HIH ghasyrgha tәn arhiytekturalyq eskertkish. Týrkistan atyrabyndaghy Shobanaq eldi mekeninde ornalasqan. Eski qorymnyng tóbeshigindegi meshit qabyrghasy qam kesekten túrghyzylghan. Portaldy kýmbezi dәstýrli ortaghasyrlyq arhiytekturalyq mektebine tәn — negizinen Ontýstik Qazaqstan ónirinde kóptep kezdesedi. Meshit kóne ýlgide  salynyp, keyinirek qosymsha shildehana bólmesi qosylghan. Meshitting arhiytekturalyq qúndylyghy kórkem. Qúrylystyng jobasy tórtbúryshty, kýmbezi konus týrinde jasalghan. Meshitting shildehana bólmesi diny әdet-ghúryp jasauyna ynghaylanystyryp jasalghan.

Anyz, әpsanalarda Imam Marghúzy Qoja Ahmet Yasauiymen ilim talastyryp aitysu ýshin Baghdattan arnayy kelip, qyryq kýn, qyryq týn pikir talasady. Sonynda jeniliske úshyraytyndyghy aitylghan. Anyz-әpsanalar jinaqtaushy Sadyq Sapabekúlynyng jazbalarynda: «Maghrib tamanda Imam Marghúzy atty bir ishan[nyn] ózinde ýsh dәrejesi bar edi. Biri – patsha balasy, ekinshisi – hanzada edi, ýshinshisi – ghalym bolatyn. Shәkirti kóp edi. Áziret Súltannyng sharapatyn estip, Týrkistanda shayyq bola ma, әlde jalghan dúgha qyla ma dep, toqsan toghyz qashyrgha kitap artyp, seksen segiz myng qolmen búl jahrshyny  kóreyin dep jolgha shyqty. Búl habardy Qoja Ahmet Yasauy estidi. Haziretting eki halifasy bar edi. Birining aty – Sýleymen, ekinshisining aty – sopy Múhammed Danyshpan-dy.

Búl eki ghazizding biri aitty: «Men onyng auzyndaghy (oyyndaghy) sózin, ne oilanyp aitayyn degenderining bәrin de tonap alyp, qaltamnyng týbine salyp qoyayyn, sonda ol ne oilap tabar eken», - deydi.

Ekinshisi: «Men onyng toqsan toghyz qashyrgha artqan kitaptyng jazuyn talap alyp, kórinbeytin, oqylmaytyn etip qoyayyn, onda oqimyn degende – oqy almay, ata-anasynyng artyna tyghylghanday dal qylyp, shoqityp qoyayyn desti. Kitabyn oqy almay auzyn ashyp, dal bolyp qalsyn», - deydi.

Imam Marghúzy Túran jerine taban tirep, qala ishi adamgha toly, jaqsy-jaman týgel jiyldy, búl ýlken jiylys boldy. Imam Marghúzy qansha adamdarymen kelip otyrdy. Sóileyin dese – auzyna bir de sóz týspedi, eshtene aita almay, sasqanynan kitabyn alyp keldi. Bәrin de qarasa, eshbir jazu, tanbasy joq, taza qaghaz beti bolyp shyqty. Sugha týspegen, eskirip, әrip týspegen, basqan shang da joq. An-tang bolyp, ne qylaryn bilmey sasqanynan: «Qoramsaghym tesilip bitken, bәri de týsip qapty – nelerdi aitayyn», - depti. Haziretting ayaghyn qúshyp jylady. Sóitip ilimnen jenilgen Imam Marghúzi, haziretke mýrit bolady.

Arada kóp uaqyttan keyin Imam Marghúzy ústazy Qoja Ahmet Yasauiyden Baghdat shaharyna qaytugha rúqsat súraydy. Sol uaqyt besin mezgili edi. Haziret shәkirtterimen meshitke jinalyp namaz oqydy. Ózi imamdyqta túrdy. Besin namazyn ada qylyp, ongha sәlem bergende – toqsan myng kisi әuliyelik dәrejege jetti, solgha sәlem bergende – toghyz myng kisi әulie dәrejesine jetti. Toqsan toghyz myng mashayyqtar osy súhbatta bolghandar edi», - dep jazyp qaldyrghan.

Ghúlama  ómirining sonyna deyin ústazy Qoja Ahmet Yasauiyge qyzmet etedi. Ózi de medreselerde kóptegen shәkirt tәrbiyeleydi. Anyz boyynsha Imam Marghúzy ýstine kileng kók týsti kiyim kiyip jýrgendikten Kóktondy-ata dep atalghan eken. Qoja Ahmet Yasauy dýniyeden óterinde: «Kóktondy әuliyem, sen elge kelgen jóteldi aidaushy bol, mening shyghys jaghymnan oryn al»,- dep batasyn beripti. Kókjótelmen auyrghan nәrsetelerdi emdepti.

Imam Marghúzy dýniyeden ótken son  shәkirtteri sýiegin arulap, Shobanaqtaghy eski qorymgha jerlepti.

Berik Qystaubayúly, QR Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz