygharmaghanymyz abzal. Búl kýnde ekining biri «túlghatanushy» nemese «nasihatshy» bola bastady. Dúrys-aq! Tarih – ortaq, túlgha – ortaq! Desek te, tanimyn, zertteymin desen, tarihy derekter men oqighalargha múqiyat qarauymyz kerek; sosyn tarih aldynda adaldyq tanytuymyz kerek. Endi osynau úzaq bastalghan uәjdi sózimizge kezek bereyik:

Taldyqorghan qalasynda Qajet Andas esimdi azamat túrady. Qalamgha ebi bar azamat retinde oblys júrtshylyghyna jygha tanys. «Jer astynan jik shyqty, eki qúlaghy tik shyqty» degendey osy Qajekem әmbabaptyghymen taghy bir kórinip,  qisynsyz derekterin algha tartyp, «býlik» shygharypty. Syilas aghamyz facebook jelisindegi paraqshasyna «Jyl ashar» (1 qantar, 2018) dep atalatyn jazba salypty. «Jylashary» bylay bastalady: «Mine, taghy da bir jyl tabaldyryghymyzdy attady. Aldymyzgha jana mindetter jýkteldi. Osy jayly oilana bastaghanda shang basqan arhivterde jatqan tarihymyzdyng qúndylyghyn pash eter dýniyeler kóz aldyma kele qaldy. Ótkenning sol enshisin býgingi úrpaqtyng qajetine jaratu ýshin azdy-kópti enbek ettik. Onyng birazy elge jetti. Kóp bóligi jeke qaltamyzda jatyr. Arhivten aqtaryp alghan dýnie endi mening qaltamda kirlep jatqany jaraspas (?) (qanday arhivten shang júta otyryp tapqanynyzdy jaza saluynyz kerek edi – T.E.).Ol ýshin qay baspagha qonyrau shalyp, kimge jalynyp, uaqytymdy zaya ketiremin. Jasyratyny joq, býginde Feysbuk degen ashyq pikir alany qalyptasty. Sonymen ózimde bar dýniyeni osy bir jylda dәl osy jerde sizdermen bóliskim keldi. Alghashqy túsaukeserin Múhametjan Tynyshbaevting Barlybek Syrttanov jayly jazghan esteliginen bastasam dep oiladym». Eger, Siz naqty tarihy qújattar men derekterdi tegis qarap, zerdelep jýrgen ghylym salasynyng ókili bolsanyz, búl maqalany eng alghash «Qazaq» gazetining biraz bóligin kirillisa qarpine týsirip, kitap qylyp shygharghan ataqty bibliograf-ghalym Ý.Súbhanberdina apamyzdyng enbegi ekenin biler ediniz. Keyinirek dәl osy maqalany ólketanushy, jazushy T.Qalilahanov, barlybektanudyng negizin salghan, zanger-ghalym S.Ózbekúly, sonday-aq «Qazaq» gazetining 1913, 1914 jylghy barlyq nómerin jeke-jeke kitap qylyp shygharyp, qaytadan múqiyat audarghan filologiya ghylymdarynyng doktory Gh.Ánes pen tarih ghylymdarynyng doktory, professor S.Smaghúlovanyng audarghanyn bilgen bolar ediniz. Sizding «tәrjimalaghanynyz» ghylymy orta ýshin eshqashanday «janalyq» emes!

Q.Andas endi osy jazbasynyng astyna qaldyrghan pikirinde: «Rasynda, ótken bir jyl Alash orda turaly aityldy, jazyldy, toylandy. Biraq Barlybek turaly birer adam ýn qatqanymen auqymdy zertteu bolmady (?)», - dep barlybektanu salasyndaghylardy kózge ilmey, kózge ilse de, mise tútpay, óz tújyrymyn úsynady. Qajekenning «birer adam» dep menzegeni biz jәne ózi qyzmet etetin «Jetisu» gazetine maqalalary jariyalanghan T.Baltabekov pen S.Batyrhanov, Q.Qúrman bolar, bәlkim?! Eger, Qajekeng kýndelikti merzimdi basylymdardy qadaghalap, ghylymy jurnaldy baqylap jýrgen adam bolsa, búlay kesim shygharmas edi. 2017 jyldyng basynan beri bizding tikeley ótinishimizben tarih ghylymdarynyng doktory, belgili professor B.Kәribaev, filologiya ghylymdarynyng kandidaty, professor, Óziniz «sholyp» ótken iliyastanudyng bilgiri L.Ádilbekova, tarih ghylymdarynyng kandidaty, professor N.Beysenbekova, zang ghylymdarynyng kandidaty, professor B.Syzdyqov, zang ghylymdarynyng kandidaty, professor E.Ómirjanov syndy ghalymdar ghylymy basylymdargha Barlybek Syrtanúly turaly maqalalaryn jariyalap, tarihy túlghanyng san qyrlylyghyn óz salalary negizinde keninen ashyp kórsetti. Sonymen qatar, QR ÚGhA-nyng akademiygi, ýlken alashtanushy-ghalym M.Qoygeldi ózining jeke arhiyvindegi B.Syrtanúlyna tiyesili qúndy derekterimen bólisip, kópke jariya etti. Jәne de әlihantanushy-ghalym S.Aqqúly Á.Bókeyhan men B.Syrtanúlynyng sayasy qyzmeti, Alash qozghalysynyng bastauyndaghy sayasy qadamdary turaly jazghany bar. Sizge airyqshalap aitar bir jayt: ótken 2017 jyly belgili jazushy Sh.Kýmisbaev («Qanmen jazylghan zan», әngime) pen aqyn G.Qasen («Alashtyng Barlybegi», poema) әdeby shygharma jazyp, oqyrman nazaryna úsyndy. Mine, Qajeke, kórdiniz be, barlybektanudyng ayasy da, avtorlyq qúram da kýnnen-kýnge kóbeyip, birin-biri tolyqtyryp, tarihy túlgha óz eline tanytuda.

