Senbi, 23 Qarasha 2024
Ángime 4405 0 pikir 19 Qantar, 2018 saghat 12:55

Qúltóleu Múqash. Eski tramvay

(әngime)

1.

Tang aldynda jer silkindi.

Kórpesh әdetinshe tez oyanghan. Alaq-júlaq etip, syqyr etken tereze men aqyryn terbelip túrghan shamgha kezek qarap ýlgerdi. Jastyqtan basyn kóteruge de múrshasy kelmey qalyp edi. Bir jaqsysy, dýmpu tez basylghanday. Degenmen, lustra syldyrlauyna qaraghanda, tolqynys kýshi birtalay siyaqty. Keminde, tórt-bes ball bar-au...

Kórshi bólmedegi nemeresi eske týskende bir júlqynyp, atyp túrmaqqa oqtaldy da, tartyndy. (Ýlken úldyng balasy Qanat qoy. Ony kishkentayynan bauyryna basqan. Altynshy synypta oqidy). Ózi eki kýnnen beri belinen shoyyrylyp, qozghala almay jatqan-tyn. Jәne balam aman shyghar degen. – «Ájeptәuir jigit bolyp qaldy ghoy ol da. Seskene qoymas. Áy, әueli, sol sezdi me eken-ey janaghy dirildi?!».

Eki qolyn qusyryna, ýrpiyip, kóz qiyghymen qasyndaghy әieli Mәriyagha qaraydy. Alakólenkede ashyq qalghan iyghy agharandap, auzy anqighan kýii, eshteneden qapersiz jatyr. Dybyr eter emes. «Allau, ne degen adamdar! Aram óle me! – dep ejireyip, tiksininkirey qadaldy da, dereu sabasyna týsti. – Bayghús qaytsin, sharshap jýr ghoy»...

Almatynyng aragidik terbelip túratyn «minezi» erteden mәlim. Ay, biraq, osyghan boy ýirete almaydy ekensin. Qorqasoqtaysyng kәdimgishe... Bәribir, osynau shúghylaly shahardan jerine almaytynyn da jaqsy biledi. «Ghashyqpyn jauynyna» demekshi, qary men janbyrynyng ózi kókten tógiletin ghajayyp bir núr emes pe! Tipti, anda-sanda auyr oidan tebirengendey tereng tynystap, qozghalaqtap qoyatyn әlgindey daghdysynda da tylsym syr bar ma eken...

Kórpesh eppen ghana qimyldap, zayybynyng kórpesin qymtap, ózi de ynghaylana jatyp, baqyrayyp, tóbege tesildi. Odan terezege jaqqa taghy bir qayyrylghan. Syrtta – qatqaq. Ayaz. Úiytqyp, jel soqqan sekildendi. Úshqyndap, qar qylaulay bastaghanday. Dirdek qaghyp, aghash kýrkeni panalaghan sabalaq sary dýregeyin de ayap, jenil kýrsindi. Sanada «Ay, it tirlik! Shydamasqa jәne laj joq» degen tirkes zu etti. Kóz aldynan ómir elesteri zaulap ótti. Alyp shyndaryn sharby búlttar býrkegen basy – bәtes, bauyry torqa Alatau bókterin mekendegeli de elu jylgha tayaghanyn oilady. On jeti jasynda kelipti. «Arman arqalap» degendey, bayaghyda ana-ou alystaghy Arqa dalasynan jetip edi. Oqugha...

Áriyne, «oqu-u» dep әuesekteytin de dәnenesi joq; sabaqqa asa alghyr edim dey almaydy. Orta mektepti ilinip-salynynqyrap bitirgen song kópshilik dýrmekke ilesip jetken bala ghoy. Áytpese, dәl osy Kórpeshti ghylym-bilim ainalasynan izdeu qisyngha kele qoymas. Alayda asa essiz de jigit emes-ti; alghashqy synaqtan-aq múrttay týsken son, nedәuir tolghanyp jýrip, ózi sekildi joldastarymen qalada qalyp qoydy. Dәnekerleushiler kursin týgesken. O kezde «SMU-13», «SMU-15» atalatyn qúrylys-montaj basqarmalary kóp, sonyng birine júmysqa ornalasty. Ras, arasynda eki jyl әsker qatarynda bolyp qaytty. Sodan – osynda...

