«Alash-Orda» Halyq Kenesining Resey Federativtik Respublikasy ýkimeti – Halyq Komissarlary Kenesimen (Sovnarkommen) – túnghysh ret kelissóz jýrgizgenine biyl 100 jyl tolady.

Búl tarihy kelissóz 1918 jylghy nauryzda bolghan edi. Onyng tarihilyghynyng sebebi – sol joly Sovet ókimetining jogharghy basshylyghy monarhiya ydyraghannan keyingi revolusiyalyq ahualda shanyraq kótergen qazaqtyng últtyq avtonomiyasyn moyyndaghan bolatyn.

Búrynghy imperiya ornyna bekem biylikke kelgeni anyqqa shyqqan jana ókimetpen kelissóz jýrgizuge Alash-Orda delegasiyasyn Jansha (Jahanshah, Jahansha) Dosmúhamedov basqaryp barghan-dy. Delegasiya Mәskeuge sapargha Oral oblysy qazaqtarynyng kezekti sezining sheshimi boyynsha shyqqan. Qúramynda oblystyq zemstvo basqarmasynyng birneshe mýshesi men bastyghy Halel Dosmúhamedov boldy.

Olar sol shaqta bolishevikterding  biyleuindegi Semeyde is jýzinde júmysyna kirise almay túrghan Ortalyq Alash-Orda atynan,  Halyq Kenesining mýsheleri retinde, Predsovnarkom (Halyq Komissarlary Kenesining tóraghasy) Vladimir Leninning aldynda bayandama jasap, Orynborda 1917 jylghy 5–13 (18–26) jeltoqsanda qazaq avtonomiyasyn qúrghan Ekinshi Jalpyqazaq sezining qújattaryn tapsyrdy, solardan zamanauy ózgeristerge oray tuyndaghan ózekti talaptardy algha tarta sóiledi.

Kelissóz sәtti ótti. Últtar isteri jónindegi halyq komissary Iosif Stalin tóte jelimen Semeydegi  Ortalyq Alash-Orda basshylarymen sóilesti. Delegasiya Kishi Sovnarkomda (RSFSR ýkimetining janyndaghy Halkomkenesting qarauyna jatatyn mәselelerdi aldyn ala qarau ýshin qúrylghan  túraqty komissiyada) sheshuge qoyyp otyrghan úsynystaryn bolisheviktik biylik talaptarymen úshtastyra pysyqtaumen shúghyldandy. Sovnarkom qorytylghan úsynystardy maqúldady,  Oral oblysyndaghy zemstvo mekemelerining júmysyn jalghastyra beruine kelisti, sondaghy qazaq úiymdaryn sovet relisine audarugha qajetti qarjylyq soma bólip berdi.

Delegasiya osylaysha Alash últtyq avtonomiyasyn ortalyq kenes ókimetine tanytyp-moyyndatyp, keri oralugha bet aldy. Biraq jolda oilamaghan kedergige tap boldy. Kindik biylikpen til tabysyp kele jatqan kýreskerlerding aldyn  Saratov qalasyndaghy  jergilikti biylik bógedi. Saratov sovdepine  nauryzdyng sonynda kazachestvo qúlatqan Oral sovdepinen ókil jetken de, Alash-Ordanyng Mәskeuge attanghan delegasiyasy jayynda teris pikirmen qúlaqtandyryp ýlgergen edi.

Saratov Júmysshy, soldat jәne sharua deputattary sovetining Atqaru komiyteti ózining arnayy mәjilisinde delegasiyanyng barlyq mýshelerin tyndady. Tek delegasiya jetekshisi Jahansha Dosmúhamedovting ózine ýsh mәrte sóz alugha tura keldi. Odan Atkom  mýsheleri ózderi onasha pikirlesti. Aqyry Dosmúhamedovti songhy mәjilisine jeke shaqyrdy.

Delegasiyanyng Saratovta qalay bolisheviktik tezge salynghanyn sovettik zertteushi Baqytjan Qarataev ózining Alash-Orda jayyndaghy enbeginde (OMM, 1227-q., 1-tizim, 2-is, 1-baylam) tolyq jazghan eken. Qart qayratker HH ghasyrdyng basynda qazaq azattyq qozghalysynyng bastauynda túrghanmen, keyin, naqty aitqanda, 1917 jyly aldymen sosial-demokrattar, odan bolishevizm jaghyna birjola oiysqan bolatyn. Qazan tónkerisinen keyin sovet platformasynda biraz jyl belsendi júmys atqarghan da, 1926 jyly kommunistik partiyadan shyghyp, qalghan ómirin últ-azattyq kóterilister men revolusiyalyq qozghalys tarihyn zertteuge arnaghan  edi. Onyng «Alash-Ordany» óte únatpaghany belgili, sondyqtan, tiyisinshe, tilge tiyek bolghan zertteui últtyq qúrylym men onyng qayratkerlerin barynsha qaralau túrghysynan jazyldy. Jәne búl taqyrypty A.K. Bochagovtyng arnayy zertteui (Alash-Orda. Kratkiy istoricheskiy ocherk o nasionalino-burjuaznom dviyjeniy v Kazahstane perioda 1917–1919 gg. Kzyl-Orda, 1927) men N.I. Martynenko qúrastyrghan alashordalyq qújattar jinaghy (Alash-Orda. Sbornik dokumentov. Kzyl-Orda, 1929) shyqqannan keyin kóterip otyrghandyqtan, sovettik oqyrmannyng qolyna tiygen sol kitaptarda keltirilgen derekterdi qaytalamay, olarda joq mәlimetterdi ainalymgha qosu jolyn maqsat etti.

