Biylghy Bilim ministrligi Ghylym komiytetinin  tarapynan jariyalanghan granttyq jobalar bayqauynyng qorytyndysy ghalymdar arasynda ýlken dau tughyzyp, ghylymy qogham týnilushiler men týsindirushiler bolyp ekige jaryldy. Týnilushilerding týpten týp kelip kinәlaytyny - Ghylym komiyteti. Basqa jyldardy qaydam, osy joly Ghylym komiytetin bir jaqty kinәlau dúrys emes. Sebebi bayqaudyng ashyq týrde ótuine kýsh salghan birden-bir mekeme – osy. Eger biylghyday ashyqtyq ýrdis jýzege asyrylmaghanda, «jabylghan qazan  jabuly kýiinde qalyp» múnday daudyng bolmauy da mýmkin edi. Óitkeni búryn búl bayqau birshama jabyq jaghdayda ótetin.

Qazirgi tanda jobalardy tirkeytin elektrondyq portal ashylyp, joba úsynghan uaqytta tuyndaytyn bereketsizdikterge kedergi qoyyldy, últtyq kenes mýshelerine ýmitkerler tizimi jariyalanyp, bekitilgen núsqa júrtshylyqqa belgili boldy. Jobanyng jetekshisi turaly mәlimet, joba turaly ótinish, júmys isteytin topty jasaqtau atalmysh  portal arqyly jýzege asyryldy. Bayqaudyng 1 kezeni qysqa uaqytta jýzege asyryldy. Árkim jinaghan úpayyn  kórdi. Oza shapqandar da, ortada kelgender de, omaqasa qúlaghandar da boldy. Endi ekinshi kezeng sheshushi sәtke ainaldy...

Bizder osynday granttyq jobagha 2012 jyldan beri túraqty qatysyp kelemiz. 2015 jyly bir jobadan jenimpaz atanyp, 2017 jyly ony jaqsy nәtiyjemen ayaqtadyq. 2018-2020 jylgha arnalghan granttyq bayqaugha «Mәngilik el» baghytyna eki joba úsynyp, 1-shi kezennen bir jobamyz 26,3, ekinshisi 28 ball alyp, 2-shi kezennen ýlken ýmit kýtip jýrgenbiz. Ókinishke qaray, ýmitimiz aqtalmady. An-tang bolyp, kýdik oigha da jetek berdik, kónildegi renishten kýpti de boldyq. Sodan jenimpazdardyng qataryn qarap, kimder bar eken dep kóz salghanda, qazirgi  gumanitarlyq ghylymda aty men ataghy el-júrtqa keng taraghan, mektep qalyptastyrghan  agha buyn ókilderin, eren enbegimen kórinip jýrgen zamandas әriptesterimizdi  kórip, «bizge búl joly búiyrmaghan eken» dep bir toqtadyq.

Ekinshi kezeng Ghylym komiytetining yrqynan ketken kenistik edi. Bayqaudyng qorytyndysyn Ýkimetting qaulysymen bekitetin «Últtyq ghylymy kenes» aiqyndady. Kenesting qúramy ghylymy instituttar, joghary oqu ornynyng ghalymdary, biznes, әr týrli salalyq ministrlik úsynghan kisilermen jasaqtalyp, qúramnyng basym bóligi biznes, әleumettik-qoghamdyq saladan boldy. Múnda qisyn bar sekildi. Ghylymy jobanyng nәtiyjesi qoghamgha, әleumettik salagha, bizneske payda tiygizbese, odan ne payda?

IYә, Últtyq kenes qúramy kirgen ghalymdardyng jobalary bәigeden ozghanynan da habardarmyz. Kenes qúramyna ghalymdar kirmese, taghy bolmaydy. «Tayaqtyng eki úshy bar» degen osy. Endi ne istemek kerek? Kónildegi kýdikti qalay seyiltu qajet? Bizdinshe, Últtyq kenes qúramynda bolyp, jobalary bәigeden ozghan әriptesterimiz  BAQ ókilderine ózderining jobalary turaly keng aqparat berui kerek. Basqa jol joq. «Ghylymy orta» degen әleumet jappay týsken bәigening sórege jeter sheshushi sәtine ózing aralasyp, әleumettin  auyr jýgin arqalaugha bel bughan ekensin, oghan kónuing qajet. Búl – bir.

Ekinshiden, tuyndaghan jaghdaygha baylanysty Últtyq ghylymy kenesti úiymdastyruda ózgerister boluy kerek syndy. Bizdinshe, ÚGhK ýshinshi beles boluy oryndy siyaqty. Ekinshi beles – biznes, әleumettik salanyng ókilderi, yaghny tútynushylar. Olar ekspertterding bergen tújyrymdamalaryna qaray otyryp, óz baghalaryn qoyady. Biznes jәne әleumettik salanyng ókilderi de eksperter siyaqty qúpiya týrde jasyrylynady. Olardyng qatarynda da elimizge belgili biznesmender, el-júrt yqylysyna bólengen túlghalar, qogham belsendilerining bolghany qúba-qúp. Ghylymy ekspertter men biznes, qoghamdyq sala ókilderining qorytyndysy portalda kezekpen jariyalanady. Eki kezenning nәtiyjesinde belgili bir joghary dengeye kóterile almaghan jobalar bayqaudan shettetiledi. Búdan ótken jobalar últtyq ghylymy kenesting qúramyndaghy ghylymdardyng qarauyna úsynylady. Osy tústa ghana sheshushi sheshim shygharylady.

Bilim, ghylym salasynan últtyq ghylymy keneske kiretin kisilerding kandidaturalary (ghylymy ortadaghy bedeli, azamattyq kelbeti, moralidyq qasiyetteri kemel túlghalar) erterek anyqtalyp, aitalyq jyl basynda, olargha enbekaqy taghayyndalyp, joba úsynuyna tyiym salynady.

Qoryta kelgende, bayqaudyng jenimpazyn anyqtau ýsh kezennen ótedi. Birinshi kezeng – ghylymy ekspertter, yaghny súryptaushylar. Ekinshi kezeng – biznes pen әleumettik salanyng ókilderi, yaghny qoghamdyq súranysty anyqtaushylar. Ýshinshi kezeng – Últtyq ghylymy kenes, ghylymy jobanyng mәn-manyzyn anyqtap, bekitushi.

Qazirgi tanda búl proseduralardy aqparattyq tehnologiyalardyng kómegimen jedel týrde shesheuge bolady. Bizding úsynys – osy.

Almasbek Ábsadyqov

Abai.kz