Mәriya da óz «taghdyrlasy» edi. Armiyadan oralghan song júmysshy jastar jataqhanasynda tanysty. Sylaqshy kórinedi. Qarapayym ghana, orta boyly, aqqúbasha, qolanshash qyzdy bir kórgennen-aq únatty. Dala balasynyng kók aspandy, kýndi, jeldi sýigenindey, osy jangha kónili qaltqysyz qúlapty. Úzamay-aq shanyraq tikti. Ósti-óndi. Eki úl, bir qyz tәrbiyelegen... Isine tynghylyqty azamat aqyryndap joghary sanatty dәnekerleushi-montajshy dengeyine kóterildi. Mәriya da óz kәsibining sheberi-tin. Qanattasa enbektenip, kezek jetkende ýsh bólmeli ýy aldy.

Búiyrghan jaylary tramvay deposynyng tura qasynda eken. Ýiden shyqqan boyda osy kólikting kez kelgenine otyra qalyp, qajetti mejege «dý-dý-dýk-k-h, dý-dý-dýk-h-h, dý-dý-dýk-k-k-h» dep satyr-sútyr, shaqúr-shúqyr etken dóngelekter әuenimen terbelip, jónep bara jatady.

Almatynyng kóp qúrylysyn salghan – osylardyng qatarlastary. Nebir zәulim ghimarattarda joldasy ekeuining de qoltanbasy bar.

Negizi, qosaghynyng shyn esimi Gýlmәriya edi. Almatygha alghash kelgende attaryn «redaksiyalaghan» keybir qúrbylarynsha «Gýldi» alyp tastap «Mәriyasyn» qaldyrudy úigharghan siyaqty. Bazbir dos-jaran әli kýnge deyin solay ataydy. Kórpesh «Gýlekeni» qolay kórgen. Keyde «Mәken» deydi. Al ashulanghan sәtterinde: «Áy, Gýlmәriya!» – dep gýr ete týsedi. Áyeli kýieuining kónil kýiin osydan-aq bayqar-au.

Tabystary jaman emes-ti. Shama kelgenshe, kýni býginge deyin auyldaghy aghayynnyng da toy-tomalaq, ólim-jitimine osylar qaraylasady. Birde jetip, birde jetpey, tirnektep, tyrmysa jýrip, balalaryn da ýiledi. Zeynetke shyghar qarsanda ortalyqtaghy shanyraqty sәtti satyp, ekinshi úl men qyzgha jay әpergen. Túnghyshtary ýidi ýkimetten alyp ýlgergen-di. Al ózderi qala shetinen oimaqtay ghana tórt bólmeli tam salyp aldy. Ekeui de qúrylysshy adamdar, baspana sәuleti jaman bolghan joq. Aulasy da ken. Múqtajdyq tuyndap jatsa, taghy bir ýy túrghyzugha jer molynan jetedi...

Kórpesh keyde relis yrghaghymen shayqalyp kele jatqanynda janadan boy kótergen bes qabat, alty qabat ghimarattardy kórip: «Shirkin, osynda auyldaghy tuystardyng bәrin kóshirip әkelip ornalastyrsam! – dep qiyaldar-dy. Sonynan: – Biraq sonday jaghday tughan kýnde olar ózi tatu túra ala ma... Joq pa... Áy, qaydam-au! Eki aidan keyin-aq әri otyr, beri otyrgha salyp, yryn-jyryndy taghy bastaytyny anyq» dep týiedi.

Jarqyldaghan jastyq shaqty búlar da ótkergen. Zamanyndaghy modamen kiyindi. Mәriya ekeui qolústasyp jýrip, by keshterining de kórigin qyzdyryp baghypty. Kórpeshting sol alandarda әldekimdermen qaqtyghysqan, alysqan-júlysqan... júdyryqtasqan kezderi de joq emes. Keritarpa jýie sonday minezge ózi iytermeleytin. Jastyq albyrttyq, eldik ar-namys qoydan juas qyla qoymapty. Býginderi sol ór minezden júrnaq qaldy ma, qalmady ma?! Uaqyt shirkin nebir asaularynnyng ózin aqyryndap ezip, janshyp, iyleuge salyp, jynyn aldyrghan baqsyday qylady eken-au. Áy, biraq, osy Kórpeshti momyn deuge jәne kelmes...

