Ómir degening adam týsinip bolmaytyn júmbaq dýnie ghoy. On eki mýshesi týgel, tepse temir ýzedi deytindey 59 jasar Jaqsylyq Bidalin taghdyrynyng ayaq astynan kýl-talqan bolatynyn tipti sezbey de qaldy. Talay jyl birge túrghan, tipti әi-shәy despegen әieli men ýlken úly múny bir-aq kýnde ýide tastap, ózderi belgisiz jaqqa tartyp otyrypty. Kórshilerining aituyna qaraghanda Jaqsylyq isine myghym, eshkimge artyq auyz sózi joq, ishimdik ataulygha da pәlendey jaqyn emes. Tek aqandy anda-sanda bir-eki ret júrt qatarly alyp qoyatyny bolmasa...

Bir kem dýniye-ay.. Sóitip aqsaqal jasyna jaqyndaghanda jer ýide sopiyp jalghyz qaldy. Tiri adam tirshiligin isteydi ghoy. Jaqsylyq ta ózinshe tirshilik etip jatty. Jalghyzdyq janyna batty ma, әlde saryuayym janyn jegidey jep, әbden әlsiretti me, kim bilsin, bir kýni Jaqsylyq kesken terektey bir-aq qúlady. Ayaq-qolynan әl ketip, insulit alyp úryp, birjolata sal bolyp qaldy. Ýide jalghyz. Qaraytyn eshkim joq. Tek qana ajal kýtip túr. Kýni keshe ghana eshkimge kýni týspey, óz betinshe ómir tirshiligin tartyp jatqan sap-sau adamnyng ayaq astynan mýgedek bolyp qaluyn qúdayym eshkimning de basyna bermesin. Onyng qasiretin tek basyna týsken jan ghana biledi. Alda ne kýtip túr? Osyny oilaghanda Jaqsylyqtyng jany týrshikti. Qasynda auzyna su tamyzatyn jan taghy da joq.

Ólimning yzgharly lebin sezingen ol boyyndaghy bar kýsh-qayratyn jinap, sýiemdep bolsa da sýiretilip, esikke qaray jyljy týsti. Bir saghat ótti me, on saghat ótti me, ózi de bilmeydi, bir kezde tabaldyryqqa jetip baryp, esinen tandy. Jaqsylyqtyng әli de bolsa kórer jaryghy tausylmaghan eken. Abyroy bolghanda ony dәl sol kezde kórshi әiel kórip qalyp, ýiine sýirep әkelip, baghyp qaqty. Jaqyny bolmasa da jany taza, jýregi ýlken әiel esh qabaghyn shytpastan ony bir aiday kýtti. Osy uaqyt ishinde ne әieli, ne balasy amandyghyn biluge de jaramady. Qalamyzdaghy gazet atauly osy jaydy jazyp, kópshilikten kómek súrap jatqanda da Jaqsylyqtyng et jaqyndary tipti qynq etken de joq. Oipyray, qategezdikting osynday da týri bolady eken-au. Qansha degenmen bir shanyraqtyng astynda túrdy. Ózderinshe baqytty ómir sýrdi. Nәreste sýiip, biraz ghúmyr keshti emes pe. Endi kelip bir habaryn bilse netti? Tipti tanymaytyn adamdar da janashyrlyq tanytady emes pe?

Tanymaytyn adam demekshi, osy jaghdaydy estigen qalamyzdaghy «IYgi ister burosy» qoghamynyng mýsheleri kómekke kelip, jaghday ongharylghanday boldy. Onyng basshysy Irina Meliserding Jaqsylyqqa arasha izdep barmaghan jeri, ashpaghan esigi, qaqpaghan kabiyneti qalmady. Maqsaty - osynau dalada qalghan jandy qaytkende de auruhanagha ornalastyryp, em-dom qabyldaugha kómektesu. Onysy da onaylyqqa týspedi. Endi kedergi qaghazbastylyq boldy. Sóitse Jaqsylyqtyng qújattarynyng bәri týgel bolmay shyqty.  Osy jaghday býkil qalagha dau bolyp jatqanda Jaqsylyqtyng әieli men balasy osynda kelip, qol úshyn beruge de jaramady. Beyne bir dalagha tastaghan, keregi joq zat sekildi. Tanymaytyn әiel zyr jýgirip, bar kýsh-qayratyn júmsap, aqyry әrkimge jalynyp-jalpayyp jýrip auruhanagha ornalastyryp tyndy. Irina hanym endi Jaqslyqytyng basyna MRT jasau jәne de basqa aqyly emdik sharalaryn ótkizuge qajetti qarajat izdep, barlyq baspasózding esigin qaqty, qaltalylargha da sóz saldy. Tipti keyde pampersting de tabylmay qalghan uaqyttary boldy. Búl kezde Jaqsylyqtyng et jaqyndary taghy da ýnsiz edi.

Irina sekildi bireuge qol úshyn beruge dayyn túratyn, adal jýrekti jannyng arqasynda Jaqsylyqtyng beti beri qarap, adam bolyp qaldy. Ol әsirese Irina auruhanagha kelgende balasha quanyp, bir jasap qalatyn. Jýzine qan jýgirip, ózin jas jigittey sezinetin. Al ol keshikkende auyr múngha batyp, kýni boyy basyn tósekten kótermeytin. Minekey, jat jandy tuysynnan da jaqyn etip jiberetin osynday oqighalar da kezdesip túrady.

Jazugha qolymyz barmasa da, әngimemizding sony qayghyly jaghdaymen ayaqtaldy. Et jaqyndaryn saghynyp, taghdyrdan mýldem kýder ýzdi me, әlde búl ómirden mýldem týnildi me, kim bilsin Jaqsylyq Bidalin 59 jasynda tósekte jatyp bir qas-qaghym sәtte ómirden ozyp jýre berdi.

Múnyng ózi bәrimizge de oy salarlyq dýniye-au, ózi. Shynymyzdy aitayyqshy, tughan-tuystarymyzdy jii eske alyp, janyna baryp mandayynan sipaugha ýnemi uaqyt taba beremiz be? Búghan ýlken kýmәnim bar. Kesh qalyp, ókinishte qalyp jýrmelik. Kýnәning ýlkeni sol bolar.

Jaybergen Bolatov, Qostanay

Abai.kz