Qarataevtyng  «Alash-Orda» jayyndaghy enbegi sonysymen – qazirgi zertteushi ýshin manyzdy derekterdi bizding zamangha jetkizuimen qúndy.

Mine, Alash-Orda qatty synalatyn, onyng qayratkerlerine ayausyz qara kýie jaghylatyn sol júmys ishinen biz Mәskeuge 1918 jylghy nauryzdyng ortasynda barghan «Alash-Orda» delegasiyasynyng biylikti bekem qolgha alghan Sovet ókimeti basshylyghymen birinshi kelissózi qanday jeniske jetkenin kóre alamyz. Leninmen, Stalinmen kezdesulerinde útymdy kelissózder jýrgizip, Kishi Halkomkeneste tiyisti qújattardy senimdi týrde dayyndaghan, algha qoyghan mәselesine oray ýlken Sovnarkomnyn  sheshimin shyghartqan, sol orayda elde atqarylugha tiyis sayasy júmysqa  qajet qarjy bóldirtip, ózderimen alyp kele jatqan delegasiya mýsheleri ózderin Saratovta óte layyqty dengeyde ústady. Kózqarastary men ústanymdaryn dәleldi týrde qorghady, ortalyqpen kelisimderin jýzege asyrugha Saratov sovdepshilerining jәrdemi qajettigin dәiektedi.

Saratov Atqaru komiytetining Oral delegasiyasy jayyn qaraghan songhy mәjilisine  Jansha ghana qatystyrylghan-dy. Ol taghy da ortalyqqa sapardyng maqsaty men qol jetkizgen nәtiyjesin tilge tiyek ete kele, Oral sovdepining qúlatylghany delegasiyagha Mәskeude ghana mәlim bolghany jóninde aityp, Saratov sovdepimen qalay birlesip júmys istegendi jón kóretinin әngimeledi. Saratov sovdepining kómegimen Oral ónirining túrghyndaryna ýndeu jazyp, ony úshaqpen jetkizip taratugha kómek súraytynyn aitty. Jansha Dosmúhamedovting Saratov sovdepi Atqaru komiytetining 1918 jylghy 17 sәuirdegi mәjilisinde jariya etken ýndeuining mәtini mynau:

Oral oblysynyng Jayyq syrtyndaghy býtkil qazaq zemstvolyq jәne qoghamdyq úiymdaryna, lauazymdy túlghalargha jәne barlyq azamattargha

Jalpyqazaqtyq «Alash-Orda» Halyq Kenesi Resey Federativtik Respublikasynyng sovettik biyligin moyyndady da, Halyq Komissarlary Kenesimen qarym-qatynas ornatty.

Halyq Komissarlary Kenesining janynan jaqyn kýnderde Qazaq isteri jóninde komissariat qúrylady  da, eng qysqa merzim ishinde qazaq ólkesining avtonomiyasy jayynda dekret jariyalanady.

Ýstimizdegi jyldyng 1 sәuirinde ótken Halkomkenes mәjilisining № 335 Qaulysyna sәikes, Zauraliening (Jayyq syrty) zemstvo mekemeleri ózderining әdettegi mindetterin búrynghysynsha atqara beruge tiyis.

Osylardy habarlay otyryp, biz, ýndeuge tómende qol qoyyp otyrghandar,  Oral oblysynyng Jayyq syrty bóligindegi qazaqtyng barlyq zemstvolyq jәne qoghamdyq úiymdary men lauazymdy túlghalaryn, barsha qazaqtardy sovet ókimetine qarsy baghyttalghan qozghalystardyng eshqaysysyna da qatyspaugha, sonday qarsylyq qozghalystargha aralasy bar adamdargha eshqanday kómek kórsetpeuge shaqyramyz.

Esterinizde bolsyn, qandas qazaq bauyrlar, sizderding últtyq taghdyrdy óz qoldarynyzgha alu, últtyng ózin-ózi biyleu qúqyghyna ie bolu jónindegi tabighy tilekterinizge túnghysh ret enbekshilerding Sovet ókimeti resmy týrde qúlaq asyp otyr, Sovet ókimeti qazaq últynyng últtyq mýddesin jәne ózin-ózi biyleu qúqyghyn moyyndap otyr. Orys proletariatynyng osynau sayasy tektilik-mәrttigin baghalay bilinizder!