Myna auzy ashylyp, aqyryn pysyldaghan kempiri bayaghyda saltanatty saraylar, kino... drama teatrlaryndaghy jana qoyylymdargha qúmar-aq edi-ey! Qalt etse, kýieuin de sonda tartqylaytyn. Jas júp bir-eki mәrte kәsipodaq komiytetining joldamasymen kishkene úldaryn ertip Qyrymgha, Chehoslovakiyagha deyin sayahattap baryp, tynyqqan kezderi bar. Keleshekte osyny saltqa ainaldyryp, óristi keneytsek dep armandaytyn kezderin úmytpapty. Biraq keyin túrmys qiyndap, qysqa jip kýrmeuge kelmey ketti. Qu beynet adym ashtyrmaydy eken. Sóitip jýrip, әne-mine degenshe jastyng úlghayghanyn da sezbegendey. Alataudyng aqbas qúzdarynday múnyng da shashy buyryl tartty. Keshegi kóz jasynday móldiregen jan serigi de birtindep qartaydy. Uaqyt óz ýkimine baghyndyrmay qoymaytyn kórinedi.

2.

Ásili, kәrilik degen de birden sap ete týspey, aqyryndap, ayandap jetetin kezeng ekenin andap qalatyn. Qoghamdyq kólikke kirgeninde búryn elp etip oryn úsyna qoymaytyn jastar endi seni kórgen boyda atyp túratyn bolsa, halim mýshkil eken dey ber. Al keybir qyz-jigit qozghala qoymasa, e, mynalar meni әli de jasyraq sanaydy-au dep elendep, nasattanyp túrasyn. Kórpesh, shyny kerek, әzirge qarttyqty moyyndaghysy joq.

Keybir qúrdastary anda-sanda:
– Ou, shal! – dep qonyrau shalady. Syragha shaqyrady.
Sonda osynau sózge azdap shamdanatyny ras. Kәduilgishe qyzaraqtaydy.
– Ói, «shalyn» ne, aghataydyng balasy?! Qartaysang ózin-aq qartaya bermeysing be? Elde neng bar, – dep qityghady.
Birer saptyayaq syradan ketәri emes. Aragidik bayaghy duly ortasyn ansap, elegzimey me. Túrmystyng tauqymetinen jenileyip, jelpinuge, serpiluge úmtylmay ma.

Áldebir aqynnyng «Men nege araq ishem?! Qaltamdaghy aqshamdy sanap ishem...» dep bastalatyn óleng joldary esine týsti. Áytkenmen, osynyng qay shayyrdyng jyry ekenin anyqtay almay-aq qoydy. Sony, bir, biletinderden naqty súrap, tolyq jazyp aluy kerek eken... Sol aitqandayyn, búl da tapqan-tayanghanyn әuelden ýige tasugha, bala-shaghasynyng auzyna tosugha daghdylanypty. Mәselen, anau Qanattyng әrbir «besi» – bes jýz tenge. Ózi taghayyndaghan «stiypendiya». Ol da asa ýzdik bolmaghanmen, aptasyna «bestin» eki-ýsheuin әkelip, kýndeligin aldyna tosyp túrady. Sonda atasynyng esi shyghyp quanghanyn kórseniz! Joldastaryna:

– Ói, mynau qaghyp aldy taghy da bes jýz tengemdi! – dep mәz bolghanyn kórseniz...

Keyinde taqiya kiidi әdet qyla bastaghan. Ómirding ózi egdelikke, saliqalylyqqa bas iygizbey tynbaydy eken.

Álbette, zeynetker ekeninindi teriske qalay shyghararsyn. Qansha jasyrghanmen, kýn sayyn jasaryp bara jatqan joqsyn, bәri badyrayyp kórinip te túrady ghoy. He-e!

