Júma, 22 Qarasha 2024
Sudyng da súrauy bar... 6619 16 pikir 29 Qantar, 2018 saghat 10:45

Orystar ýshin Áljan qazaq emes, orys, orystyng indeesi eken...

 

Bir aidan asyp barady, reseylik Anton Megerdichevtin  «Joghary órleu» («Dviyjenie vverh») kinosy óz elin de, ózge eldi de  eleng etkizdi. Júrt kinoteatrlardan tamashalap, jappay maqtap jatyr.  Biz de kórdik.  Rasynda da jýrekti qozghaytynday-aq qauhary bar blokbaster eken.  Kino  sonau  1972 jylghy  Munhendegi olimpiadada  Kenes Odaghynyng erler basketbol qúramasynyng jankeshti jenisine arnalghan. Ol kezde biz orta mektepti jana  bitirgen  bozbalamyz.  El namysy dese janyp týser bir  kezeng  edi.

Áljan Jarmúhamedov

Munhendegi AQSh pen KSRO komandalarynyn  kezdesui  tarihy dramagha ainaldy. Nebәri  3 sekund oiyn taghdyryn sheshken aiqasta Kenester Odaghy  qúramasynyng sapynda qazaqtan shyqqan túnghysh Olimpiada chempiony, basketbolshy Áljan Jarmúhamedov  jasynday jarqyldaghan. Osy finaldyq oiynda basqalardan eng kóp (36 minut) alangha atoy salghan birden-bir  osy aghamyz eken. Ol kenes sportshylarynyng arasynda Kuper testin tapsyrghan jalghyz kisi. Búl - tarihy fakt. Sondyqtan da kartinada Áljan aghamyzdyng obrazy bar. Ony akter emes, sportshy Aleksandr Ryapolov somdaghan.

Al endi bizding әngimemiz mynada. Áljan aghamyzdyng rólin somdaghan Aleksandr Ryapolov bylay deydi: «Ol - túlgha. Ákesi - qazaq, sheshesi - orys. Tegi ortaaziyalyq bolghanymen , ol - orys.  Onyng boyynda orystyng kýshti ruhy men shyghystyng danalyghy bar. Tipti ony sheteldikter «indees» dep qalghan son, biz ony qazaq emes, «indees» ghyp somdadyq. Filimning sayasatqa ýsh qaynasa da sorpasy joq», - deydi. Kinoda AQSh kóshelerinde jergilikti stritbolshylarmen kezdesip  qalghanda, olar Jarmúhamedovke (Ryapolov) «orys indeesi» - dep replika tastaydy. Búl ómirde bolmaghan. Rejisserding fantaziyasy. Kino týsirilmes búryn rejisser de, akter de Áljan aghamyzben (Mәskeude túrady) kezdesip, sóilesipti. Kino shyqqan kezde jerlesimiz: «shyndyqqa sәikes kelmeytini kóp, tym әsirelegen, súmdyq», - dese de, birneshe ret qayta-qayta kórgennen keyin: «Búl derekti emes, kórkem kino, aiyrmashylyq bolady», - dep bastapqy pikirinen ainyp qalghan. Aynalyp kelgende blokbasterde etnikalyq qazaqty taba da, tany da almaysyz. Al gruzin men litvalyqtar  kózge úryp túr,  kerisinshe, daralanghan.  Olardyng ózindik minezi-qúlqy, kózqarasy  últtyq erekshiligi eskerilgen. Tipti komanda bolyp gruziyagha deyin saparlaytyny bar. Filim biz kórgen zamannyn, kenestik sayasattyng janghyryghyn: «Birimiz bәrimiz ýshin, bәrimiz birimiz ýshin. Otan ottan da ystyq» degen sekildi bere bilgen.

Áytse de, orystar jankeshtiligin  qoya ma, anyzgha ainalghan basketbolshylardyng jesirleri kýieulerimizdi dúrys kórsetpegen, shyndyq búrmalanghan, ruhy qorlandy dep, kino avtorlaryna narazylyq bildirip, daulasyp, sotqa tartqan. Kórkem shyndyq pen derekti shyndyqtyng arasyndaghy dәstýrli tartys. Osydan 46 jyl búryn Munhende jenilgen amerikandyqtar balasyna, tipti balasynyng balasyna, týp-túqiyanyna sheyin jenilisti moyyndamaudy, kýmis  medalidi  almaudy ósiyet qyp qaldyrypty.

Al biz bolsaq, filimdi betke ústap, Áljan aghamyzdy Qazaqstangha shaqyryp, Mәdeniyet ministri qabyldap, Astanada, jer-jerde kezdesuler ótkizip jýrmiz. Onymyz dúrys, әitse de, filimdegi olqylyqty, qazaq Áljan aghamyzdy "indees" jasaghandargha qarsylyq bildirsek, dúrys bolar edi...

Janúzaq Ayazbekov, Qostanay

Abai.kz

16 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5270