Jalpyqazaqtyq «Alash-Orda» Halyq Kenesining Mýshesi Dos-Múhamedov».

Alash-Orda qyzmetin syny túrghyda zertteu enbeginde Baqytjan Qarataev Saratov Atkomy mәjilisindegi talqylaudy, jaryssózde  oryn alghan kýdik pen ýmitti saralap bayanday kele, qabyldanghan qaulynyng mәtinin keltiredi, ol mynau:

«Jalpyqazaqtyq «Alash-Orda» Halyq Kenesining mýshesi Jahansha Dos-Múhamedovting bayandamasyn tyndap, jaryssózderdi qoryta kele, Saratov Atqaru komiyteti bylay dep qauly aldy:

1. Bayandamashy arqyly qazaq halqyna sәlem joldap, onyng sovet ókimetin qoldaugha degen úmtylysyna qoshtau kórsetilsin.

2. Qazaq halqymen óte tyghyz sayasy jәne ekonomikalyq baylanys ornatylsyn.

3. Bayandamashy úsynghan qazaq halqyna ýndeu «Izvestiya» betinde jariyalansyn.

4. Saratov músylman tobynan tandap saylap, qazaq úiymyna delegat jiberu prinsipti týrde qajet dep tabylsyn».

Bolisheviyk-zertteushining jazuyna qaraghanda, ýndeuge barlyq delegasiya mýsheleri qol qoyghan da, kóp dana etip bastyrylghan. Sosyn aeroplanmen qazaqtar mekendeytin aimaqqa jetkizilip, jogharydan tastalghan eken. Onyng birer danasy Oraldaghy kazaktardyng Áskery ýkimetining (Voyskovoe praviytelistvo) qolyna tiygen. Odan arghy tauarih – Alash tuyn 1918 jyldyng basynda-aq sovettik negizde kóteruge tyrysqan Dosmúhamedov missiyasynyng qúrdymgha ketirilui – óz aldyna tereng de jan-jaqty qarastyryp, jeke әngime etuge túratyn taqyryp. Bizding qazirgi sóz etip otyrghanymyz – «Alash-Orda» Halyq Kenesining Sovet ókimetimen búdan 100 jyl ilgeride jasaghan alghashqy kelissózine qatysty derekter ghana.

Kelissóz nәtiyjesi retinde Jahanshah Dosmúhamedov atalmysh Ýndeude «Halyq Komissarlary Kenesining janynan jaqyn kýnderde Qazaq isteri jóninde komissariat qúrylady» jәne «eng qysqa merzim ishinde qazaq ólkesining avtonomiyasy jayynda dekret jariyalanady» dep habarlady. Osyghan oray 1918 jylghy mamyrda RSFSR Últ isteri jónindegi halyq  komissariaty ishinen Qazaq bólimi ashylghanyn, al 1920 jylghy 26 tamyzda Qazaq avtonomiyalyq respublikasy jayynda dekret jaryqqa shyqqanyn eske alyp qoyayyq. Búl – bir. Ekinshiden, Narkomnastyng Qazaq bólimi Qazaq Sovet avtonomiyasyn dayyndaugha baghyttalghan san salaly qyzmetin abyroymen atqaryp bolghannan keyin, onyng ornyn Qazaq Respublikasynyng Túraqty ókildigi alghanyn, odan, memlekettik tәuelsizdikke baylanysty, Túraqty ókildik ornyna Qazaqstan Respublikasynyng Elshiligi ornaghany belgili. Sabaqtas oqighalar.

Bayqaghandarynyzday, ótkenine ýstimizdegi jyly jýz jyl bolatyn «Alash-Orda» Halyq Kenesining Resey Federasiyasy  Halyq Komissarlary Kenesimen jýrgizgen alghashqy kelissózinen keyin, sonda uәde etilgen «Qazaq isteri jóninde komissariat» (Últ isteri jónindegi halyq komissariatynyng Qazaq bólimi) artynsha qúryldy. Yaghny oghan da biyl bir ghasyr tolady. Demek, qyzmeti Narkomnastyng Qazaq bólimi salghan izben sabaqtasa jýrgen Qazaq Respublikasynyng (әueli RSFSR-degi, odan SSSR-daghy) Túraqty ókildigi men Qazaqstan Respublikasynyng Resey Federasiyasyndaghy Elshiligi tarihyna búl data etene jaqyn.

Qoryta aitqanda, «Alash-Orda» Halyq Kenesining Resey Federativtik Respublikasy ýkimetimen  jýrgizgen alghashqy kelissózi syndy búdan 100 jyl ilgergi tarihy oqigha jan-jaqty zerttelip, әdil baghasyn  alugha әbden layyq.

Beybit Qoyshybaev, jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz