Sayasy jút. Dәl qazir elimizde «jantyqtardyn» jandalbasalap jasap jatqan bet qyzartar nauqanyn osylay demeske lajyng joq...

Tipti, parlament elbasynyng ókilettiligin 2020-nshy jylgha deyin úzartu turaly úsynysynyng ózin preziydent qabyldamaytynyn, qoldamaytynyn aityp arnayy jarlyqqa qol qoydy. Biraq, jaghympazdardyng jarysy toqtar emes.

Sonymen, alashapqyn bolghan referendum ótkizuge esi ketkenderding esersoqtau, essizdeu tirligine toqtalayyq.

Erlan Sydyqov degen bireu bastaghan bastamashyl top tymaghyn aspangha ata jar salyp, jýrekteri jaryla quanyp jatyr. Óitpegende she?! Onyng sózine sensek, preziydent N.Nazarbaevty 2020 jylgha deyin «taqta» qaldyrudy qoldap, referendum ótkizudi qúptaytyndardyng sany eki jarym millionnan asqan. Sóz etip otyrghan jigitting enbegi elenip, erteng bóksesi júmsaq bylghary oryndyqqa tiyip jatsa tang qalmanyz...

Songhy kezderi sandaghan baghdarlama qabyldandy. Ýkimet qújattardy jýzege asyrudan góri maqúldaugha qúmar. Mәselenki, solardyng birer parasyn alyp qarayyq: «Biznesting jol kartasy-2020», «Qazaqstannyng 2020 jylgha deyingi strategiyalyq damu jospary», «Industrialandyru kartasy-2020», tipti, bilim berudi damytu baghdarlamasy da 2020 jylgha baryp biraq tireledi... «2020» degen sannyng nege qaptap ketkenin  qu ishiniz sezip otyrghan bolar....

Sayasy jút. Dәl qazir elimizde «jantyqtardyn» jandalbasalap jasap jatqan bet qyzartar nauqanyn osylay demeske lajyng joq...

Tipti, parlament elbasynyng ókilettiligin 2020-nshy jylgha deyin úzartu turaly úsynysynyng ózin preziydent qabyldamaytynyn, qoldamaytynyn aityp arnayy jarlyqqa qol qoydy. Biraq, jaghympazdardyng jarysy toqtar emes.

Sonymen, alashapqyn bolghan referendum ótkizuge esi ketkenderding esersoqtau, essizdeu tirligine toqtalayyq.

Erlan Sydyqov degen bireu bastaghan bastamashyl top tymaghyn aspangha ata jar salyp, jýrekteri jaryla quanyp jatyr. Óitpegende she?! Onyng sózine sensek, preziydent N.Nazarbaevty 2020 jylgha deyin «taqta» qaldyrudy qoldap, referendum ótkizudi qúptaytyndardyng sany eki jarym millionnan asqan. Sóz etip otyrghan jigitting enbegi elenip, erteng bóksesi júmsaq bylghary oryndyqqa tiyip jatsa tang qalmanyz...

Songhy kezderi sandaghan baghdarlama qabyldandy. Ýkimet qújattardy jýzege asyrudan góri maqúldaugha qúmar. Mәselenki, solardyng birer parasyn alyp qarayyq: «Biznesting jol kartasy-2020», «Qazaqstannyng 2020 jylgha deyingi strategiyalyq damu jospary», «Industrialandyru kartasy-2020», tipti, bilim berudi damytu baghdarlamasy da 2020 jylgha baryp biraq tireledi... «2020» degen sannyng nege qaptap ketkenin  qu ishiniz sezip otyrghan bolar....

