Senbi, 23 Qarasha 2024
Áne, kórding be? 7645 69 pikir 22 Qantar, 2018 saghat 11:31

Iliyas Esenberliyn. "Shynghys hannyng tegi - Qazaqtyng Adayy"

Keshegi Kenes zamanynda Qazaqtyng shynayy tarihyn aitugha da, jazugha da tyiym salyndy. Qazaqtyng ejelgi shejire-tarihyn hatqa týsirgen Shәkәrim qajy Kenes ýkimeti jendetterining qolynan opat bolyp, enbekterin oqugha da, Shәkәrimning atyn ataugha da tyiym salyndy. Kenesary han tarihy jәne t.b. enbekteri ýshin Ermahan Bekmahanov  siyaqty tarihshy-ghalymdar  úzaq jyldargha sottalyp, jer audaryldy.  Mine osynday jaghdayda, halqymyzdyng ayauly ghúlama-ghalymdary shynayy tarihty «jasyryn kodpen» jariyalaugha mәjbýr boldy.  Myna tómendegi derek, osy aitqanymnyng aighaghy bolmaq.

Shynghys qaghannyng tegi Qazaq, Aday úrpaghy ekendigin, úly babamyz qúrghan Altynordany jerine jetkize zerttep, ózining әlemge әigili «Altynorda» atty tarihy roman - trilogiyasyn jazghan tarihshy-ghalym Iliyas Esenberlin atamyzda óz enbeginde, taygha tanba basqanday etip jazyp ketipti. Mysaly, osy romannyng jiyrmasynshy betinde «Aldymen, atamyz Shynghyshangha Manghystau sheshenning ne degenin bilesinbe, bilmeseng aitayyn...» degen sóz tirkesterin qoldanghan. Áriyne, ol zamanda Shynghyshandy mening atam deu, basyndy kóre túra óz erkinmen dar aghashynyng túzaghyna tyqqanmen birdey ekendigi sózsiz. Atamyz shamasy, zaman mәngi baqy osylay túrmas, qazaq elining de tәuelsizdikke qoly jetip, óz qoly óz auzyna jetetin kezi keler, san milliondaghan qazaq azamattarynyng arasynan mening osy sózimning maghynasyn týsinetin azamattar tabylar dep ýmit artqany sózsiz. Ata ýmitiniz aqtaldy. Men mine, sizding «Manghystau sheshennin» degen sózinizdi «Aday Atannyn» dep oqyp otyrmyn.

Sol siyaqty osy kitaptyng 27 betinde Shynghys hannyng nemeresi Batu sózimen ...«Ákemiz eng aldymen Ordasyn Qypshaq dalasynyng teng ortasy ata meken Úlytaudyng irgesine, Sarykengir ózenining boyyna tikti» deydi.

Iliyas Esenberlin (1915-1983), qazaqtyng әigili tarihshy ghalymy, «Altyn» Orda trilogiyasy, «Kóshpendiler» trilogiyasy t.t. kóptegen tarihy enbekterding avtory. Ótken jyly  «Almas Qylysh» atty kitabynyng jelisinde «Qazaq handyghy» atty kóp seriyaly kórkem filim týsirildi.

Múhambetkәrim Qojyrbayúly, Manghystau

Abai.kz

69 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5407