Qadirli Qajeke, Siz әbden seng qozghalyp, resmy biylik maqúl etken kezde ghana qolynyzgha qalam alyp, aldy-artynyzgha qaramay, tyng tújyrym úsynyp otyrsyz. 2017 jyldyng 21 mausymy kýni M.Bopazov, E.Bektúrghanov, N.Dulatbekov, B.Mamraev,S.Ýmbetov, B.Smaghúl syndy QR Parlamenti Mәjilisining deputattary «Ruhany janghyru» baghdarlama ayasynda B.Syrtanúlyn tanu, nasihattau mәselesin kóterip, QR Ýkimetining basshysy B.Saghyntaevtyng atyna deputattyq saual joldady. Búl deputattyq saual – Barlybektey túlghanyng esimining janghyruy men enbegining úlyqtaluyna jol ashty. Aqyrynda, 2017 jyldyng 24 shildesi kýni QR Premier-ministri B.Saghyntaevtyng atalmysh deputattyq saualgha oray jazghan resmy jauaby shyqty. Mine, osydan keyin Barlybekting respublikalyq dengeyde «baghy jandy».

2017 jyly atqarylghan júmystardy sanamalap kórsettik. Endi Sizding tújyrymdarynyzgha aitar syn-pikir: «Men biletin Barlybek», – dep bastyrmalap aitqandaghynyz mynau:  1.Reseyding Petrbourg qalasynda 1905 jylghy oryn alghan patshagha qarsy qandy jeksenbini ýiymdastyrushylardyng biri. 2. Qazaqtyng túnghysh Ata zanyn jazghan adam. 3. 1912 jyly Qazaqstannyng jer kartasyn syzdyryp, Mәskeude bir jyl jatyp, patshagha kezdese almay qaytty.. Sonyng saldarynan auru tauyp, 2014 jyly 48 jasynda qaytys boldy. 3. Álihan bastaghan Alashordashylarmen birge Petrburda Alashordanyng bolashaq baghdaryn jasaugha qatysty. 4.Torghayda Ahmet Baytúrsynýlymen tóte jazudy últ jazuy retinde qalyptastyrudyng adghashqy jolyn núsqaghan. 5. Almatyda әskery gubernatordyng audarmashysy bola jýrip, san qazaqqa qol úshyn bergen aqylman. Biraq biz sol túlghanyng qadirine jete aldyq pa? Býginde Jonghar Alatauynyng bókterindegi bir quysta sýiegi jatyr. Tirliginde sýenish bolghan eli úmytqaly qashan. Aldaghy uaqytta baba aruaghy oyanyp, onyng ruhyn tereng tanudyng joldary jarqyray týserine senimdimiz». Búl – Qajet Andastay zerdeli zertteushining «tynnan týren tartqan» tújyrymy. Bir maqalany      «audara»  salyp, tarihy derek pen oqighany bilmey túryp, osylay tújyrym shygharugha da bolady eken. Masqara!

1.1905 jyly Reseyding Peterbor qalasynda bolghan «qandy jeksenbini» úiymdastyrghan Barlybek te, basqa da Alash ziyalylary emes. Patshagha qarsy kóterilgen orystyng qara júmysshylary bolatyn.  

2. Barlybek 1903 – 1907, 1909 jyldary Jetisu oblystyq generalynyng kensesinde qyzmette jýrgeninde, shekara mejeleu júmysyna aralasyp, Qazaqstannyng Qytaymen shektesetin aimaghyn mejelegen. Búl qazirgi Almaty oblysynyng territoriyasyn qamtidy. Sosyn búl uaqyt ta Mәskeu – Patshalyq imperiyanyng astanasy emestúghyn. Mәskeu 1918 jyldan keyin ghana ortalyq qala boldy. Al, búl  uaqyt ta Barlybek atamyz fәniyden baqigha ótip ketken bolatyn. Barlybek qazaq jerining mýddesin qorghap,  Stolypin sayasatyna qarsy shyqqan.

Taghy da «3» dep belgilegen tújyrymynyz da qate. Alash Ordanyng jobasy 1917 jyldyng 5-13 jeltoqsanynda ghana jýzege asqan. Yaghni, ekinshi jalpyqazaq siyezi barysynda. Álihan men Barlybek Peterborda kezdesip, әngimeleskeni ras. Biraq, ol kezdesude qazaqtyng konstitusiyalyq enbegin talqylaghan bolatyn. Barlybek Syrtanúlynyng «Qazaq elining Ustavy» dep atalatyn enbegi 1911 jyldyng 13 mausymynda Peterbor qalasynda jazylghan. Búl uaqyt ta Bәkeng Á.Bókeyhanmen birge qatar otyryp, osy qújatty jan-jaqty saralaghan.

3. Barlybek eshqashan әlipbi, qazaq jazuymen ainalyspaghan. Ras, Bәkeng birneshe tildi jetik mengergen shyghystanushy, alayda, ol lingvistika salasymen ainalyspaghan. Barlybekti býgingi qazaq «zanger», «alghashqy qazaq konstitusiyasynyng avtory», «Alash iydeology» dep tanysa da jetkilikti. Osynyng ózi bir túlghanyng taqiyasyna tar kelmeydi. Barlybekting danqyn kóteremiz dep, A.Baytúrsynúlynyng bedeline núqsan keltiruimizge bolmaydy. Búl – zor qiyanat! Óreskel qatelik! Ashynyp aitsaq, sayasy sauatsyzdyqtyng belgisi. Ahan, qadirli Ahmet Baytúrsynúly – qazaq әlipbiyining naghyz jobasyn jasaghan ýlken teoretiyk-ghalym, lingvist, qazaq әdebiyettanuy men til bilimining teoriyalyq negizin qalaghan! Osyny úmytpanyz, Qajeke!

4. «Býginde Jonghar Alatauynyng bókterindegi bir quysta sýiegi jatyr» degen «boljauynyz» mýlde qate, qisynsyz. Shyndyqqa janaspaytyn jayttardy qaydan tauyp alghansyz? «Jonghar Alatauy bókterining bir quysy» degeniniz naqty qay jer? Ghylymmen «aynalysugha» inkәrlik tanytyp jýrgen adamnyng «bir quys» dep aituy ony men solyn dúrys aiyra almaytyn bastauysh mektepting partasynda otyrghan balanyng әreketindey kýlkili hәm ayanyshty kórinedi eken.

Birinshiden, Barlybek Syrtanúly – halyq úly, últ perzenti. Barlybektanu ilimi onyng ómirden ótken shaghynda-aq qalyptasyp, negizdelgen. Ekinshiden, túlghatanu ilimin zertteu barysynda tarihy derekter men oqighalardy jetik bilip, olardy basty negizge alyp, qatang ústanuymyz tiyis. Ýshinshiden, Barlybek – tarihy túlgha. Tarihy túlgha – barshamyzgha ortaq. Biraq ta, ortaq eken dep әrkim óz «ebine» ainaldyryp, ynghayyna týsirip alar zat emes ekenin bile jýru kerek.

Q.Andastyng tújyrymynyng kóp jeri sayasy qatelikke, ghylymdyq hәm tarihy qatelikke toly. Tolyp jatqan ghylymdyq, sayasattyq shyndyqqa shalghay óreskeldikteri bolghandyqtan, Q.Andastyng tújyrymyn qisynsyz dep sanaymyz. Q.Andastyng ózi ýshin hәm onyng «oqyrmandary» ýshin asa qajet bolsa, qysqa aitylghan faktilerim men synym turaly arnauly mәjiliste auyzsha taratyp, molyraq dәlelder keltirip, qalypty úzaq syn-pikir aityp beruimizge bolady.

Qoryta kele aitarymyz: Qadirli Qajeke, tarihy dýnie jazu barysynda, M.Áuezov aitqanday, avtor ózine de, enbegine de «so strogim serdsem, spravedlivym serdsem» qarauy kerek. Osyny eskerip, Óziniz tolyq bilip, tanymaghan salada «abaylap» oy qozghauynyzdy súraymyz!

Eldos Toqtarbay

zertteushi

Abai.kz

25 pikir