Esepshotyna ay sayyn tura bir jýz on bes myng tenge týsedi. Búghan da shýkir. Mәriyagha da búiyrghany – toqsan mynday. Ol búghan qosymsha jaqyn mandaghy kensening edenin juyp, otyz bes myng tengeni jәne tauyp jýr. Osyny bilgen eldegi aghayyn búlar kýrep alyp jatyr degendey alaqandaryna qarap, dәmetedi de otyrady. Rasyn aitqanda, shylqyp jýrmegeni ózderine ghana ayan, qalada bәri satuly emes pe. Áldeqashan jeke ýy bolyp ketken balalar da qazirge deyin osylargha iyek artady. Ásirese, kishi úldyng aqsha súrauy jiyi. Onyng bir jaqsy jeri, jaghdaydy kýnibúryn eskertip, qalta telefonyna: «Áke, aldaghy aida bir sharuagha tórt jýz myng tengedey qarajat kerek edi, sonyng bir, jetpis myndayyna kómektese alasyng ba? Sosyn qaytaramyn ghoy» dep hat jazady.

Ishtey qynjylatyn. Áytkenmen, dәl býgin әkel dep alqymnan almaytynyna quanatyn edi. Betinen qaqqan emes. Retin qarastyryp, ylghy beredi. Ol aqshanyng oralmaytynyn da jaqsy biledi. Balana: «Áy, anadaghy qaryzdy qashan qaytarasyn?» – dep jýrmesing belgili.

Endi birde tramvayda kele jatqanynda auyldaghy shóbere inisi qonyraulatty. Erterekte alghashqy әielimen ajyrasyp, keyin basqa adammen túrmys qúrghan jigit-tin. Jasy qyryqtarda.

– Agha, jaghdaydy bilesiz ghoy. Bayaghy onbaghan әiel sotqa beripti. Aliyment tólemesem pәlege úshyratpaqshy. Birneshe jylgha qamatatyn týri bar. Aqshanyng auqymdy bóligin taptym. Endi óziniz býgin-erteng eki jýz elu myng tengedey qaryz berseniz. Sizden ózge arqa sýieytindey kimim bar, – deydi.

Kórpeshting jon arqasyn ter juyp ketti. Múnsha qinalmas. Buynsyz jerden pyshaq úrdy degen osy bolar. Sol sәt dóngelekter dýrsili de «agha-a-a, eki jýz elu-u myn-ng tenge-e tap-p qaytkende-e, eki jýz-z elu myn-n-ng tenge-e-e tap-p-p» dep shekesin shynyldatqany esinde.

– Jaraydy, endi. Oilasayyq. Sәl erterek aityp qoymaghan ekensin, – dedi bauyryna telefonnan kýmiljip.

Ertenine Mәriyamen aqyldasa kelip, әlgi qarajatty tauyp jiberdi ghoy. Onday jәrdemning de qaytpaytyny týsinikti...

Búlar da elmen qatar nebir qiyn kezenderdi keshken. Kýibeng tirlik tityqtatyp, qajyp jýrgen kezderinde Kórpesh ózin qanshalyqty tozghanymen, sartyldap, qausaghansha toqtamaytyn eski tramvaygha úqsatushy edi. Sondayda kóz aldyna sýiretilip, qybyrlap bara jatatyn jaraly qonyz nemese mertikken qúmyrsqa sureti de elestep ótedi. Bala kezde onday kórinister talay kezdesti. Búl da auyr júmystan keyin shanyraghyna qas qaraya salp-salp etip, sýrine-qabyna jetetin-di.

Qalada kele-kele mashina nópiri kóbeydi. Qaptaghan jenil avtokólik tramvay aldyna týsip alyp sumang qaghatyn kez jetti. Dese de, bir sәt, temirjol marshruttarynyng da dәuiri jýrgen. Tramvaylar da aspaly kópirler ýstimen jýitkidi.

Biraq tirshilik yrghaghynyng osylaysha kýrt auysuy, yghy-jyghy qozghalystyng shirauy da san aluan saualdyng sheshuin tappay daghdarghan jasamys adamnyng jýikesine salmaq salyp, dinkeletip, tyghyryqqa tireytin tәrizdi. Sondaghy jalghyz sýieushisi Mәriya ghana. Biraq, nege ekenin, barlyq ashu-yzasyn tek osydan alghysy kelgendey búghan keyde bostan-bos zekip úrsatynyn oilady. Qit etse әrbir isinen kemshilik izdep, mysaly, monshagha barghanynda:

– Ói, myna qatyn deni dúrys jóke de salmapty ghoy! – dep kijinetinin oilady.