Jә, sonymen referendum jayyna oralayyq. Qúptaushylardyng qolyn jinau turaly әngime shyqqanda aimaqtardaghy biylik biyshikeshteri jerden jeti qoyan tapqanday quandy. «Mәrege» alghashqy bolyp jetip, kózge týsu ýshin etekteri dalaqtap shaba jóneldi. Sheneunikter bәske týsip, «qyzyl may»  bolmasqa әddi joq. Búl olar ýshin arzan úpay jinaugha taptyrmaytyn dýniye. Artta qalghan ónir basshysynyng mandayynan Preziydentting sipay qoymasy, týrtpekke týseri haq. Jergilikti biylikting shash al dese bas alatyn әbjil «jandayshaptary» barlyq jerde jinalys ótkizip, jan qoymay jatyr. Júrtshylyqqa jappay qol qoydyruda. Búqara ýshin búl talqylanbaytyn mәsele. Ásirese, auyldyq jerlerde. Qolyndy qoysang da, qoymasang da qoyasyn.

«Agent» degen jaqsy boldy. Ár ónirdegi, qaladaghy jәne audan, auyldardaghy tamyr-tanystyng tamyryn basyp kórdik. Auyldy jerding basym kóbinde qara halyqty janalqymnan alyp jana jylgha deyin qol qoydyryp alypty. Al atyn atamaudy ótingen qalada túratyn tanys múghalim «jiyrma adamnan qol jinaysyn» dep bastyghy búiyryp, jana jylgha deyin aqyrghan ayazda ýsip-tonyp biraz tentiregenin aitty. Ol sonday-aq bastyghynyng «jana jylgha deyin jogharydan tapsyrylghan qoldy jinamasaq, oblysymyz artta qalyp qoyady» dep múghalimderding eki ayaghyn bir etikke tyqqanyn da jasyrmady. Áriyne, óz erkimen qol qoyyp jatqan «Habar» bastaghan «odashyl» telearnalardyng «qúrbandary» da myndap sanalady. Áytkenmen, jergilikti biylikting qalyng júrtshylyq pen studentter, memlekettik qyzmetkerler, zeynetkerler sonday-aq budjet salasy mamandarynyng apshysyn quyryp jatqany belgili boldy. Keybir qol qoyghysy kelmegenderge qysym da jasalghan. Aytpaqshy, bizding ýiding esigin de qol jinaushylardyng biri qaqty. Ayazdan beti dombyqqan, týri sharshanqy orta jastaghy әiel adamdy múghalim bolar dep topshyladyq. Óitkeni, qol qoya almaytynymyzdy aitqanda auyr bir kýrsindi de eshteme demesten búrylyp kete berdi. Bәlkim belsendi toptyng biri bolghanda, «preziydentting sammit ótkizip, Qazaqstandy demokratiyanyng danghylyna týsirip, adam qúqyghynyng ayaqqa taptalmaytynyn aityp, halyqtyng auzynan «aq may aghyp» jatqanyn «jyrlap», esik tútqasyna jabysyp túryp alar ma edi...

Sonymen ne kerek, Oljas Sýleymenov bastaghan «búlbúldar» jana bastamanyng basty keyipkerleri retinde «rólderin» myghym oinap jatyr. «Referendum ótkizu kerek» dep elirip, eki iyghyn júlyp jep, etegine sýrine jazdap jýgirip jýrgen jaghympazdargha qarap týigen oiymyz mynau: Búl Aqorda tarapynan shyqqan jútang әri úyatqa qaldyratyn bastama. Bir jaghynan halyqtyng tamyryn basa otyryp, referendum ótkizuge jergilikti biylikting qanshalyqty dayyn ekenin tekseruge arnalghan ssenariy. Qalay degenmen de, býgingi biylik ýshin referendum ótkizu mynda bir taptyrmaytyn tiyimdi tәsil.

R.S: Taghy bir aitar, jer-jerdegi sholaq belsendiler halyqtyng atynan sóilep jatyr, sóilep jatyr. Biylik telearnalaryn qosyp qalsang boldy, «halyq referendum ótkizudi qoldaydy, júrt quana qúptap jatyr» degen sózderden qúlaq sarsylady. Aytpaqshy, biylikke qara halyq atynan kez-kelgen sheshimdi qabylday salu týk emes...

«Abay-aqparat»