Qazaq, Lenin hәm týlki
Birde Lenindi serikteri angha alyp shyghypty. Barlyghy qaumalap jýrip, bir órttey týlkini aldyna qayyryp əkelgen ghoy. Biraq Lenin myltyghyn kezenbesten týlkini kózimen úzatyp salypty. Búlang etken qyzyl týlki orman ishine kirip joq bolypty. Alqyna jetkender: - Nege atpadynyz, Vladimir Iliich, - desip ókinishpen shulasyp jatsa, Lenin týlki ketken jaqqa qarap túryp, - Qanday ədemi týlki, - degen eken. Myna týlki de Lenin aitqanday qanday ədemi týlki! Beyshara adamnan qoryqpay, dúrysy jauyzdyq kýtpey, qara tútyp jaqyn keldi. Biraq ayanysh meyirimi joq myna jauyz qazaq militsanyng dubinkasymen úryp aldy. Órkendi, mədeniyetti júrttyng balalary bolsa óitpes edi, shyrtyldatyp fotagha týsirip alyp qoya berer edi. Bizding júrt eshqashan óitpeydi. Qazaqqa salsan, ózinen basqa jan iyesining tiri jýruge haqysy joq. Jeuge jaraytynyn atyp jyghyp, óneshinen ótkizgenshe asyghady. Jeuge jaramaytynyn óstip óltirip qyzyqtaydy. Bizding jauyz bop ketkenimiz sonshalyq, jany shyqpay jantalasqan annyng qinalghan sətin qyzyqtap ləzzat alamyz. Jýregimizden de, jýzimizden de meyirim qashqan əbden noyys júrt bolyp bara jatyrmyz. Múnyng sony ne bolady? Qayyryn bersin.
Erlan Tóleutaydyng Feysbuktegi jazbasynan
Abai.kz