Beysenbi, 26 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 128400. Jazylghandar — 114821. Qaytys bolghandar — 1990
Sóile, suret 4617 5 pikir 18 Qantar, 2018 saghat 11:08

Qazaqtyng foto-tarihy

FOTOOBEKTIVTE: ÓLKENING ÓTKENI...

Fotoóneri – fotografiyanyng kórermenge әser etetin barlyq mýmkinshilikterin paydalanu negizine qúrylghan kórkem shygharmashylyqtyng bir týri. Fotoóneri tarihynda fotografiyany oilap tabushylar men negizin salushylar qataryna J.N.Nieps, L.J.M.Dager (Fransiya) jәne U.G.F.Tolbot (Angliya) syndy ónertapqyshtar esimderi aitylady.

Qazaqstanda fotoóneri HIH ghasyrdyng 2-shi jartysynan damy bastady. Biraq búghan deyin ishinara fotogha alghash týsushiler qatarynan Jәngir han men onyng zayyby Fatimanyng (1840), Sh.Uәlihanovtyng (1847), Qúnanbay men onyng kishi әielining (1853) esimderi belgili. Búl fotolar kezinde әrtýrli tarihy basylym betterinde jariyalanghany belgili. Fotoóneri Qazaqstangha arnayy saparmen kelgen  Resey jәne shet el fotograftarynyng kýshimen jergilikti túrghyndardyng ómiri men túrmysyn beyneledi, jeke adamdar men otbasylyq portretter týrinde óris aldy. Sol kezende Orynbor, Omby, Semey siyaqty qalalarda jekemenshik fotosalondar men fotopaviliondar júmys istedi.

Qazaqstanda júmys istegen fotograftardyng tuyndylarynda sol kezdegi qala alandary men kósheleri, ýileri men kópir qúrylystary, bazarlary men ashanalary, auyl men qalanyng qaynaghan ómir-túrmysy óz kórinisin tabuymen qúndy. Býgingi kýnderi múnday tarihy fotosuretter elimizding ólketanu muzeyleri qorlarynda saqtauly. Olardyng obektilerine HH ghasyrdyng basynda enbek adamdary men olardyng sharuashylyq, kәsiptik, mәdeni, oqu-aghartu  isi men daladaghy ómiri ilindi. Reseylik fotograftar halqymyzdyng qoghamdyq, sayasiy-әleumettik, ómir-túrmysy turaly kóptegen tanymdyq tuyndylar qaldyrdy.

Tughan ólkemizge qatysty sonday foto-suretter Resey memlekettik tarih arhiyvi (Sankt-Peterburg) qorynda saqtalghan. Atalghan arhivte júmys jasaghan kezimizde tapqan ólkemizge qatysty fotosuretterdi nazarlarynyzgha berudi jón kórdik.  Sonymen  fotoobektivtegi ólkening ótken tarihyna kóz jibersek...

Kóringen sonadaydan Gurievim

Bastauyn HVII ghasyrdyng 40-jyldarynan alatyn Guriev qalasy patsha ýkimetining ólkemizding mol baylyghyn iyelenuine, Resey imperiyasynyng ekonomikasyn jaqsartuyna iygi yqpalyn tiygizdi. Sol kezende-aq Guriev qalasy sauda ortalyghyna ainaldy. Qalanyng geografiyalyq ynghayly jaghdayy Kaspiy tenizi men Jayyq ózeni arqyly sumen sauda qatynasyn jasau tiyimdi boldy. Guriev arqyly Astrahangha balyq, uyldyryq, mal ónimderi t.b. tauarlar tasylghan. Qalada HH ghasyrdyng basynda bir-eki qabaty aghash jәne kirpishten ýiler salyndy. Atyrau qazaqtary qala bazaryna tórt týlik maldaryn satqan.

 Jaylauda

 

Qalagha jaqyn Plotovin kemejayy

 

Guriev. Jayyq ózeni

 

Guriev. Tenizde jýzu uchiliyshesi

 

Plotovin ailaghyndaghy ýiler

 

Guriev. Uyldyryq dayyndaytyn jaghalau

 

Guriev. Shirkeu

 

Guriev. Týrme ýii

 

Guriev. Jayyq jaghalauy

 

Plotovin ailaghy

 

(jalghasy bar)

Aqqaly Ahmet, H.Dosmúhamedov atyndaghy Atyrau memlekettik uniyversiytetining professory, tarih ghylymdarynyng doktory

Abai.kz

5 pikir