Qanshalyqty qoqilanghanmen, dәrmensiz jas baladay, sonyng qamqorlyghyna zәru ekenin esten shygharatynyn oilady.

Qaladaghy dos-jarannyng da týrli sharalaryna aralasasyn.

Birde meyramhana aldynda әieline kýnkildep úrysyp túrdy:
– Ói, sen de bir! Taghy da eki qyr salyp qoyypsyng ghoy myna shalbargha! Qyryq jyl qatyn bolghanda ómiri bir ýirene almay qoydyn-au, osy, kiyim ótekteudi!
Mәriya jýdep, jәutendey qaraydy:
– Shygharda qaray salmadyng ba endi jana ózin?..
– Qaydan bileyin! E, jaraydy, múny qoyshy. Birdene qylyp kólegeyley túrarmyn. Onan da toygha qansha beremiz, sony aitshy! Otyz myng jete me?
– Bilmedim. Jetip qalatyn shyghar sol.
– Taghy bir bes myng tenge qos. Qarshadaydan qatar ósken it edi. Balasy kýnde ýilenip jatqan joq...
Sóitken jalghyz syrlasy, janashyry keshe keshke qaray kózi ilinip ketken sәtte aqyryn týrtip oyatty:
– Eki kýnnen beri nәr syzbadyng ghoy. Eng bolmasa bir kese ystyq sorpa ishshi kәne! – deydi.

Ýnsiz bas iyzedi. Ydysty ala bergende Mәriyanyng qolyna qoly tiyip, tura temir ústaghanday bolghany. Alaqany kóng bolyp qatyp ketkendey. Áyeline janynyng ashyghan-ay!

Ishtey búdan bylay osyghan bosqa jeky bermeyinshi dep týigen.

Keyde týs kóredi. Týsine ózi tuyp-ósken eski qonyr ýy kiredi. Kóbine sheshesimen sóilesip jýrer-di. Nege ekenin, әkesining kirui siyrek. Qazir ekeui de joq...

Depogha jaqyn túryp, ghúmyr boyy temirjol qatynasyn paydalanghandyqtan ba, ara-arasynda qúlaghyna vagonetkalar dóngelegining dýbiri keledi.

Mine, endi sonau eski tramvaylar sekildi ózi de eki-ýsh kýnnen beri saldyrap, «shashyludyn» az-aq aldynda jatyr. Beli jýrgizbeydi. Túla boyy zilbatpan. Odan túmauratty. Alpys alty jas degen de onay emes-au. Jas úlghayghan sayyn týrli-auru-syrqau da ainaldyra bastaytyn siyaqty. «Olay-bylay bolsaq, sýiegime kim týser eken. Qayda jerleydi» degen de oilar jalt etedi.

Qarap túrsan, arsyz ajaldan qoryqtyng ne, qoryqpadyng ne, jetip kelse ne dey alghandaysyn! «Áy, әitkenmen, ólimdi әzirge qoya túrayyq. Bitiretin biraz sharualar bar» dep ishtey myrs etti. Kóz aldynan tirkesken tramvaylar elesi jónkile josydy.

Qazir, ózi, Almatyda olardyng da jýristi toqtatqanyna talay bolypty-au. Ánegýni syrtynan kórdi, depo aulasynda eskisin qoyyp, janalary da ýimelep, qantaruly túr...

Qaytadan qalghyp ketken eken. Kózin ashqanda balbyrap terlep jatqanyn anghardy. Rahattana oyanghan. Dәl býgin Qanattyng mektebine, ata-analar jinalysyna baruy kerek ekeni eske týsti. Osy kýndi kópten asygha kýtkeni eske týsti. Úmytyp kete jazdapty.

Terezege jalt etip qarady. Kýn arqan boyy kóterilgen sekildi. Ýiding ishi jap-jaryq. Belining auyrghany da kilt tyiylghanyn bildi. Ózin anadan jana tughanday jep-jenil sezindi. Túmaudan da qúlan-taza aiyqqanyn andaydy. Dýr silkinip, ornynan atyp týregeldi.

Elendep, syrtqa qúlaq týrgen. Alystan tramvay donghalaqtarynyng dybysy talyp jetetindey.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5409