Esbol Ýsenúly. Bar men ghayyp arasy
AQYN
Aqyn mәjnýn – múndy adam,
Keyde dәruish aqymaq.
Ólenderi – quraghan,
Jel úshyrghan japyraq.
Dýnie lәzzәti úmtylghan,
Týsine enbes jannәty.
Óleghderi – qyrqylghan,
Aqqu qústyng qanaty.
Aryla almay san oidan,
Pana bolmay keng ólke.
Ólenderi – qarayghan
Inirdegi kólenke.
Óz-ózine jýrsimay,
Manayyna barmanyz.
Ólenderi – myng shimay,
Jana jaughan qardaghy iz…
Albastymen beldesken.
Mir oghynday zәr tili.
Ólenderi – lezde óshken,
Nayzaghaydyng jarqyly.
Kónili oiran seng kóshken,
Qayghyly jýzi keshki ymyrt.
Ólenderi – el kóshken,
Qúlazyghan eski júrt.
Shabyty qalghan toqyrap,
Dәureni ótken týrlener.
Ólenderi – topyraq ,
Beti ashylghan mýrdeler…
Óler ajal jetkende,
Aqyn da jәy bir kisi.
Ólenderi – kóktemde
Qayta oralghan jyl qúsy.
AQYN JÁNE MAHABBAT
Oranypty ghashyghy,
Ýldemenen býldege.
Byraq, aqyn paqyrdyn,
Jyry – kýiik, múng nege?!
Tolqynynda ómirdin,
Biyley almay bir basyn,
Úqsatady qayyqqa,
Sýigenining syrghasyn.
Jauar búlttay týnerip -
Kónil kógi ashylmay,
Ghashyghynyng janary,
Jarqyldaydy jasynday.
Kebenek kiyip ómirde,
Su ishedi baqyrdan.
Sýigenining kirpigi-
Uly jebe atylghan.
Qústar qaytyp týstikke,
Tastan kýmbez qalandy…
Aqynmenen mahabbat-
Jaryqpenen qaranghy.
KÓNIL KEPTERI
Qosyldym ba mәjnýnder sanatyna?!
Auylyng úqsayd ertegi jannәtyna.
Alghashqy pәk sezimdi hatqa jazyp,
Kepterimning bayladym qanatyna.
Kókke sindi kepterim shyghandady,
Kónilimde kóbeydi kýman taghy.
Atsha tulap jýregim dýrs – dýrs soqty,
Sen búlaqqa kelgendey su alghaly.
Amanatym týskendey endi esine,
Ýilerinning qondy aqyr tóbesine.
Jalghanda janymdy úqqan jalghyz – aq sol-
Qús bitkenning tengermen tóresine.
Túrmyn baghyp tausyldy tózim mende,
Ýrkek eken kepterim ózimnen de,
Qasyna sen barghanda ketti úshyp,
Dәiim óstip týskórem kóz ilgende…
Búza almay qamaldy aradaghy,
Shashymnyng da kóbeyip barady aghy.
Kepterime týsimde tabystaymyn,
Ayta almay qalghan sózdi jaghadaghy.
Kelem erip tirlikting qarasyna,
Jýregimning em izdep jarasyna,
Óng men týstin, býgin men ótken kýnnin,
Elshilikke júmsaymyn arasyna.
Degendey óz aspanym kógim kerek
Qayrylmaydy, qaytsem múng jenildemek?!
Týnilemin amalsyz moyyndaymyn:
Kóniling – basqa, búl kýnde, ómir – bólek …
SEN MENI ÚMYTQANDA
Oranghan kórpesine tau da maqpal,
Úqsaydy túnjyraghan jangha baqtar.
Kenetten ghayyp boldyng taba almadym,
Izindi ketti óshirip jaughan aq qar...
Seni izdep qúrydy әlim keze menin,
Ejelden sezimindi bezemedin,
Hiykimet bir suret túr aidalada:
Qyrauly әineginde terezenin.
Syzghan kim
Bitiruge qoly barmay,
Ayaqsyz qaldyrypty, sony qanday?!
Taghdyrdyng kýtedi alda joly qanday?!
Ózinmen óteminbe jolygha almay?!
Úqsaydy asu – asu, bel – beleske,
Sol suret sen qaldyrghan belgi emespe?!
Shoshynyp týnde oyandym shyrt úiqydan
Sezdi ishim, kónilim de sendi eleske…
Kóktem kep qayyng qayta kóktegende,
Bir súmdyq anghararmyz kók te, men de:
Beynemdi óshirersing oy – sanannan,
Tynarmyn sol shaq suyp ot denem de…
Sendey me bәri ómirde jelektinin?!
Mekendep men qalarmyn týnek týbin.
Sualyp kórge ailanar janarym da-
Tógetin aghyl tegil jýrek múnyn...
KERUEN ÓMIR
Aylandy ýmit – shólge , jol – qayghygha ,
Bezdirgen meni senen qanday dua?!
Beyuaqta meng zeng kýide jatqanymda,
Jylystap keruen ótken, torghay kuә.
Siqyrly ýnge eltip synghyraghan,
Tap boldym betbaq shólge qúm jylaghan.
Oqyghan syaqtymyn taghdyrymdy,
Anqasy kepken synyq qúmyradan...
Jýrsinbe jolym tosyp qyrgha shyghyp,
Kóniling alaghyzyp túrma asyghyp?!
Qús bolyp qanatynmen su sebesin,
Álde týs...joq bolady qúmgha sinip...
Kóshude jýzge – әjim ,kónilge – kýz ,
Synarym sen ekensing ómirde egiz.
Kesh úqtym… aitar endi dәrmenim joq:
Artyma qayta almaymyn kómilgen iz...
Kelemin qadamymdy zorgha basyp,
Týsimde túrasyng sen torda jasyp,
Tamúqqa bet alypty keruen ómir
Týsippin barsa kelmes jolgha adasyp...
SAPAR
Sapargha shyqtym
Eriksiz
Bir kýsh jetektep,
Qústar jýr sayrap
Tianaq tappay sekektep…
Asu túr alda múnartyp,
Jete almay kelem jabygha minip tepektep..
Ker bestim araz, kelesing deydi ottatpay,
Óshigip men de basamyn qamshy toqtatpay,
Shúbalyp jatyr jol, shirkin!...
Ertegidegi barsa kelmeytin soqpaqtay...
Joldasym – qiyal, qorjynym da joq bóktergen,
Alystap kettim býldirgen tergen betterden,
Sybyzghy jasap quraydan,
Saghynysh sazyn joldadym jelden,kepterden...
Syrlasushy edik onasha sayda toldanda ai
Mahabbat qayda?!
Jan edim netken sor manday!
Aldymdy kesip qara su,
Ýzile berdi qiyalym, jolym jalghanbay.
Qyzghaldaq solyp, sarghayghan dala, jelik kem,
Attyly – jayau qosyldym topqa kelip men:
Baghyty toy ma, qaza ma?!
Jýrisi suyt… ilestim aiyrylp erikten…
Boldyrdy atym,
Jyghylady qayta bir attap,
Adam da, jer de kóship barady jyraqtap,
Erimdi jastap jantaydym:
Eski júrt orny – tóbede qaldym túraqtap..
Abai.kz